Rebashein — asteekide toit

”ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

ALEGRÍA’T, toitvat maiustust, mille hispaaniakeelne nimi tähendab ”rõõmu” või ”õnne”, võib leida igalt poolt Mehhiko turgude värvikirevatelt müügilettidelt. Seda maiustust valmistatakse erkpunaste õitega troopikataime rebasheina seemnetest. Seda maiustust hoiab koos mesi ning vahel kaetakse see pähklite ja rosinatega. Rebasheina seemneid võib teha ka helvesteks või jahvatada jahuks, mida kasutatakse leiva ja kookide valmistamiseks.

Asteegid tegid rebasheinajahust karaskeid ja lihapirukaid. Rebasheinal oli suur osa ka asteekide usuriitustel. México ajaleht ”The News” ütles: ”Ühe rituaali käigus kastsid asteegid tükikese rebasheinaleivast [tapetud] vaenlase verre ning sõid siis selle ära.” Veel üheks tavaks oli segada jahvatatud rebasheinaseemned maisi ja meega ning valmistada sellest segust väikesi jumalakujukesi. Pärastpoole söödi ära need jumalakujud kombetalituse käigus, mis meenutas katoliku kiriku armulaua sakramenti.

Need mõlemad kombetalitused tekitasid viha Hispaania konkistadooris Hernán Cortésis, kes keelas ära nii rebasheina viljelemise kui ka selle kasutamise. See, kes julges tema käsku rikkuda, tapeti või raiuti tal otsast pattu teinud käsi. See oli aeg, mil Mehhiko üks tähtsamaid kultuurtaimi oli peaaegu hävimas.

Siiski ei suudetud rebasheina täielikult hävitada, see taim levis Kesk-Ameerikast isegi Himaalajasse. Möödunud sajandil sai rebashein peamiseks toiduaineks nii Hiinas, Indias, Nepaalis, Pakistanis kui ka Tiibetis elavatele mägihõimudele.

Hiljuti on Mehhiko uurijad püüdnud rebasheina seemnetest valku eraldada, et valmistada sellest rebasheinapiima, jooki, mis on toiteväärtuselt samaväärne lehmapiimaga. Nende eesmärk on tõsta sellega toitudes ja jookides toitaine sisaldust, kuna kõikidel inimestel pole raha, et osta mune, piima, kala ja punast liha.

Vaatamata sellele et rebashein on seotud rahutu ajalooga, on see mitmekülgne ja toitev taim ka tänapäeval paljude inimeste toidulaual.