Yare tantsivad kuradid

OLI alles keskhommik, kuid päike juba põletas. Rahvarõivaisse riietunud meesterühma vaadeldes imestasime, kuidas nad küll sellise kõrvetava leitsakuga vastu peavad! Olime parasjagu külastamas Venetsueela väikest põllumajanduslinna nimega San Francisco de Yare. Kostüümides mehed olid kuulsad Diablos Danzantes de Yare, Yare tantsivad kuradid.

Enamik inimesi Venetsueelas on katoliiklased ja ütlevad end Piiblit uskuvat. Ent rituaalsed tantsud, milles pahatihti kujutatakse kuradeid, on põlvkondade viisi kohalikus kultuuris olulist rolli mänginud. Katoliku kirik mitte ainult ei salli neid tantse, vaid tegelikult lausa õhutab takka. Nõnda on see ka Yare tantsivate kuraditega.

Yares tõdesime üllatusega, et kohalik katoliku organisatsiooni Kõige Pühama Sakramendi Vennaskonna keskus on ühtlasi ka tantsivate kuradite keskus. Seda hoonet tuntakse nimega Casa de Los Diablos (Kuraditemaja). Parasjagu oli kolmapäev, päev enne katoliku Issanda ihu püha, ning hoone ümber oli ennast üles sättinud hulganisti professionaalseid fotograafe. Äkitselt kostis valju trummipõrinat ning mõned deemoniteks rõivastunud mehed hakkasid tantsima.

Kuratlike tantsijate kostüümid

Igal tantsijal oli seljas punane särk, jalas punased püksid ja punased sokid ning sandaalid. Kõik kandsid kaelas palvehelmeid, risti ja katoliku medaljoni. Teine rist oli kinnitatud kostüümi külge. Ühes käes oli kõigil kuratliku väljanägemisega marakaa ja teises lühike piits. Kõige silmatorkavamad olid aga hiiglaslikud, grotesksed, värvikirevad maskid sarvede, suurte silmade ja tihtipeale irevil hammastega. Iga mask oli kinnitatud pika punase riidest kapuutsi külge.

Me saime teada, et tantsijaid on erisuguseid. Kõige tähtsam on capataz ehk ülevaataja, tuntud ka kui diablo mayor ehk ülemkurat. Tema maskil on neli sarve. Tema valitakse põhiliselt just vanuse järgi. Ülevaataja abil ehk segundo capataz’il on kolm sarve ning tavalistel tiitlita tantsijatel vaid kaks sarve. Mõned tantsijad, promesero’d, on andnud lubaduse tantsida kord aastas mingi kindla arvu aastate või ehk kogu elu vältel. Selle lubaduse ehk tõotuse annavad tavaliselt inimesed, kes usuvad, et Jumal on andnud neile erilise ülesande.

Kiriku poole

Keskpäeval lahkuvad tantsijad keskusest ja asuvad teele kohaliku kiriku poole, et saada rongkäigu edasisele osale preestri luba. Tantsivad kuradid kohtuvad preestriga kiriku ees. Seal langevad nad õnnistuse saamiseks põlvili. Seejärel tantsivad nad linna tänavatel, mõnikord ühe ukse juurest teise juurde. Üsna tihti tervitavad majaelanikud tantsivaid kuradeid maiustuste, joogi ja muu toidupoolisega. See rongkäik kestab ühtejärge terve pärastlõuna.

Järgmisel hommikul, kui kirikus algab missa, kogunevad tantsijad jälle oma keskuses Casa de Los Diablos. Raputades üheskoos oma marakaasid, tantsivad nad sealt trummide rütmi saatel kalmistule. Surnuaeda on püstitatud altar, mille ees nad austavad oma surnud sõpru. Trumme põristatakse selle tseremoonia kestel aeglases rütmis. Seejärel lahkuvad tantsijad kalmistult, tehes seda ebausklikust hirmust ajendatuna tagurpidi, jälgides, et nad ei pööraks oma selga altari poole. Sealt jätkavad nad oma teekonda kiriku poole ja ootavad missa lõppu.

Preesterlik õnnistus

Kui missa on läbi, tuleb preester välja ja õnnistab tantsijaid, kes põlvitavad langetatud päi, maskid kapuutside küljes rippumas, sümboliseerimaks hea võitu kurja üle. Preester võtab istet ülemkuradi kõrval. Üheskoos kuulavad nad uute promesero’de tõotusi, kes selgitavad, miks nad lubavad tantsida ja kui mitu aastat.

Trummimängijad hakkavad kiiremini trumme põristama ning tantsivad kuradid järgnevad neile, raputades jõuliselt ning rütmiliselt oma keha ja marakaasid üha kiirenevas tempos. Naised tantsivad samuti, kuid mitte kuradi kostüümides. Neil on seljas punased seelikud ja valged pluusid ning peas valged või punased rätikud. Rongkäigus kannavad mõned tantsivad kuradid vahepeal õlgadel oma kaitsepühaku kuju. Pärast seda, kui tantsijad on linna silmapaistvaima risti ees kummardanud, lõpetavad nad rongkäigu paraadiga kiriku ees.

Mitte Jehoova tunnistajatele

See oli meile kui turistidele huvitav kogemus. Reisi kestel väikesesse Yare linna polnud meil võimalik vältida neid avalikke üritusi, kus osalesid tantsivad kuradid. Kuid nii nagu Venetsueela rohkem kui 70000 Jehoova tunnistajat, ei osale ka meie kristlastena Yare tantsivate kuradite pidustustel ega teistel sarnastel protsessioonidel.

Miks mitte? Sellepärast, et me järgime apostel Pauluse sõnu: ”Ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega. Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!” (1. Korintlastele 10:20, 21). (Kaastöö.)