Miks taimesordid kaovad?

AASTAL 1949 viljeldi Hiinas peaaegu 10000 nisusorti. Kuid 1970. aastateks oli kasutusel veel vaid 1000 sorti. Ameerika Ühendriikides aastatel 1804—1904 viljeldud 7098 õunasordist ei tunta enam umbes 86 protsenti. Lisaks sellele ütleb maailma taimestiku olukorda käsitlev raport (”Report on the State of the World’s Plant Genetic Resources for Food and Agriculture”), et ”95 protsenti kapsa, 91 protsenti maisi, 94 protsenti herne ja 81 protsenti tomati sortidest polegi ilmselt enam olemas”. Kogu maailmas on teada antud sarnastest arvandmetest. Millest ühtäkki selline vähenemine? Mõned ütlevad, et peamine põhjus on nüüdisaegse kommertspõllumajanduse levik ning sellest tulenev väikepõllumajandusest loobumine, mille tagajärjeks on mitmesuguste traditsiooniliste põllukultuurisortide kadumine.

Taimesortide kadumine võib muuta põllukultuurid üha kaitsetumaks ikalduse suhtes. Mõtle näiteks Iirimaad tabanud suurele kartuliikaldusele aastatel 1845—49, mil suri nälga ligikaudu 750000 inimest, sest üks taimehaigus oli hävitanud suurema osa kartulisaagist. Kas selle õnnetuse päästis valla bioloogiline tegur? ”Geneetiline ühetaolisus,” ütleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raport.

Kogu maailmas rajati 1970. ja 1980. aastatel üle 1000 geenipanga, et koguda ja säilitada taimede geneetilisi ressursse. Kuid paljud neist geenipankadest käivad kiiresti alla ning mõned neist on juba kinni pandud. Vastavalt teadaannetele on praegu vaid umbes 30 riigis sobivad rajatised taimeseemnete pikaajaliseks turvaliseks hoidmiseks ja säilitamiseks.

Piibel tõotab, et Kristuse Kuningriigi valitsuse all valmistab Jehoova ”kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega” (Jesaja 25:6). Kui tänulikud me võime olla, et Jehoova Jumal, ”kes annab kõigele lihale roa” ja kes on geneetilise mitmekesisuse Looja, rahuldab kõik inimese toiduvajadused! (Laul 136:25; 1. Moosese 1:29.)