Vaatleme maailma
Laste väärkohtlemine on tavaline
”Üks uus [Ameerika Ühendriikides läbi viidud] uurimus, mis puudutas noorukieas poiste tervist, tõi ilmsiks, et rohkem kui igat kaheksandat keskkooliealist poissi on kas füüsiliselt või seksuaalselt väärkoheldud,” teatab ”The New York Times”. Uurimus näitas, et ”poiste füüsilist väärkohtlemist tuli palju sagedamini ette kui seksuaalset kuritarvitamist ning et kahel kolmandikul füüsilise väärkohtlemise juhtudest oli süüdlaseks mõni pereliige ning lapsele tehti liiga kodus”. Aasia päritolu ameerika poisid teatasid suurimast hulgast seksuaalse väärkohtlemise juhtudest, neist 9 protsenti ütles, et neid on kuritarvitatud. Hispaania poistest ütles 7 protsenti, et neid on seksuaalselt kuritarvitatud, samal ajal kui nii mustanahalistest kui valgetest ameerika poistest teatas seksuaalsest väärkohtlemisest 3 protsenti. Küsimustikus polnud öeldud, mida väärkohtlemise all mõeldakse. Seal lihtsalt küsiti, kas vastajat on kunagi füüsiliselt või seksuaalselt väärkoheldud.
Kas ”kõige kaugem esivanem”?
Hiljuti kogunes Vatikani piiskoppe kogu Aasiast, et pidada aru selle üle, kuidas Aasia maades katoliku usku levitada. ”Enamikus Aasia maades peetakse kristlust Lääne religiooniks, mille tõid sisse koloniaalväed,” ütleb prelaat Oswald Gomis Sri Lankalt. Seega on vaja mõelda, kuidas ”rääkida aasialastele Jeesusest neile mõistetavas keeles”, teatab Associated Press. ”Piiskopid rääkisid roomakatoliku kiriku kohandamisest kohalike tavade ja keeltega ning vastupidi.” Üheks näiteks toodi esivanemate kultus. Et meeldida neile, kes sellest iidsest tavast kinni peavad, tegi Hong Kongi prelaat John Tong Hon ettepaneku, et katoliiklased võiksid tuua järk-järgult sisse õpetuse, et ristiusu jumal on ”kõige kaugem esivanem”.
Robot-kirurg
Ühe Pariisi haigla kaks kirurgi on sooritanud arvutiga juhitava robotiga esimese eduka lahtise südameoperatsiooni, teatab Prantsuse ajaleht ”Le Figaro”. Kokku sooritati kuus operatsiooni, kaasa arvatud üks pärgarterišunt. Selle meetodi puhul kasutatakse opereerimiseks neljasentimeetrilist sisselõiget. Kirurgid istuvad konsooljuhtpuldis, mis asub patsiendist mõne meetri kaugusel, vaatavad kaamera abil patsiendi keha sisemusse ning juhivad kahe juhtkangiga roboti käe liigutusi. Kuna kompuuter vähendab kirurgi liigutusi kolm kuni viis korda, on lõikus täpsem ning sisselõiked on väiksemad. Veel üks eelis on see, et patsient tunneb paranemise ajal vähem valu.
Liiklusõnnetustes surmasaanute arv kasvab
Igal aastal hukkub maailma maanteedel üle 500000 inimese, ning kõikjal maailmas on liiklusõnnetuste arv tõusuteel, teatab ”Fleet Maintenance & Safety Report”. Kui suur on tõenäosus, et inimene raskesse liiklusõnnetusse satub? Teates öeldakse, et ”nn. motoriseerunud maades saab igal aastal maanteel asetleidvates õnnetustes surma või vigastada vähemalt iga kahekümnes inimene ning iga teine pannakse vähemalt kord oma elu jooksul liikluses saadud vigastuse tõttu haiglasse”.
Ebasanitaarsed pinnad
Kui ebatõenäoline see ka ei tunduks, võib klosetipoti iste sinu kodus olla sanitaarsem kui lõikelaud sinu köögis. Just niisuguse järelduseni jõudsid Arizona ülikooli teadurid, olles uurinud 30 nädala jooksul 15 kodust leitud baktereid. Meeskond võttis igast kodust proove 14 kohast, kaasa arvatud kraaninuppudelt, valamu pinnalt, lõikelaudadelt, nõudepesulappidelt ning klosetipoti istmetelt. Ja mida nad leidsid? ”Teadurid leidsid nõudepesulapist välja väänatud veest miljon korda rohkem baktereid kui klosetipoti istmelt,” ütleb ajakiri ”New Scientist”. ”Ka lõikelaudadel elutses kolm korda rohkem baktereid.” Uurimisgrupi esindaja Pat Rusin arutles, et ”klosetipoti istmed on selleks lihtsalt liiga kuivad, et bakteripopulatsioon seal kosuda saaks, bakterid nimelt kipuvad eelistama niisket keskkonda”, teatab ajakiri. Et hügieeni parandada, soovitab Rusin nõudepesulappe iga nädal pesta. Ta ütleb: ”Pane lihtsalt kraanikauss vett täis, lisa sinna mõõdukalt valgendusainet, viska nõudepesulapp sisse ja leota 10 minutit, ning lase siis veel ära voolata.”
Neerukivide tekke riski vähendamine
Uurijad, kes jälgisid Ameerika Ühendriikides ajavahemikul 1986—1994 enam kui 80000 meditsiiniõe toidusedelit, avastasid, et mõnedest vedelikest on neerukivide vältimise seisukohalt rohkem kasu kui teistest, teatab ”Science News”. 17 uuritud joogist vähendas tee neerukivide tekke riski 8 protsenti, samal ajal kui tavaline või kofeiinita kohv vähendas seda riski umbes 9 protsenti. Mõõdukas veini tarbimine aitas vähendada neerukivide tekke riski 20 protsenti või isegi rohkem. ”Kummaline küll, ent neil, kes jõid iga päev ära klaasitäie greipfruudimahla, suurenes kivide tekke risk 44 protsenti”, nagu uurimus näitas. ”Mitte ükski teine jook ei avaldanud nii negatiivset mõju.” Dr Gary Curhan, kes töötab Bostonis nefroloogi ja epidemioloogina, ütles ajakirjas toodud tsitaadi kohaselt, et ”vedelike tarbimises muudatuste tegemine võib küll neerukivide tekkimisele mõju avaldada”, ent see on siiski ainult osa üldisest ravistrateegiast.
Lihavõttepühade tähendus Austraalias
Austraalia ajaleht ”Sun-Herald” korraldas küsitluse, milles juhuslikult valitud inimestelt küsiti, mida lihavõttepühad nende jaoks tähendavad. Avaldatud tulemused olid niisuguses järjekorras: šokolaadist lihavõttemune (54 protsenti), pikemat nädalavahetust (39 protsenti), kuninglikku lihavõttepühade show’d (21 protsenti), usulise tähtsusega sündmust (20 protsenti). David Milikan, kes on üks Ühineva kiriku vaimulikest, ütles, et teda ei üllata see sugugi, et neid Sydney elanikke, kes lihavõtteid usuga seostavad, nii vähe on. Ta lisas: ”Kirikud on kadumas .. Kõigi suuremate kirikute liikmeskond väheneb tohutult.” Sydney roomakatoliku kiriku peapiiskop kurtis: ”Paljude jaoks pole lihavõttepühadel absoluutselt mitte mingit usulist tähtsust; see on samasugune ilmalik püha nagu iga teine.”
Pornograafia naistele
”Kui rääkida huvist seksuaalselt väljakutsuva onlain-materjali vastu, siis hakkavad naised meestele tasapisi järele jõudma,” teatab ”The New York Times”. Mitmed niisugused naistele mõeldud võrgukohad ühendavad endas ”soft-core pornopildid .. ja ostuvõimaluse”. Pärast ühe spetsiaalselt heteroseksuaalsetele naistele mõeldud võrgukoha avamist märkis ”Times”, et ”see võrgukoht on veel üks piisk seksuaalselt väljakutsuva materjali sügavasse allikasse, mis pulbitseb otse onlain-maailma peavoolu all”.
Sisseostunarkomaania
”Üha enam ja enam sakslasi kannatab ostunarkomaania käes,” teatab ajaleht ”Grafschafter Nachrichten”. Äripsühholoog Alfred Geberti sõnul tekib ostunarkomaanidel eufooriline tunne, mis kaob kiiresti pärast kauba eest tasumist. Gebert ütleb, et nende juures võib näha ka füüsilisi võõrutamissümptomeid. ”Nad värisevad, higistavad ja kannatavad kõhukrampide käes.” Suure sissetuleku ja hea krediidivõimega inimesed on muidugi enam ohustatud kui vaesed. Sõltuvuse võimalikeks põhjusteks peetakse muu hulgas üksindust, madalat enesehinnangut, stressi ning probleeme töökohal. Et selle sunniga toime tulla, soovitab Gebert hakata tegelema mõne hobiga. Eriti tähtsad on Geberti sõnul sotsiaalsed kontaktid. Ta ütleb, et ”ilma välise abita tunnistab inimene end ostunarkomaaniks alles siis, kui ta on juba kaelani võlgades ja viimanegi krediitkaardi jääk on ära kulutatud”.
Laste järele luuramine
Mõned Jaapani lapsevanemad on hakanud palkama eradetektiive oma laste järele luurama, et neid koolis nõrgemaid kiusavate löömameeste eest kaitsta. Ajalehe ”The Daily Yomiuri” kohaselt ütles üks Osaka ülikooli professor, kes oli küsitlenud enam kui 6000 õpilast, järgmist: ”Lapsed, keda kiusatakse, hoiavad seda tavaliselt kiivalt oma perekonna eest salajas, kartes, et muidu hakatakse nende peale sellepärast viltu vaatama, et nad ei suuda vastu hakata või kiusamisele lõppu teha.” Mõned vanemad, kes kahtlustavad, et nende lapsi ahistatakse, on võtnud tarvitusele elektroonilised salamikrofonid, et laste vestlusi pealt kuulata. Teised jälle on palganud eradetektiive, et need järgneksid lapsele ”paraja vahemaa tagant ja koguksid piinajate kohta informatsiooni ning tormaksid kui kaitseinglid last päästma, kui selle elu ohtu peaks sattuma”. Kuid nagu ajaleht ütleb, mõistavad lastekaitsjad ”vanematepoolse luuramise hukka kui hirmsa teo, sest see võib soodustada nende laste võõrandumist oma vanematest, kuid just lapsed vajavad kõige rohkem enda kõrvale täiskasvanut, keda nad usaldada võiksid”. Vanemad jälle väidavad, et see on üks viis, kuidas nad saavad aidata oma raskustes lapsi, kes nendega rääkida ei taha.