Vaatleme maailma
Abiellumus vähenemas
Kanadas abiellutakse üha vähem. Kanada Statistikaameti andmetel on viimase 15 aasta jooksul ”nende kanadalaste arv, kes lihtsalt elavad koos, peaaegu kolmekordistunud — 700000 inimeselt 2 miljonile —, seega on see arv kasvanud aastas kuus korda rohkem kui abielude arv”, teatab ajaleht ”The Toronto Star”. Lisaks sellele on ”pooled esimestest kooseludest Kanadas praegu vabaabielud ning Quebecis elab vabaabielu igast viiest inimesest neli”. Millest selline muutus? Vabaabielu kaasnes ”ilmselt sotsiaalrevolutsiooniga ning on üks neist institutsioonidest, mille aluseks on nüüdseks üsna iganenud elulaad ja mille inimesed üksteise järel hülgavad”, ütleb raport. Ajaleheartikkel märkis, et ”kunagi peeti koos elamist prooviabieluks, nüüd aga [abielu] alternatiiviks”.
”Moosese efekt”
Kaks Jaapani füüsikut on tulnud edukalt toime vee lahutamisega laboratooriumis, teatab ajakiri ”New Scientist”. Masakazu Iwasaka ja Shogo Ueno Tokyo ülikoolist kasutasid võimsaid mähiseid, et tekitada tugevat magnetvälja ümber horisontaalse toru, mis oli poolenisti veega täidetud. Maa magnetväljast umbes 500000 korda tugevam magnetväli tõukas vee hooga silindri otstesse, jättes keskmise osa kuivaks. Seda fenomeni, mille teadlased esmakordselt avastasid 1994. aastal, on teinud järele ka Euroopa ning Ameerika Ühendriikide füüsikud. Kuidas see fenomen tekib? Tokyo ülikooli füüsiku Koichi Kitazawa sõnul on vesi ”nõrgalt diamagnetiline. Seega tõukab tugev magnet vett sealt, kus magnetväli on tugev, kohtadesse, kus see on nõrk”. Kitazawa nimetas selle fenomeni ”Moosese efektiks”.
Halbade kommetega turistid
Itaalia on rikkaliku kultuuripärandi tõttu üks turistide lemmikpaiku. Kahjuks aga unustavad puhkajad seal oma head kombed. Firenze keskkonna- ja arhitektuuripärandi erivoliniku Mario Lolli Ghetti sõnul ”peavad paljud õigeks teha seda, mida nad ei kujutaks end iialgi kodus tegevat”. Seepärast on Firenze linn andnud välja ”turistide õiguste- ja kohustustekirja”, mis tuletab külalistele meelde, mida nad tohivad ja ei tohi teha, teatab ajaleht ”La Repubblica”. Siin on mõningad meeldetuletused: ära suple ega pane oma jalgu purskkaevudesse; ära pea piknikku mälestusmärkide ja muuseumide ees; ära viska plekkpurke ega nätse maha; ära kanna muuseumides ilma varrukateta T-särke ning ära päevita ujumisriietes ajaloolistes parkides ega väljakutel. Muidugi peetakse lugu heade kommetega turistidest ning nad on alati teretulnud.
Lapse toitmise dilemma
”Paarkümmend aastat on arstid ja tervishoiuametnikud soovitanud vaesemate riikide äsja emakssaanutele üht ja sedasama: toitke oma lapsi rinnaga, et kaitsta nende tervist,” ütleb ajaleht ”The New York Times”. ”Kuid nüüd pole AIDSi pandeemia tõttu sellest soovitusest kasu. Uuringud näitavad, et AIDSi viirusega nakatunud emad võivad enamikul juhtudel seda rinnapiimaga lastele edasi anda. .. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hiljutiste arvestuste kohaselt sai kolmandik HIV-i nakatunud lastest selle viiruse oma ema piima kaudu.” Teine võimalus on toita last piimaseguga, kuid sellel on samuti oma halvad küljed. Paljudes riikides pole emadel piisavalt raha, et osta piimasegusid või steriliseerida pudeleid, ning neil pole võimalik saada puhast vett. See põhjustab imikutel kõhulahtisust ja veekadu, samuti hingamisteede ning mao- ja sooltehaigusi. Vaesed pered lisavad piimasegule rohkem vett kui tarvis, mis põhjustab laste alatoitlust. Tervishoiuametnikud püüavad asjale tasakaalukat lahendust leida. Kogu maailmas registreeritakse iga päev rohkem kui 1000 uut beebide ning laste HIV-viiruse juhtu.
Sanitaartingimused halvenevad kogu maailmas
”Peaaegu kolmel miljardil inimesel, seega enam kui poolel maailma elanikkonnast, pole isegi minimaalsete sanitaartingimustega tualetti,” teatab ajaleht ”The New York Times”. Need uurimistulemused, mis on osa UNICEF-i (ÜRO Lastefond) igal aastal läbiviidavast uuringust riikide arengu kohta (”Progress of Nations”), näitavad, et ka ”sanitaartingimuste statistilised näidud on ühed neist asjadest, mis kogu maailmas järjest halvemaks muutuvad, mitte paremaks”. Näiteks mõningates maades, kus on tehtud edusamme vaeste inimeste puhta veega varustamises, pole suudetud hoolitseda kanalisatsiooni eest. Kuna peamised hügieeninõuded on täitmata, soodustab see märgatavalt uute epideemiate levikut ning vanade haiguste taaselustumist, ütleb raport. Hinnangute kohaselt sureb igal aastal üle kahe miljoni lapse haigustesse, mis on seotud ebasanitaarsete tingimustega. Uuringu autor Akhtar Hameed Khan ütleb: ”Kui sinu sanitaartingimused on samasugused nagu keskajal, on seda ka sinu tervis.”
Kodu on kõige tähtsam
Kas lastele tuleb kasuks see, kui nad jäetakse kellegi teise hoolde ajal, mil nende vanemad töötavad? Seda pidigi välja selgitama USA instituut, kus uuriti laste tervist ja inimarengut. Lastehoolduse tuntud uurijad 14 ülikoolist jälgisid 1364 last nende sünnist kuni kolmanda eluaastani. Rohkem kui 20 protsendi laste eest hoolitsesid kodus nende emad; ülejäänud saadeti lastepäevakodudesse või palgatud lapsehoidjate juurde. Millised olid tulemused? ”Uurijad leidsid, et neil lastel, kes käivad hea tasemega lasteaias, kus kasvatajad nendega palju osavõtlikult vestlevad, on mõningaid eeliseid seoses rääkimis- ja õppimisvõimega, võrreldes nende lastega, kes käivad sellises lasteaias, kus neile vähem tähelepanu pööratakse,” märgib ajakiri ”Time”. ”Kuid kõige tähtsam järeldus, milleni jõuti, oli see, et kodul on lapse vaimsele ja emotsionaalsele arengule märksa suurem mõju kui lasteaedadel. [—] Uurijad arvestasid, et vaid 1% erinevusi on tingitud sellest, missuguses lasteaias või missuguse hooldaja käe all nad olid, kuid 32% nendest on tõenäoliselt põhjustatud [laste] koduse kasvatuse kvaliteedist. Mida sellest siis järeldada? Kõige suurem väärtus on kodusel õpetusel.”
Ebatavaline sõprus
Teadlased on juba ammu imetlenud sipelgate ja Aafrikas kasvavate akaatsiapuude kooselu. Need puud pakuvad sipelgatele toitu ning ulualust. Sipelgad aga omalt poolt ründavad putukaid, kes kahjustavad puid, ning hammustavad loomi, kes närivad puulehti. Näib, et sellisest kaitsest sõltub puude ellujäämine. Kuid puudel läheb ometi tarvis tiivulisi putukaid, kes nende õisi tolmeldaksid. Kuidas õnnestub aga tolmeldajatel putukatel sellises olukorras oma ülesandega hakkama saada? Loodusajakirja ”Nature” sõnul eritub puude õitsemise kõrgperioodil kemikaali, mis näib sipelgaid eemale peletavat. Tänu sellele võivad putukad ”sel otsustaval momendil” õitele lennata. Kui õied on tolmeldatud, naasevad sipelgad oma valvepostile.
Leiti Gutenbergi Piibel
Saksamaal Rendsburgi kiriku arhiivist leiti 15. sajandist pärit Johann Gutenbergi trükitud Piibli osa. Kui see 150-leheküljeline Piibli osa 1996. aasta alguses leiti, uuriti seda hoolikalt, enne kui see ehtsaks Gutenbergi Piibliks tunnistati, teatab ajaleht ”Wiesbadener Kurier”. Kogu maailmas on 48 teadaolevat Gutenbergi Piiblit, millest 20 on terviklikud. ”Johann Gutenbergi trükitud kuulsaid kaheköitelisi Piibleid peetakse raamatutrükkimise esimeseks suuremaks saavutuseks,” ütleb ajaleht. Hiljutisel leiul ”on ikka veel küljes originaalne kett, millega see kantsli külge seoti, et keegi seda ära ei varastaks”.
Pikem eluiga
Mis aitab inimesel tervem olla ning kauem elada? ”Kui inimene säilitab stabiilse, suhteliselt stressivaba meeleolu, tuleb see tema füüsilisele tervisele palju rohkem kasuks kui liikumine või söömisharjumused,” ütleb Bostoni Brighami ja naistehaigla arst George Vaillant. Vaillant’i väide põhineb käimasoleval uuringul, kus osaleb üle 230 mehe, kes värvati sellesse uuringusse juba 1942. aastal. 52 aasta vanuselt jagati hea tervisega mehed kolme gruppi: need, kes olid ”stressis” (kes olid kuritarvitanud alkoholi, kasutanud pidevalt rahusteid või konsulteerinud psühhiaatriga), ”stressivabad” (kes polnud kunagi kuritarvitanud alkoholi, kasutanud meeleolu mõjutavaid ravimeid ega konsulteerinud psühhiaatriga) ja ”vahepealsed” (kahe grupi vahepealsed). 75 aasta vanuselt ”oli [stressivabadest] surnud ainult 5 protsenti, vahepealsete grupist 25 protsenti ja stressis olevatest 38 protsenti”, teatab ajakiri ”Science News”. Muidugi tuleb tervisele kasuks ka tervislik toitumine ning korrapärane liikumine. Kuid ”pikaealisus, vähemalt meeste puhul, näib sõltuvat emotsionaalsest stabiilsusest, mis hoiab ära sügavaid depressioonihooge”, ütleb ajakiri ”Science News”.