Kristlased ja kastisüsteem

”ÄRGAKE!” INDIA-KORRESPONDENDILT

MIS sulle meenub, kui kuuled väljendit ”kastisüsteem”? Võib-olla India ja miljonid kastidesse mittekuuluvad inimesed, kastitud. Ehkki kastisüsteem on hindu religiooni osa, on hinduistlikud reformaatorid võidelnud selle nimel, et kaotada mõju, mis sel on olnud alamate kastide liikmetele ja kastitutele. Kui seda silmas pidada, siis mida sa kostaksid, kui kuuleksid, et kastisüsteemist peetakse kinni isegi kirikutes, mis väidavad endid olevat kristlikud?

India kastisüsteemi võimalik algupära

Inimeste jagunemine ühiskonnaklassidesse, kus osa tunneb end teistest kõrgemana, pole sugugi vaid Indiale ainuomane. Üht või teist liiki klassilist diskrimineerimist on näha saanud kõik kontinendid. Kuid India kastisüsteemi eripära tuleneb sellest, et üle 3000 aasta tagasi lülitus sotsiaalse orjastamise protsessi religioon.

Kuigi kastisüsteemi päritolu kohta ei osata midagi kindlat öelda, ulatuvad selle juured mõnede autoriteetide sõnul muistsesse tsivilisatsiooni, mille kunagine asupaik on Induse orus tänapäeva Pakistanis. Arheoloogia näib osutavat, et sealsed kõige varajasemad elanikud alistati hiljem loodest tulnud hõimude poolt, ja tavaliselt nimetatakse seda ”aarjalaste sisserändeks”. Oma raamatus ”India avastamine” ütleb Jawaharlal Nehru, et see oli ”esimene suur kultuurisüntees ja ühtesulamine”, millest arenesid välja ”India rahvad ja põhikultuur”. Ometi ei toonud see ühtesulamine kaasa rahvuslikku ja rassilist võrdsust.

”The New Encyclopædia Britannica” ütleb: ”Hindud seletavad nii paljude kastide (džatid, sõna-sõnalt ’sünnid’) olemasolu nelja klassi ehk varna siseste alajaotuste tekkega segaabielude kaudu (mis on hindudel dharma õpetuse kohaselt keelatud). Nüüdisaja teoreetikud aga kalduvad oletama, et kastide tekke põhjuseks olid erinevused perekondlike rituaalide täitmises, rassierinevused ning inimeste diferentseerumine ja spetsialiseerumine eri tegevusaladele. Samuti kahtlevad paljud tänapäeva õpetlased selles, kas lihtne varnade süsteem on üldse kunagi olnud midagi enamat kui vaid teoreetiline sotsiaal-religioosne ideaal, ning nad on rõhutanud mõtet, et ilmselt eksisteeris hindude ühiskonna äärmiselt keeruline jaotus ligi 3000 kastiks ja alamkastiks juba muistsel ajal.”

Mingi aja vältel abiellusid eri klasside liikmed omavahel ning endised nahavärvil põhinevad eelarvamused nõrgenesid. Ranged kastiseadused kujunesid välja hiljem religiooni arengu käigus ning need kajastusid veedades ja Manu (ühe hindu targa) koodeksis ehk seadustes. Braahmanid õpetasid, et kõrgematesse kastidesse kuulujad on saanud sünnipärase puhtuse, mis teeb vahe nende ja madalamate kastide vahele. Nad panid alamasse klassi kuuluvad šuudrad uskuma, et nende alamat sorti töö on Jumala määratud karistus eelneva eksistentsi jooksul tehtud halbade tegude eest ning et kui nad püüaksid kastibarjääri lõhkuda, teeks see neist kastitud. Kõrgema kasti inimene võis minetada oma kastikuuluvuse siis, kui ta oleks šuudraga kas abiellunud, koos söönud, võtnud samast kohast vett või sisenenud temaga samasse templisse.

Kastisüsteem oma tänapäevasel kujul

Pärast iseseisvuse saavutamist aastal 1947 formuleeris India valitsus põhiseaduse, mis kuulutas kastilise diskrimineerimise kriminaalkuriteoks. Tunnustades alama kasti hindude sajanditepikkust diskrimineerimist, otsustas valitsus eraldada tema poolt nimestikku arvatud kastidessea ja hõimudesse kuulujatele kindla arvu kohti valitsuses ja valitavatel ametipostidel ning haridusasutustes. Nende hindu gruppide kohta kasutatakse terminit dalit, mis tähendab ”puruks muljutud, jalge alla tallatud”. Ent hiljuti teatas üks ajalehepealkiri: ”Dalit-kristlased nõuavad kindla arvu kohtade eraldamist [töö- ja kõrgkoolikvoote].” Kuidas siis nii?

Valitsus on andnud madalamasse kasti kuuluvatele hindudele ulatuslikke soodustusi lähtudes faktist, et nad on kannatanud kastisüsteemi ebaõigluse pärast. Seega arvati, et nende religioonide liikmed, kus kastisüsteemist pole kinni peetud, soodustusi saama ei peaks. Dalit-kristlased aga ütlevad, et kuna nad olid enne ristiusku pöördumist madalamast kastist ehk puutumatud, kogevad nemadki diskrimineerimist, ja seda mitte ainult hindude, vaid ka kaaskristlaste poolt. Kas see vastab tõele?

Ristiusumaailma misjonärid ja kastisüsteem

Koloniaalajal pöörasid portugali, prantsuse ja briti misjonärid, kelle seas oli nii katoliiklasi kui ka protestante, palju hindusid oma usku. Kristlasteks, küll vaid nime poolest, sai inimesi kõigist kastidest: mõned jutlustajad tõmbasid ligi braahmaneid, teised puutumatuid. Millist mõju avaldasid nende misjonäride õpetused ja käitumine sügavalt sissejuurdunud kastieelarvamustele?

Rääkides brittidest Indias, ütleb kirjanik Nirad Chaudhuri, et kirikutes ”ei võinud india kogudus istuda koos eurooplastega. Seda rassilist üleolekut, millel kogu briti valitsus Indias põhines, ei varjanud ka ristiusukirik”. Samasugust hoiakut ilmutas ka üks misjonär, kes 1894. aastal Ameerika Ühendriikide Välismisjoni nõukogule teatas, et alama kasti inimeste usule pööramine on kui ”rämpsu kogumine kirikusse”.

On selge, et selle taga, miks paljud niinimetatud kristlased on Indias avalikult kastisüsteemist kinni pidanud, on esimeste misjonäride ilmutatud rassiline üleolek ja brahmanistlike mõtete ühtesulamine kiriku õpetustega.

Kastisüsteem tänapäeva kirikutes

Pidades kõnet India katoliku piiskoppide konverentsil 1991. aastal, ütles katoliku peapiiskop George Zur: ”Ristiusku pöördunuid, kes on pärit nimestikku arvatud kastidest, ei kohtle kui alamat kasti mitte üksnes kõrgema kasti hindud, vaid ka kõrgema kasti kristlased. [—] Kirikutes ja matmispaikades on neile määratud eraldi kohad. Abielule eri kasti inimeste vahel vaadatakse halvakspanuga .. Vaimulikkonna seas on kasti alusel vahetegemine üleüldine.”

Piiskop M. Azariah Lõuna-India Kirikust, mis on üks ühinenud protestandi kirikuid, ütles oma raamatus ”The Un-Christian Side of the Indian Church”: ”Niisiis rõhuvad ja diskrimineerivad kaaskristlased nimestikku arvatud kastidest kristlasi (dalit’eid) eri kirikutes mitte nende endi süü tõttu, vaid nende sünnijärgse kastikuuluvuse pärast, ja seda isegi siis, kui nad on teise, kolmanda või neljanda põlve kristlased. Kõrgemasse kasti kuuluvad kristlased, kes on kirikus vähemuses, on oma kastilistes eelarvamustes kinni veel põlvkondi hiljemgi ning kristlikud uskumused ja tavad ei ole neile mõju avaldanud.”

Valitsusepoolne institutsioon, mis rõhutud klasside probleeme Indias uurib ja on tuntud kui Mandali komisjon, leidis, et Keralas on end kristlasteks tunnistavad inimesed jaotunud ”oma kastipäritolu põhjal mitmesse etnilisse gruppi. [———] Isegi pärast usule pöördumist koheldi madalamast kastist pärit kristlasi ikkagi kui haridžane.b [———] Sellesama kiriku süürialastest ja pulaya’dest liikmed sooritasid usurituaale omaette ja eraldiasetsevates hoonetes”.

Üks ajalehes ”Indian Express” augustis 1996 ilmunud teadaanne ütles dalit-kristlaste kohta: ”Tamil Nadus asetsevad nende ja kõrgemate kastide elamukvartalid eraldi. Keralas on nad enamjaolt maata mustatöölised, kes töötavad süüriakristlaste ja teiste maad omavate kõrgemate kastide heaks. See, et dalit’id ja süüriakristlased võiksid koos süüa või omavahel abielluda, ei tule kõne allagi. Paljudel juhtudel teenivad dalit’id jumalat eraldi kirikutes, mida nimetatakse ”pulaya-kirik” või ”paraya-kirik”.” Need on alamkastide nimetused. Eestipärane vorm sõnast ”paraya” on ’paaria’.

Pahameeleavaldused

Ilmikutest aktivistide grupid, nagu näiteks FACE ehk Kristliku ekspluateerimise vastane foorum (Forum Against Christian Exploitation), taotlevad dalit-kristlastele valitsusepoolseid soodustusi. Nende peamine mure on, et ristiusku pöördunud saaksid majanduslikku abi. Teised aga on mures selle pärast, kuidas neid kiriku seinte vahel koheldakse. Oma kirjas paavst Johannes Paulus II-le väitsid 120 allakirjutanut, et nad ”võtsid kristluse vastu, et kastisüsteemist vabaneda”, kuid neil ei lubata siseneda külakirikusse ega jumalateenistustest osa võtta. Nad olid sunnitud ehitama oma majad ühe ja sama tänava äärde, kuhu ükski kõrgema kasti kristlane, ka mitte koguduse preester, eales oma jalga ei tõsta! Sama asja pärast muretsev katoliku usku naine ütles: ”Muidugi on mulle tähtis, et mu poeg õpiks heas kolledžis. Kuid veelgi tähtsam on see, et ta [katoliiklikud] usuvennad teda endaga võrdväärseks peaksid.”

Samal ajal kui mõned dalit-kristlaste olukorda parandada püüavad, on paljud juba kannatust kaotamas. Niisugused organisatsioonid nagu Vishwa Hindu Parishad (Hindu Maailmaorganisatsioon) püüavad ristiusku pöördunuid hinduismi rüppe tagasi tuua. ”Indian Express” edastas teadaande tseremooniast, millel viibis 10000 inimest ja kus enam kui 600 niisugust ”kristlikku” peret taas hinduismi omaks võttis.

Õige kristlik tee

Kui kiriklike organisatsioonide misjonärid oleksid õpetanud Kristuse õpetusi, mis põhinevad armastusel, poleks olemas ei ”braahmani-kristlasi”, ”dalit-kristlasi” ega ”paraya-kristlasi” (Matteuse 22:37—40). Ei oleks eraldi kirikuid dalit’itele ega vahetegemist söömaaegadel. Missugused on siis need vabastavad Piibli õpetused, mis klassivahed ületavad?

”Sest Jehoova, teie Jumal, on jumalate Jumal .., kes ei pea ühte teisest paremaks ja ei võta meelehead vastu” (5. Moosese 10:17, Suur Piibel).

”Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes” (1. Korintlastele 1:10).

”Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35).

Piibel õpetab, et Jumal lõi kogu inimkonna ühest ainsast inimesest. Samuti on Piiblis öeldud, et kõik selle inimese järglased peaksid ’otsima Jumalat ja ta leidma, ehk tema küll ei ole kaugel mitte ühestki meist’ (Apostlite teod 17:26, 27).

Kui klassivahede tegemine algkristlikus koguduses maad hakkas võtma, mõistis piiblikirjutaja Jakoobus inspiratsiooni all olles selle otsekoheselt hukka. Ta ütles: ”Kas te siis ei ole mõttes [üksteise vahel] vahet teinud ja saanud eelarvamustega kohtumõistjaiks?” (Jakoobuse 2:1—4, UT). Tõeliselt kristlik õpetus välistab igasuguse kastisüsteemi järgimise täielikult.

Vaja on uue maailma mõtteviisi

Miljonid Jehoova tunnistajad on olnud valmis oma endisi paljudes eri religioonides õpitud uskumusi ja käitumist muutma. Piibli õpetuse mõjul pole nende südames ja mõistuses enam ei üleoleku- või alaväärsustunnet, oli selle tekke põhjuseks siis koloniaalvallutused, rass, apartheid või kastisüsteem (Roomlastele 12:1, 2). Nad mõistavad selgelt, mis on see Piiblis mainitud ”uus maa, kus õigus elab”. Missugune suurepärane väljavaade kogu maakera kannatavate rahvahulkade jaoks! (2. Peetruse 3:13.)

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 25]

”Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.” (Apostlite teod 10:34, 35)

[Kast/pilt lk 23]

Mis tunne on?

Jah, mis tunne sul on, kui need inimesed, kes väidavad endid olevat kristlased, kohtlevad sind kui kastitut? Üks kristlane, kelle vanavanemad olid pöördunud ristiusku ühest hinduismi madalamast kastist, mille liikmeid tuntakse kui cheramar’isid ehk pulaya’sid, jutustab ühest vahejuhtumist, mis leidis aset tema kodus Kerala osariigis aastaid tagasi.

Mind kutsuti ühele pulmapeole, kus üsna paljud külalised olid kiriku liikmed. Kui nad nägid, et mina sel vastuvõtul olen, tekitas see omajagu segadust ning need, kes olid süüria ortodokssest kirikust, ütlesid, et kui mina ei lahku, siis nemad vastuvõtule ei jää, kuna nad ei taha pulaya’ga koos söömaajast osa võtta. Kui pruudi isa nende ultimaatumit kuulda ei võtnud, boikoteerisid nad ühiselt vastuvõttu. Kui nad olid lahkunud, asuti toitu serveerima. Kuid need, kes laudade ääres teenindasid, keeldusid ära viimast banaanilehte, millelt mina olin söönud, ja jätsid minu laua koristamata.

[Pilt]

Tüüpiline kirik Lõuna-Indias, kus kogunevad ainult madalamad kastid