Ahnuseta maailm
„ILMA ülemaailmse murranguta inimeste mõtteviisis ei muutu meie kui inimeste elus midagi paremaks, ning katastroof, mille poole meie maailm on suundumas, . . . on vältimatu.” (Václav Havel, Tšehhi Vabariigi president.)
Paljud inimesed mõistavad, et praegune maailmakorraldus ei saa jääda püsima. Mõned, nagu Václav Havel, näevad ainsa lahendusena ülemaailmset muutust inimeste mõtte- ja teguviisides. Näiteks üks tänapäeva maailmasündmuste vaatleja märgib: „Sadade miljonite lootusetult vaeste võimalused saada toitu ja muud eluks hädavajalikku ei parane .. enne, kui maailma rahvad astuvad otsustavaid samme, muutmaks praegusi suundumusi.” („Food Poverty & Power”.)
Ent kas on realistlik panna oma eluspüsimislootus mingisugusele põhjapanevale muutusele inimloomuses? Kas me võime kindlustundega loota, et valitsused „astuvad otsustavaid samme, muutmaks praegusi suundumusi”? Mõningate arvates küll. „Kuna Jumal andis meile vaba tahte, sõltuvad muutused meist endist,” ütlevad nad. Kuid ajaloo karmid tõsiasjad seavad inimese soovi ja võime vajalikke muudatusi teha tõsise kahtluse alla. See pole mitte pessimistlik, vaid pigem realistlik vaade. Kas sa usaldaksid oma elu kirurgi hoolde, kui teaksid, et kõik tema eelmised patsiendid on surnud?
Kas probleem on õpetatuses?
„Probleem on õpetatuses,” lausub Ted Trainer raamatus „Developed to Death—Rethinking Third World Development”. Ta ütleb, et kui inimesi ei õpetata mõistma põhjapaneva muutuse vajalikkust, „ei saa me loota, et jõuame maailmakorralduseni, mis tagab elu kestmise”. Kahtlemata on inimestele vaja õpetada hoiakute ja teguviiside muutmise tähtsust, kui me tahame, et see maailm jääks püsima. Õigupoolest on see esmatähtis ülesanne ning Piibel räägibki taolisest õppeprogrammist. See ütleb, et tulevikus maa „on täis Jehoova tundmist”. Siis „ei tehta paha ega kahju” kogu maal (Jesaja 11:9).
Kuid ükski õpetus, isegi mitte Jumala õppeprogramm, ei suuda veel iseenesest puhastada maad ahnetest inimestest, kes teevad palju paha ja toovad suurt kahju. Õpetus muudab ainult neid inimesi, kes tahavad muutuda, inimesi, kes soovivad vastata Jumala mõõdupuudele. Nagu Jeesus Kristus näitas, on neid pisut (Matteuse 7:13, 14). Seega ei rajane Piibli tõotus tulevasest muudatusest illusoorsel lootusel, et ühel päeval taipab kogu inimkond äkitselt probleemi ulatuslikkust ning muudab oma teguviise. Piibel ütleb hoopis, et Jumal astub vahele ja puhastab maa ahnetest inimestest.
Jumal astub vahele
Paljude meelest on mõte Jumala otsesest sekkumisest paljas unistus või miraaž. „Koos 18. sajandi intellektuaalse murranguperioodiga olime sunnitud hülgama lohutustpakkuva uskumuse Jumalast kui vaheleastujast, kes inimkonna asjad joonde ajab,” öeldakse raamatus „World Hunger: Twelve Myths”. Kuid kas tuleks meil uskuda nende mõttetargutustesse ja filosoofiatesse, kes on kaotanud usu „Jumalasse kui vaheleastujasse”? Kas pole mitte nende endi lahendused miraaž? Targem on rajada oma eluspüsimislootus Piibli eksimatutele prohvetiennustustele, mis osutavad Jumala vaheleastumisele. Jumala tõotustesse uskumine pole pelgalt „lohutustpakkuv uskumus” — see on ainus realistlik lootus, mis meil eluspüsimiseks üldse on!
„Hävitab need, kes hävitavad maad”
Mida Jumal siis õieti tõotab? Esiteks tõotab ta puhastada maa neist, kes reostavad ja rikuvad keskkonda. Ilmutuse 11:18 kuulutab, et Jumalal ’tuleb aeg hävitada need, kes hävitavad maad’. Mida see tähendab? See tähendab lõppu kõigile neile, kes praegu vaeseid ja kaitsetuid rõhuvad. Jumal ’mõistab õiglast kohut viletsale rahvale, päästab vaesed ja purustab survajad’. Ta kaotab ahned ning laseb nende süütutel ohvritel elada külluses. „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab. [—] Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast” (Laul 72:4, 12—14).
Milline muutus see küll on! Kui laenata apostel Peetruse sõnu, siis on see muutus sedavõrd suure ulatusega, et selle tulemusena sünnivad „uued taevad ja uus maa” (2. Peetruse 3:13). Sellel „uuel maal” saab igaüks paraja osa maa saagist (Miika 4:4). Isegi praegu jätkuks toitu kõigile. Probleem on vaid ebavõrdses jaotamises. „Arvestuste kohaselt võiks maakera harimiskõlblikel pindadel kasvatada piisavalt toitu 38—48 miljardi inimese tarbeks,” täheldab Anne Buchanan oma raamatus „Food Poverty & Power”.
Elu sellel planeedil jääb püsima. Selle Looja „ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18). Kui Jumal astub ahnete inimeste vastu välja, tähendab see lühikest „suure viletsuse” aega (Matteuse 24:21). Selles viletsuses ellujäänud võivad elada paradiislikul maal, mille elanikes pole raasugi ahnust (Laul 37:10, 11; 104:5). Siis läheb täide Piibli tõotus: „Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt” (Jesaja 25:8).
Sinagi võid olla üks neist õnnelikest, kelle kasuks Jumal astub samme ja puhastab maa ahnusest. Kui sa tahad tõesti teha Jumala tahtmist, võta vastu kogu abi, mida sulle pakutakse, et selles ahnes maailmas toime tulla. Tegutse, et jääda ellu „suures viletsuses”. Jehoova tunnistajad on valmis sind aitama ja õpetama kõike, mida sul on vaja teada. Võid julgesti kohalikus kuningriigisaalis nendega ühendust võtta või kirjutada leheküljel 5 toodud aadressidest lähimal.