Vaatleme maailma
„Hiina elanikkond vananeb”
„Hiina elanikkond vananeb järjepidevalt,” teatab ajakiri „China Today”. „1994. aasta lõpuks oli Hiinas 116,97 miljonit üle 60-aastast vanemaealist inimest — 14,16 protsenti rohkem kui 1990. aastal.” Praegu moodustavad üle 60-aastased ligi 10 protsenti riigi elanikkonnast ning elatanute osakaal on kasvanud peaaegu kolm korda kiiremini kui rahvaarv üldiselt. Kuidas nende eest hoolitsetakse? Samal ajal kui paljude vajadused rahuldab sissetulek töökohast, pension, sotsiaalkindlustus või toetused, on enam kui 57 protsenti Hiina vanemaealisi oma laste või teiste sugulaste ülalpidamisel. „Kuna perekondlikud sidemed on Hiinas suhteliselt tugevad ning Hiinas peetakse kenaks kombeks vanu austada ja nende eest hoolitseda, elab enamik vanureid oma sugulaste juures, kes nende eest ka hästi hoolt kannavad,” ütleb „China Today”. „Ainult 7 protsenti Hiina vanemaealisi elab omaette.”
Laste tööjõu kasutamine — kasvav probleem
Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni hiljutisele raportile on 13 protsenti kogu maailma 10- kuni 14-aastastest lastest — seega umbes 73 miljonit last — sunnitud tööl käima. Raportis lisatakse, et kui oleksid kättesaadavad andmed ka alla kümneaastaste laste ja täiskoormusega kodutöid tegevate tütarlaste kohta, ulatuks maailma lapstööliste hulk tõenäoliselt sadadesse miljonitesse. Kuigi see Genfis asuv organisatsioon on tervelt 80 aastat püüdnud laste tööjõu kasutamise vastu võidelda, on probleem pidevalt süvenenud ja levinud, iseäranis Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Kuigi miljonid lapsed on sunnitud tegema orjatööd ja töötama ohtlikes tingimustes, mainitakse erilise probleemina prostitutsiooni. On riike, kus „täiskasvanud peavad laste seksuaalset ärakasutamist parimaks võimaluseks vältida [HIV] nakkust”, öeldakse aruandes. Pariisis ilmuv „International Herald Tribune” märkis, et tööorganisatsioon „süüdistas valitsusametnikke, et need .. on sellele probleemile läbi sõrmede vaadanud”.
Laste vajaduste rahuldamine
Vastavalt ÜRO Lastefondi (UNICEF) raportile „Laste olukord maailmas aastal 1995” on absurdne arvata, et maailm pole suuteline laste elutarvilikke vajadusi rahuldama. Oma mõtte illustreerimiseks toob UNICEF ära järgmised arvud: lisasumma, mida ülemaailmses ulatuses vajataks piisava toidu ja elementaarse arstiabi tagamiseks, on arvestuste kohaselt 13 miljardit (USA) dollarit aastas, algharidusele kuluks 6 miljardit, puhta vee ja rahuldavate sanitaartingimuste tagamiseks 9 miljardit ning pereplaneerimiseks 6 miljardit — kokku 34 miljardit dollarit aastas. UNICEF soovitab kõrvutada need arvud sellega, mis arvestuste kohaselt nagunii kulutatakse igal aastal järgmistele asjadele: golf 40 miljardit, õlu ja vein 245 miljardit, sigaretid 400 miljardit, sõjavägi 800 miljardit dollarit. Kindlasti oleks võimalik kõigi maailma laste eest piisavalt hoolitseda, kui prioriteedid õigesti paika pandaks, arvatakse raportis.
„Uutlaadi oopiumisõda”
Nii kirjeldas ajaleht „The Times of India” USA tubakakompaniide pingsaid ponnistusi oma tooteid Aasia turule suruda. Kuigi igal aastal sureb ainuüksi Indias vähemalt miljon inimest suitsetamisest põhjustatud haigustesse, ei ole India valitsus siiani ühtegi tubakavastast seadust vastu võtnud. Ajalehe sõnul on see tingitud nii oma riigi kui teiste riikide tubakakompaniide jõulisest kuluaaripoliitikast ning ka „USA föderaalseadustest, kus ähvardatakse rakendada kaubandussanktsioone riikide vastu, kes keelustavad USA tubakatoodete müügi”. Hinnangute kohaselt ei tea 99 protsenti India maaelanikkonnast midagi tubaka pruukimise kahjulikkusest. Massiteabevahendites kujutatakse suitsetajat enamasti enesekindla, ligitõmbava ja muretuna. Suuremaid populaarsete spordialade, näiteks kriketi võistlusi spondeerivad tubakakompaniid. Pealegi on sigaretid valitsusele märkimisväärseks tuluallikaks, kuna ta on investeerinud nelja sigarette valmistavasse kompaniisse.
Hüljati usk põrgutulle
Anglikaani kiriku teadaandes öeldi lahti traditsioonilisest uskumusest, et põrgu on paik, kus lõõmab tuli ja piineldakse igavesti. Nagu võib näha kiriku õpetuslike küsimustega tegeleva komitee teatest, „on kristlased uskunud kohutavatesse teooriatesse, mis tegid Jumalast sadistliku koletise ja põhjustasid paljudele valusaid hingehaavu”. Selles lisatakse: „Seisukoha muutmiseks on rohkesti põhjusi, muu hulgas nii kristluse seest- kui väljastpoolt kostuv moraalne protest hirmureligiooni vastu ja üha selgem tunnetus, et kujutlus miljoneid inimesi igavestesse piinadesse saatvast Jumalast on väga kaugel Jumala armastuse väljendusest Kristuses.” Ent siiski pidavat iga inimese ees seisma kohtupäev ja need, kes katset ei läbi, heidetakse lõplikku hävitusse ehk olematusse. Ajaleht „New York Herald Tribune” ütleb: „Teadaanne teeb vägagi selgeks, et mingil juhul ei saa iga usu kõik liikmed automaatselt päästetud.”
Inimahvist kangelanna
Chicago äärelinnas Brookfieldi loomaaias kukkus üks kolmeaastane poisike seitsme Aafrikast pärit gorilla tarandikku, kuid üks emasgorilla päästis ta sealt. Poiss, kes oli end ema käest lahti rebinud, ronis üle 1,2-meetrise varbaia ning sai umbes 6 meetrit allpool oleva aediku tsementpõrandale kukkudes peavigastuse. Kaheksa-aastane gorilla Binti Jua — suahiili keeles ’päikesepaiste tütar’ — tatsas kohale ning tõstis vigastatud lapse õrnalt üles. Omaenda pojuke alles seljale klammerdunud ja poisi lõtv keha hellalt kätel, kandis Binti poisikese aediku ukseni, kust talitajad ta kätte võisid saada. Bintile, kelle tema oma ema oli hüljanud, „olid talitajad õpetanud „lapsehoidmist”, andes talle inimeste nukke hooldada ja hoida” enne tema enda järglase sündi, teatab New Yorgi ajaleht „Daily News”. Sellest ajast alates on ta meelitanud ligi tuhandeid külastajaid ning on saanud oma tasu kingitud puuviljade näol. Põrutada ja marrastada saanud poiss paranes.
Vali, mis sulle meeldib
„Kas sinu aasta on alanud kehvasti?” küsis üks ajakirja „New Scientist” artikkel. „Ära muretse, maailmas on valida veel vähemalt 14 uusaasta vahel.” Tegelikult peavad ainult gregooriuse kalendri vastu võtnud riigid 1. jaanuari oma aasta esimeseks päevaks. Julius Caesar oli see, kes aastal 46 e.m.a. otsustas, et kalendriaasta algab 1. jaanuariga, ning see otsus jäi jõusse ka siis, kui paavst Gregorius kalendrit 1582. aastal revideeris. Sedamööda, kuidas eri kultuurid oma kalendrisüsteeme kujundasid, kerkis esile vähemalt 26 uusaastat. Tänapäevani püsima jäänutest on vanim Hiina süsteem. Selle kohaselt algab uus aasta tänavu 7. veebruaril. Juudi uusaasta langeb 2. oktoobrile. Ka muhameedlastel, kes kasutavad täielikku kuukalendrit, on selleks oma kuupäev — 8. mai.
Suitsetamise seos hällisurmaga
Väikelapsed ja last ootavad naised ei tohiks tubakasuitsuga vähimalgi määral kokku puutuda, ütlevad Briti teadurid. Kaks aastat väldanud uuringute käigus Kuninglikus Lastehaiglas Bristolis uuriti kõiki imiku äkksurma sündroomi (nn. hällisurma) juhtusid, mis leidsid aset kolmes Inglismaa piirkonnas. Küsitledes 195 lapsevanemat, kelle lapsed surid, ja 780 vanemat, kelle lapsed olid elus, leidsid uurijad, et emade hulgas, kelle lapsed surid, oli 62 protsenti suitsetajaid, vastandina 25 protsendile suitsetajatele elusolevate laste emade hulgas. „Hiljutised uuringud näitavad selgelt, et ka suitsetavad isad on probleem,” ütleb Joyce Epstein Imikusurmade Uurimise Sihtfondist. „Oleme seisukohal, et kui imikud ei peaks enam viibima keskkonnas, kus suitsetatakse, langeks hällisurma esinemissagedus 61% võrra.”
Veri ilmutab veel ühe oma saladuse
Hemoglobiini on rohkem kui 60 aasta jooksul igast küljest uuritud ning see arvataksegi olevat kõige põhjalikumalt uuritud valk bioloogias. On juba ammu teada, et see kannab hapnikku kopsudest kudedesse ning toob sealt tagasi süsihappegaasi ja lämmastikoksiidi. Ent arstid ja teadlased olid üllatunud, kui hiljutised uuringud paljastasid veel ühe hemoglobiini rolli: nimelt kannab see kõigisse kehaosadesse üht teisel kujul seotud lämmastikoksiidi vormi, mida nimetatakse superlämmastikoksiidiks. Sellel on tegelikult tähtis osa inimese tervislikus seisundis ning rakkude ja kudede elutegevuses, samuti avaldab see mõju mälule ja õppimisvõimele, seksuaalsele erutuvusele ja vererõhule. Reguleerides lämmastikoksiidi hulka, mis satub keha vereringesse, võib hemoglobiin panna veresooni kas laienema või ahenema. „Tõenäoliselt avaldab see avastus märkimisväärset mõju vererõhu ravile ning tehisvere väljatöötamisele,” teatab „The New York Times”. Praegu kipuvad kõik vereasendajad vererõhku tõstma. Uurijate arvates võib see olla tingitud superlämmastikoksiidi vaegusest.