Miks lokkab organiseeritud kuritegevus?

AL CAPONE, kurikuulus gangster USA keeluseaduse ajast (1920—33), väitis, et ta on vaid ärimees, kes tegutseb vastavalt seadusele — pakkumise ja nõudluse seadusele. Jaapani suurima yakuza-sündikaadi jurist ütles: „Ei saa sugugi eitada seda, et [seksi, uimasteid ja hasartmänge hõlmavate] tegevusalade järele valitseb suur nõudmine.” See nõudmine on kasvulavaks organiseeritud kuritegevusele. Kuigi mitte keegi ei taha langeda kuritegevuse ohvriks, leidub neid, kes pöörduvad kuritegelike organisatsioonide poole ja kasutavad nende teenuseid.

Võtkem näiteks „katusepakkumise”, mis on paljudes maades jõuguliikmete sissetulekuallikaks. Kuigi mõnikord valivad nad oma märklauaks ausaid äriomanikke, langevad tavaliselt nende küüsi need, kes on seotud kahtlaste äritehingutega. Üks kasiinoomanik, kes ajab oma äri Tokyos Shinjukus mängusaali sildi all, lausus: „Pussitati üht äriteenijat ning rööviti 2 miljonit [jeeni (200000 krooni)], ent me ei kutsunud politseid välja.” Miks? „Kuna oleme seotud seadusevastase tegevusega (hasartmängud), ei ole meil mingit soovi politseiga tegemist teha. Kui klient meie asutuses huligaanitseb, kutsume välja yakuza.” See kasiinopidaja maksab yakuza’le iga kuu 40000 krooni, mis on tühine maks, kui võrrelda seda 3000000-kroonise kasumiga, mis ta sellesama aja jooksul oma seadusevastase tegevusega kokku kraabib. Kust see raha tuleb? Nende taskust, kes tunnevad mõnu seadusevastasest hasartmängude harrastamisest.

Seesama peab paika ka korralike äriettevõtete puhul, kes soovivad hoiduda raskustest. Ühe New Yorgi võimukandja hinnangul säästis 15 miljoni dollarini ulatuva aastakäibega maalritööde ettevõtja 3,8 miljonit dollarit, makstes gangsteritele maksu. Seetõttu sai see ettevõtja kasutada odavat tööjõudu ning vältida vastasseisu jõugu kontrolli all oleva ametiühinguga. Jaapanis paigutasid rahamehed majandusliku õitsengu perioodil oma raha kinnisvarasse ning lammutasid vanu maju ja laohooneid, et teha ruumi ekstravagantsetele ehitistele. Kui elanikud ei tahtnud ära kolida või oma maad müüa, kutsusid investeerijad nende väljatõstmiseks kohale jiageya, üldiselt yakuza’ga seotud kompanii.

Nähes 80-ndatel, kui hõlpus on laenata ja teenida raha, rajasid yakuza’d kompaniisid ning sukeldusid kinnisvara- ja börsispekulatsioonidesse. Ilmselt kasumit taga ajades paigutasid pangad ja finantsasutused neisse kompaniidesse oma raha. Kui aga seebimull lõpuks lõhkes, oli pankadel ülimalt raske oma raha tagasi saada. Üks endine politseiametnik ütles Jaapanis juba pikemat aega kestvast majanduslangusest kõneldes ajakirjas „Newsweek”: „Tegelikuks põhjuseks, miks tähtaja ületanud laenude probleemidest sugugi kiiresti üle ei saada, on see, et märkimisväärne osa neist on seotud organiseeritud kuritegevusega.”

Tõepoolest, organiseeritud kuritegevus ajab juuri ja õilmitseb seal, kus inimestel on himu rahuldada oma tunge, valimata selleks vahendeid. Himu naudingute, seksi ja raha järele on toitepinnaseks uimastitega salakaubitsemisele, prostitutsioonile, hasartmängude harrastamisele ja ülikõrgete laenuintresside nõudmisele. Kui end taolise tegevusega siduda, tähendab see tavapäraselt kuritegeliku jõugu kosumist ja rikastumist. Kui õige küll on see, et organiseeritud kuritegevus toimib vastavalt nende nõudmistele, kel on tahtmine rahuldada oma lihalikke soove!

Imiteeritud perekonnakorraldus

Lisaks nõudmisele keelatud tegevusalade järele on tänapäeval olemas veel üks vajadus, mis aitab organiseeritud kuritegevusel õilmitseda. Jaapani ühe suurima yakuza-sündikaadi hiljuti surnud peamees väitis, et ta kogus kokku ühiskonnast väljatõugatud ning hoolitses nende eest, takistades seeläbi neid minemast halvale teele. Tema väitel oli ta jõuguliikmetele isaks. Sõltumata rahvusest, ehitab enamik kuritegelikke sündikaate oma organisatsioonid üles, toetudes taolistele imiteeritud perekonnasuhetele.

Võtkem näiteks Hongkongist vaesest perekonnast pärit Chi Sunia. Sageli peksis isa teda tühiseimailgi põhjustel rängalt. Väike Chi Sun muutus mässumeelseks ning lõpuks, 12-aastaselt, ühines ta kurikuulsate triaadidega. Selles kuritegelikus organisatsioonis leidis ta oma arust endale „õige” koha. Relvastatud võitluses ülesnäidatud vahvuse tõttu ülendati ta peagi ametipostile, kus tema alluvuses oli mitu meest. Lõpuks, olles kõigest 17-aastane, pandi ta vangi.

Nagu Chi Sun, pöörduvad paljud kuritegelike organisatsioonide poole, et leida sealt kodus puuduvaid perekonnasidemeid. Nende liikmed väidavad end üksteisest hoolivat, ent noorematel tuleb tihti pettuda, kui nad näevad, et iga liige on huvitatud peamiselt iseendast.

Valguseingel

Kui Jaapani üks suuremaid kurjategijate sündikaate vastavalt 1992. aasta uuele bandedevastasele seadusele määratleti kuritegelikuks rühmituseks, väitis üks selle liidreid, et see rühmitus peab end „rüütellikuks”, sest võitleb kurjuse vastu. Kui aastal 1995 tabas Kobet kohutav maavärin, jagas seesama bande kaaskodanikele toitu, vett ja muud hädatarvilikku. „Sellise heldekäelisuse taga,” teatas ajaleht „Asahi Evening News”, „on soov luua yakuza’le Jaapanis kindel õilsate lindpriide maine.”

Kuritegelike sündikaatide bossid on tihti püüdnud esineda heategijatena. Pablo Escobar, Kolumbias tegutseva Medellíni narkokartelli kurikuulus peamees, oli oma linnas slummiasukate meelest „üks müütiline kuju — osalt messias, osalt Robin Hood, osalt ristiisa ehk isand sõna patrón peaaegu feodaalses tähenduses”, kirjutas ajakirjas „Newsweek” Ana Carrigan. Ta rajas rulluisuradasid lastele ja kenasid maju vaestele ning andis tööd kodututele lastele. Neile, kes tema heldete andide jagamisest kasu said, oli ta sangar.

Ent kurjategijad, kes näiliselt on oma sündikaatide taga kindlalt varjul, on kõigest etturid universumi meisterkurjategija käes. Piibel näitab, kes see isik on. „Saatan ise moondab ennast valguseingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks. Ent nende ots on nende tegude järgi” (2. Korintlastele 11:14, 15). Tänapäeval ei usu enamik inimesi, et Saatan on reaalne isik. Üks 19. sajandil elanud prantsuse poeet ütles: „Kuradi kavalaim vemp on inimest veenda, et teda polegi olemas.” Ta varitseb kulisside taga ja juhib osavalt sündmuste käiku mitte ainult kuritegelikes sündikaatides, vaid kogu maailmas. „Kõik maailm on tigeda võimuses,” selgitab Piibel. Jeesus kirjeldas Saatanat kui ’inimese tapjat algusest peale, valetajat ja vale isa’ (1. Johannese 5:19; Johannese 8:44).

Piibli prohvetiennustustes ilmneb, et Kurat-Saatan on olnud alates aastast 1914 eriti aktiivne. Sellest aastast alates on ta mobiliseerinud oma horde otsustavasse sõtta Jumala rahva vastu. Ta veab inimkonda kaose keerisesse. Tema ongi peamine põhjus, miks kuritegevus ja kuritegelikud organisatsioonid tänapäeval õilmitsevad (Ilmutuse 12:9—12).

Kas kunagi kõrvaldatakse see maiste kuritegelike organisatsioonide vaimne varjatud juht? Kas inimkond tunneb kunagi rõõmu rahust ja korrast? Kas sina saad end lahti rebida sellest kurjuse impeeriumist, mille Saatan tänapäeval maa peale on rajanud?

[Allmärkus]

[Kast lk 7]

Kuidas sa võid kaitsta oma perekonda

KUI pereõhkkonnas jääb südamesoojusest ja üksmeelest vajaka, võib lastest saada kerge saak kuritegelikele sündikaatidele. On saabunud teateid, et Ameerika Ühendriikides on enamik jõugumõrvadega seotud noorukeid pärit majanduslikult kehvematest või purunenud perekondadest. „Kuna nad kannatavad ühiskondliku ebavõrdsuse all,” ütleb üks kinnipidamisasutuse ametnik Põhja-Carolinast, „on bossi ja tema käsilaste vahel valitsevate tugevate sidemete tõttu ning organisatsiooni liikmeks olemisest tuleneva ja esmakordselt elus kogetava ühtsustunde tõttu neid kerge tegutsema panna.”

Sarnaselt sellega lausub üks idamaa noor yakuza, kes on valmis olema oma bossile elavaks kilbiks: „Kodus olin alati üksi. Kuigi olime perekond, ei tundnud ma iial, et võiksime südamest südamesse rääkida. [———] Kuid nüüd ma saan poistega südamest südamesse kõnelda.” Üksildased noored on tänulikud kuritegeliku organisatsiooni liikmetele, kes neid perekonnataolisse korraldusse kaasa tõmbavad.

„Yakuza-inimesed on ülimalt hoolitsevad,” lausub mootorrattajõugu tüdrukute liider Okinawalt. „See võib küll olla nende kaval võte, ent teadke, et kuna meid pole eales kenasti koheldud, liigutab see meid.” Õigusrikkujatest tütarlaste kasvatusasutuse inspektori kinnitusel on jõuguliikmed „tõeliselt osavad võluma tütarlaste südameid”. Kui üksildased tütarlapsed neile keset ööd helistavad, tõttavad jõuguliikmed nende juurde ning kuulavad ära, mis neil öelda on, ilma et nad just tingimata neile seksuaalselt läheneda püüaksid.

Nende hoolitsev suhtumine kestab vaid seni, kuni nad on need noored inimesed, keda nad parajasti püüavad, täielikult oma kütkesse saanud. Kui need noored juba kord lõksus on, pigistatakse neist viimane välja — tütarlapsed prostitutsiooniäris, poisid aga kuritegevuse masinavärgis.

Kuidas sa saad oma lähedasi kaitsta?

„Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” manitseb Piibel (Koloslastele 3:21). See ei õhuta lapsevanemaid kõikesallivusele. Ütleb ju Piibli õpetussõna: „Poiss, kellele on antud vaba voli, teeb häbi oma emale!” (Õpetussõnad 29:15, UM). Piibel hoopis julgustab isasid — ja ka emasid — olema oma lapsi koheldes arukad, neid ära kuulama ja nendega avameelselt suhtlema. Sel juhul ajendab see lapsi oma vanemaid usaldama ajal, mil nad tunnevad end olevat kitsikuses.

Lisaks avameelsele suhtlemisele on vanematel tarvis anda oma lastele eluks kindlad mõõdupuud. Kust võib isa taolisi juhtnööre leida? Piibel ütleb: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Võtke aega, et perekondliku piibliuurimise käigus koos oma lastega Piiblisse süveneda. Juurutage nende südamesse tervet Jehoova kartust, nõnda et nad alati järgiksid neile kasulikke Jehoova juhtnööre (Jesaja 48:17).