Noored küsivad:

Kuidas ma ilma vanemateta toime tulen?

”Mu vanemad lahutasid, kui mina olin kolmeaastane ja mu õde neljane. Nad mõlemad püüdsid kohtu kaudu lastehooldusõigust endale saada ja lõpuks jäime ema hoolde. Ent kui ma olin seitse aastat vana, otsustasime koos õega isa juurde elama minna.” (Horacio)

AASTAID hiljem lasksid Horacio isa ja naine, kellega ta koos elas, jalga, ning hülgasid Horacio ja ta õe. Horacio meenutab: ”Nii pidingi hakkama 18-aastaselt juhtima peret, kuhu kuulusid mu 19-aastane õde, 12-aastane poolõde, kes otsustas meie juurde jääda, ja ma ise.”

Nagu üks eelmine artikkel seda näitas, on maailmas miljoneid ilma vanemateta lapsi.a Mõned lapsed on hüljatud nagu Horaciogi. Teiste vanemad jällegi on surnud või on nad lastest lahku viinud mõni sõda või loodusõnnetus. Olgu siis olukord milline tahes, elu ilma vanemateta võib olla raske ja last hingeliselt traumeerida. Niisugune olukord võib jätta tema kaela tohutul hulgal kohustusi.

”Kes minu eest hoolitseb?”

See, kui hästi sa toime tuled, sõltub palju sinu vanusest ja oludest. Muidugi on olukord palju raskem siis, kui oled alles laps või varajases teismeeas. Ent isegi sel juhul ei pruugi sa olla täiesti üksi. Vahest on mõni su onu, tädi või vanem vend või õde nõus sulle ulualust pakkuma.

Jehoova tunnistajad peavad vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitsemist oma jumalakummardamise osaks (Jakoobuse 1:27; 2:15—17). Ja tihtilugu pakuvad koguduseliikmed üksteisele oma abi. Näiteks olid Horacio ja ta õed koos Jehoova tunnistajatega Piiblit uurinud ning nende koosolekutel käinud. Seal said nad tuttavaks ühe kristlaste perekonnaga, kes neile appi tuli. ”Kui tänulik ma küll olen Jehoovale selle eest, et ta meid päevast päeva juhatab ja meie eest armastavalt hoolt kannab!” ütleb Horacio. ”Meie õnnistuseks hakkas meid aitama üks selle koguduse väga vaimne perekond, kellel olid meievanused lapsed. Nad sama hästi kui adopteerisid meid ja see andis meile tunde, mida me polnud kunagi varem tundnud; see oli tunne, et oleme osa perest, pealegi niisugusest perest, kelle peale võib loota.”

Ent niisugune õnn ei saa osaks sugugi mitte kõigile noortele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi raport ütleb: ”Mõnikord satuvad üksikud lapsed peredesse, kus neid füüsiliselt vääriti koheldakse, sunnitakse tasuta või ilma edasijõudmisvõimaluseta töötama, kus neid kasutatakse prostituutide või isegi orjadena.” Kui siis keegi sinu eest suhteliselt hästi hoolitseb, on sul põhjust selle eest tänulik olla.

On tõsi, et vanematest ilmajäämine on kohutav kaotus. Ja loomulikult võid sa tunda pahameelt selle pärast, et nemad sinu eest ei hoolitse. Kui mõni kaugem sugulane või vanem õde või vend sulle käsklusi jagab, võib see sinu meelepaha süvendada. Aga ära vala oma pahameelt välja nende peale, kes sinu eest hoolitseda püüavad. Piibel ütleb: ”Hoia, et viha sind liialt ei mõjustaks .. Hoidu pöördumast ülekohtu poole” (Iiob 36:18, 21). Meenuta noort naist nimega Ester, kellest Piibel räägib. Et ta oli orb, kasvatas ta üles tema onupoeg Mordokai, kes oli temast vanem. Ehkki Mordokai polnud ta pärisvanem, kuuletus Ester tema käskudele isegi täiskasvanuna! (Ester 2:7, 15, 20.) Püüa sinagi sõnakuulelik ja koostöövalmis olla. See vähendab märgatavalt pingeid ja teeb iga asjaosalise elu kergemaks.

Perekondlik vastutus

Kui sul on vanem vend või õde — või kui sul endal on vanust piisavalt —, on sul ehk võimalik koos oma vendade ja õdedega omaette elama asuda. Võib ka juhtuda, et sul tuleb enda kanda võtta perekonnapea roll — mis näib muidugi olevat tohutult vastutusrikas ülesanne. Ometi on paljud noored niisugustes oludes oma vendade-õdede üleskasvatamisega imetlusväärselt hästi hakkama saanud.

On arusaadav, et võid vahel meelepaha tunda. Kui sa mõtled aga sellele, et armastad oma vendi ja õdesid ning hoolid neist, võib see aidata sul asjasse positiivsemalt suhtuda. Abi võib olla sellestki, kui vaatad nende eest hoolitsemisele kui Jumala määratud kohustusele. On ju kristlastele antud käsk enese omaste eest hoolt kanda (1. Timoteosele 5:8). Ent kuidas sa ka ei püüaks oma vendadele-õdedele isa või ema eest olla, ei suuda sa tegelikult kunagi neile vanemaid asendada.

Pole realistlik oodata, et su vennad-õed suhtuksid sinusse samamoodi, nagu nad suhtusid oma vanematesse. Tegelikult võib minna päris kaua aega, enne kui nad olukorraga kohanevad ja sind üldse tõsiselt võtma hakkavad. Püüa senikaua mitte närvi minna. Väldi ”kibedust ja äkilist meelt ja viha ja kisa ja pilget”. Õpeta oma vendadele-õdedele oma eeskujuga, kuidas olla ’lahked üksteise vastu, südamlikud, anda andeks üksteisele’ (Efeslastele 4:31, 32).

Horacio tunnistab, et ta tegi vigu: ”Mõnikord olin ma oma õdede vastu väga range. Ent mingis mõttes oli see meile kaitseks ja nii käitusime Jehoova ees õigesti.”

Enda ülalpidamine

Kui sul pole vanemaid, kes sinu eest hoolitseksid, on enda materiaalsete vajaduste eest hoolitsemine sinu jaoks kahtlemata üks suuremaid muresid. Vahest võivad mõned kristliku koguduse täiskasvanud liikmed aidata sind ja su vendi-õdesid (juhul kui sul neid on) selles, et õpetavad teid süüa valmistama, koristama ning tegema teisigi majapidamistöid, mis teil nüüd ära tuleb teha. Aga kust saada raha? Võib juhtuda, et sul ei jää muud üle, kui püüda tööd leida.

Kuid neil noortel, kel on vähe haridust, kogemusi ja tööoskusi, on üsna raske tööd leida. Niisiis, kui sul on vähegi võimalik omandada põhiharidus — või saada lisaks ka mingil määral ametialast väljaõpet —, kasuta need võimalused kindlasti ära. Horacio meenutab: ”Käisime vanema õega mõlemad tööl ning teenisime raha, et mina ja mu poolõde saaksime koolis käia.” Kui elad mõnel arengumaal, tuleb sul ehk töö saamiseks leidlikkus appi võtta. (Vaata artiklit ”Arengumaades leiutatakse töökohti”, mis ilmus ”Ärgake!” 1995. aasta jaanuari-märtsi numbris.)

Majanduslikult paremini arenenud riikides võib sul olla isegi võimalik valitsuselt rahalist abi saada. Sageli on seal olemas kas riigi- või eraasutused, mis on pühendunud vanemateta või hüljatud laste abistamisele. Mõned asutused võivad aidata sind näiteks toidu või elukohaga seotud murede korral. Muidugi peaksid sa saadud abiraha alati targalt kasutama. Raha võib olla ”varjuks”, ütleb Piibel (Koguja 7:12). Ent kui sa pole eelarvet koostades ja raha kulutades hoolikas, võib raha enesele kiiresti ’tiivad saada’ ja ära lennata (Õpetussõnad 23:4, 5).

Enda materiaalsete vajaduste eest hoolitsemine ei pruugi olla nii raske, kui sinu eest kannab hoolt mõni täiskasvanu. Siiski pead sa hakkama tulevikus end ise ülal pidama. Kuna sul pole vanemaid, kes sind kooliteed jätkama ergutaksid, võib õpingutele keskendumine sinult tõelisi pingutusi nõuda. Seda nõuannet, mille kristlik apostel Paulus andis Timoteosele vaimse edenemise kohta, võib rakendada ka sinu kooliõpingutest rääkides: ”Nende asjade peale mõtle, ole selles, et su edenemine oleks avalik kõigile” (1. Timoteosele 4:15, UT). Nii tehes annad sa teistele enda ümber head eeskuju ning tood kasu endalegi.

Kõige tähtsam on aga hoolitseda oma vaimsete vajaduste eest. Püüa vaimsetes asjades sisse seada harjumuspärane mõistlik tegevuskava (Filiplastele 3:16). Näiteks on Jehoova tunnistajatel kombeks iga päev koos perega üht piibliteksti arutada. Miks mitte see endalegi harjumuseks teha. Samuti aitab sul vaimselt tugevaks jääda see, kui teed endale harjumuseks Piiblit uurida ja korrapäraselt kristlikel koosolekutel käia (Heebrealastele 10:24, 25).

Raskustele julgelt vastu

Ilma vanemateta on raske, kuid see ei tähenda, et su tulevik peaks tume olema. 20-aastase Paola ema suri, kui Paola oli kõigest kuuene. Tema isa suri, kui ta oli kümnene. Üks lahke naine võttis tema ja ta neli õde enda juurde. Kas ta elu on olnud läbinisti õnnetu? Ei. Paola ütleb: ”Võib-olla me pole just kõige tavalisem perekond, aga me elame päris normaalset elu. Tegelikult valitseb meie peres tugevam armastus, kui enamikus teistes peredes.”

Paola õde Irene lisab: ”Kuigi meil pole vanemaid, oleme samasugused noored nagu teisedki.” Mis nõu annab ta teistele, kes on samasuguses olukorras? ”Ära tunne, et oled ebasoodsas olukorras.” Horacio ütleb samalaadselt: ”See olukord muutis mu väga kiiresti küpseks.”

Vanemate kaotamine on üks kurvemaid sündmusi, mida üldse ette võib kujutada. Aga sa võid olla kindel selles, et Jehoova abiga on võimalik toime tulla ja tema õnnistuse osaliseks saada.

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Tuge võid leida kristlikelt kogudusevanematelt