Kuidas organiseeritud kuritegevus sind puudutab
„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT
Maffiaperekonna mõjukas peamees teeb uustulnuka sõrme torke. Veretilgad langevad pühapildile. Siis aga haaravad pildi tuleleegid. „Kui peaksid organisatsiooni mingi saladuse välja lobisema, põleb su hing nagu see pühak,” ütleb mõjukas peamees noormehele.
VAIKIMISSEADUS — itaalia keeles omertà — hoidis organiseeritud kuritegevust paljude aastate jooksul enam-vähem põranda all. Ent tänapäeval on kuritegelikud jõugud uudiste kuum teema kõikjal, kus mõnest jõuguliikmest on saanud informaator. Tähtsaim tegelane, keda pentiti ehk maffia ülejooksikud on süüdistanud, on Giulio Andreotti, kes on olnud seitsmel korral Itaalia peaminister ning kelle sidemed maffiaga on nüüd kohtulikul arutusel.
Igal pool on sirutanud oma haarmed mistahes eluvaldkonda kuritegelikud organisatsioonid: maffia Itaalias ja Ameerika Ühendriikides, kus ta nimetuseks on ka Cosa Nostra; narkokartellid Lõuna-Ameerikas; triaadid Hiinas; yakuza Jaapanis. Nende kuritegevus puudutab meid kõiki ning muudab meie elu kallimaks.
Räägitakse, et Ühendriikides on New York jagatud viie maffiaperekonna vahel, kes väljapressimise, „katusepakkumise”, ülikõrgete laenuintresside nõudmise, hasartmängude, narkoäri ja prostitutsiooniga saavad miljardilisi kasumeid. Oletatakse, et maffiaperekondade kindlas haardes on ka nii prügiveomajanduse, veonduse, ehituse, toiduaineveo kui ka tekstiilitööstuse ametiühingud. Kuna neil on võim nende ametiühingute üle, saavad nad lahendada töötülisid või siis mõnda projekti saboteerida. Näiteks ehitusplatsil lakkab ühel päeval buldooser töötamast, teisel päeval aga ütlevad ekskavaatori pidurid üles, nii et masinajuhid praktiliselt seiskavad projekti — sellised ja ka teistsugused intsidendid korduvad visalt, kuni ehitaja nõustub andma järele jõugu nõudmistele, puudutagu see siis pistiseid või töölepinguid. Tõsiasi on see, et „jõugule antud pistised tagavad ärimehele selle, et veosed saabuvad täpselt õigel ajal, et töölistega on rahu ning et on võimalik kasutada odavamat tööjõudu”, teatab ajakiri „Time”.
Kolumbias võitlesid kaks narkokartelli omavahel, kuni aastal 1993 lasti maha Medellíni kartelli peamees Pablo Escobar. Pärast seda monopoliseeris maailma kokaiiniäri Cali kartell. Saades aastal 1994 ainuüksi Ameerika Ühendriikides 7 miljardit dollarit tulu, muutus ta arvatavasti maailma suurimaks organiseerunud kurjategijate sündikaadiks. Kuid kartelli vaimse juhi José Santacruz Londoño arreteerimine aastal 1995 oli kartellile tõsiseks hoobiks. Ent alati on olemas mõni innukas järeltulija, kes juba ootab, millal järgmise bossina võimule saada.
Kui langes raudne eesriie, astus rahvusvahelisele areenile ka Vene maffia. Tagajärjeks on see, et „Venemaal tuleb mistahes äriettevõttel teha tegemist maffiaga”, nagu ütleb üks ajakirjas „Newsweek” tsiteeritud pankur. On teada, et koguni New Yorgis Brighton Beachis ajab Vene maffia osava petturlusega bensiiniäris suuri kasumeid kokku. Autoomanikud on sunnitud peale maksma, valitsus aga jääb ilma maksudest. Vene bandede kontrolli all on ka Ida-Euroopa prostitutsiooniäri. Enamasti pääsevad nad kuritegude sooritamise järel terve nahaga. Kes söandakski astuda tugevalt relvastatud endiste sportlaste ja Afganistani sõja veteranide vastu?
Ka Aasiamaades ei erine olukord kuigivõrd. Jaapanis ootavad showbisnise alal tegutsejaid ees kõikvõimalikud raskused, kui nad ei austa kohalikku yakuza-gruppi ega maksa sellele maksu. Samuti siin nõutakse baaridelt ja ka tänavatüdrukutelt „katuseraha”. Lisaks on yakuza’l omaenda kompaniisid organiseerides, suurettevõtetelt raha välja pressides ja välismaiste kuritegelike sündikaatidega sidemeid luues õnnestunud tungida sügavale Jaapani majandusse.
Ka Hongkongis ja Taivanil paiknevad kuritegelikud organisatsioonid laiendavad oma võrgustikku kõikjale üle kogu maailma. Välja arvatud nende nimi triaadid, teatakse nende organiseeritusest vähe. Nende ajalugu ulatub tagasi 17. sajandisse, mil hiina mungad ühinesid Hiinasse tunginud mandžude vastu bandedeks. Kuigi Hongkongi triaadide liikmete arv ulatub kümnetesse tuhandetesse, räägitakse, et nad moodustavad mingi konkreetse kuriteo või rea kuritegude tarbeks ajutisi sündikaate, mistõttu politseil on raske neile jälile jõuda. Nad saavad miljardeid dollareid, sest nad äritsevad heroiiniga ja on muutnud Hongkongi krediitkaartide võltsimise keskuseks.
Oma raamatus „Uued rahvuslikud jõugud” („The New Ethnic Mobs”) kirjutab William Kleinknecht kuritegevuse kohta Ameerika Ühendriikides: „Organiseeritud kuritegevuse uues maailmas pole mitte kellelgi rahvuslikul alusel formeeritud gangsteritest nii paljutõotavat tulevikku kui hiinlastel .. Hiinlaste kuritegelikud grupeeringud koguvad kiiresti väge linnades üle kogu maa. [—] Nad jäävad alla ainult New Yorgi maffiale.”
Seoses veel ühe illegaalse äritsemisvormiga, mille lähtepunktiks on Hongkong, ütleb USA Justiitsministeeriumi ametnik: „Inimsmugeldamine on organiseeritud kuritegevuse üks ilminguid.” Mõnede ametnike hinnanguil tuleb igal aastal 100000 hiinlast illegaalselt Ühendriikidesse. Tüüpiline smugeldatud immigrant peab maksma pääsemise eest jõukasse riiki vähemalt 15000 dollarit, kusjuures suurema osa sellest maksab ta ära pärast sihtkohta jõudmist. Seetõttu saab elust unistuste maal paljudele immigrantidele košmaar rängast sunnitööst tööstuskäitistes ja bordellides.
Sa võid ehk arvata, et kuna sina pole kuritegevusse segatud, siis sind organiseeritud kuritegevus ei puuduta. Ent kas see ikka on nõnda? Eri maailmajagudes elab palju uimastitarvitajaid, kes sooritavad kuritegusid, et oleks võimalik maksta uimastite eest, millega neid varustavad Lõuna-Ameerika narkokartellid. Organiseeritud kuritegelikud grupeeringud hoolitsevad selle eest, et kommunaalteenuste lepingud sõlmitaks nendega seotud kompaniidega; tagajärjeks on see, et kodanikud maksavad rohkem. Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise presidendikomisjon teatas kord, et Ühendriikides „moonutab organiseeritud kuritegevus hindu varastamise, väljapressimise, äraostmise, hindade kehtestamise ja äritegevuse tõkestamise teel” ning et tarbijad on sunnitud maksma „oma olemuselt lisamaksu” maffiale. Niisiis ei jäta kuritegevuse tagajärjed mitte kedagi puudutamata. Meil kõigil tuleb selle eest maksta.
Aga miks lokkab organiseeritud kuritegevus tänapäeval?
[Kast lk 5]
Maffia juured
Maffia tekkis hilisel keskajal Sitsiilias, kus ta algul oli arvatavasti salaorganisatsioon, kes oli pühendunud võimuhaaramisele, kui saar oli mitmete võõramaiste vallutajate, näiteks saratseenide, normannide ja hispaanlaste käes. Maffia juured on pärit ning ta sai endale uusi liikmeid arvukatest väikestest eraarmeedest ehk mafie’dest, kelle olid oma maavalduste bandiitide eest kaitsmiseks palganud mujal elutsevad suurmaaomanikud neil sajanditel, mil suuremas osas Sitsiilias lokkas seadusetus. Neisse eraarmeedesse kuuluvad energilised jõhkardid organiseerusid 18. ja 19. sajandil ning muutusid sedavõrd võimsaks, et nad pöördusid maaomanike vastu ning kehtestasid paljudes valdustes oma „õiguse” ja pressisid maaomanikelt vastutasuks põllusaagi kaitmise eest raha välja.” („The New Encyclopædia Britannica”.) Nende põhiliseks tegutsemisviisiks sai „katuseraha” väljapressimine. Oma meetodid tõid nad üle Ameerika Ühendriikidesse, kus nad hakkasid tegelema hasartmänguäriga, väljapressimisega töösuhete valdkonnas, ülikõrgete laenuintresside nõudmise, narko- ja prostitutsiooniäriga.