Vaatleme maailma
Päästetud raamatud
Miljonid raamatud on saanud kannatada kas vanaduse, kahjustuste või saastatuse tõttu. Ainuüksi Saksamaal on tulnud võtta kasutuselt ära umbes 60 miljonit kahjustatud köidet, märgib ajaleht ”Leipziger Volkszeitung”. Käsitsirestaureerimine on pikk ja vaevarikas protsess. ”Ajal, mil üht raamatut käsitsi restaureeritakse, hävib neli-viis teist raamatut,” lausub dr. Wolfgang Wächter, tehniline direktor Leipzigi Raamatukonserveerimiskeskusest. Keskuse põhieesmärke on töötada välja seadmeid, mis suudaksid raamatuid laiaulatuslikult konserveerida. Üheks selliseks on neutraliseerimisseade, mis ühenihkelise operatsiooni abil suudab töödelda 100000 raamatut aastas. On olemas ka paberilõhestusmasin, mis tugevdab üksikuid lehti sel teel, et eraldab lehe esi- ja tagakülje ning kinnitab nende vahele üliõhukese ja -tugeva paberi. Võrreldes käsitsioperatsiooniga, kus päevas saab püsistada 100 kuni 200 lehte, on masina tootlikkus 2000 lehte päevas, kusjuures kulutused lehekülje kohta vähenevad 94 protsenti. Lisaks raamatukogudele ja arhiividele lasevad ka eraisikud selles keskuses oma raamatuid töödelda.
Tuunikad palveränduritele
Itaalia katoliiklikke pühapaiku külastavaid turiste keeldutakse tihtilugu vastu võtmast, sest eriti just palavatel suvekuudel ilmuvad nad sinna T-särkides ja lühikestes pükstes. Nüüd on mõningais paigus võimalik neil sisse pääseda, kui nad kannavad ”palveränduri tuunikat”, põlviniulatuvat beeži värvi ürpi. Selline vaid ühes mõõdus pakutav unisex-tuunika on Veneetsias ja Roomas juba müügil. Roomas on seda täiendatud paavstivapi ning fraasiga ”Juubel 2000”. Ent kas taolisi tuunikaid võib kasutada kõigis katoliku kirikutes? Ehkki Veneetsia kuuria neid sobilikuks peab, on mõningaid Püha Peetruse kirikut külastavaid meesturiste keeldutud sisse laskmast, olgugi et nad olid need tuunikad ostnud ja selga pannud. ”Püha Tooli personal peab seda kehakatet vaid naistele paslikuks,” selgitab itaalia ajaleht ”Corriere della Sera”. ”Mehed saadeti tagasi, sest paljaid sääri peetakse ”sündsusetuks”.”
Suhted adopteeritud lastega
Last adopteerida kavatsevad lapsevanemad kalduvad mõnikord suhteid idealiseerima: nad arvavad, et laps jääbki armsakeseks ning et raskusi saab kergesti ületada ja lahti rääkida. Ent tihtilugu pole see nõnda, teatab brasiilia ajaleht ”O Estado de S. Paulo”. Psühholoog Heloísa Marton sõnab: ”Üldiselt võttes pole vanemad konfliktsituatsioonide käsitlemiseks valmis.” Samuti kogevad ebameeldivat üllatust ”abielupaarid, kes loodavad, et laps on igikestvalt tänulik”, märgib professor Miriam Debieux Rosa São Paulo ülikoolist. Mitte keegi pole kogu aeg õnnelik, rõhutab ta ning lisab: ”Tihti panevad vanemad raskusi veresidemete puudumise süüks, mis pole aga õige.” Seoses sellega, et vanematel on tarvis osutada adopteeritud lapsele kiindumust ja armastust, leiab ta: ”Ei piisa suhetest, mis rajanevad hoolitsusel materiaalse külje ja tervise eest.” Laps vajab ka hingelisi suhteid.
Villak kergelt kätte
Kuidas saada lammastelt kätte villakut, põhjustamata neile tavapärase lambapügamisega kaasnevat stressi ja sisselõikeid? Austraalias süstitakse lammastele sel puhul valku, mida leidub ka looma vereringes. Tõusnud valgutase jääb püsima 24 tunniks ning nõrgestab villakiudude ja naha vahelist sidet. Seejärel tuleb villak maha ühes tükis ning vill hakkab taas kasvama. Iga loom kaetakse võrguga, et saada kätte villak, mis tuleb maha nädalaga. Tänu sellisele protsessile paraneb villa kvaliteet ning langeb ära vajadus teise lõikuse järele. Ka esineb sel puhul vähem täisid ja nahapõletikku, nii et pole vajadust kasutada keemilisi aineid, ning protseduur pole lammastele nii stressirohke. Nõudmine selle uue meetodi järele kasvab Austraalias väga kiiresti, teatab Londoni ”The Sunday Times”, ent maades nagu Inglismaa, kus pügamise ajal tuleb arvestada ilmaga, võib see meetod osutuda vähem kasulikuks. Kui lambad on pärast valgusüsti villa maha ajanud ja temperatuur järsult langeb, võib kari rängalt külmetada, ütles üks juhtiv lambakasvataja.
Sulavad liustikud valmistavad uusi üllatusi
Pideva temperatuuritõusu tagajärjel taanduvad mäeliustikud valmistavad aina uusi üllatusi. Aastal 1991 paljastas Austria-Itaalia piiri lähistel sulav igijää eelajaloolise küti mumifitseerunud säilmed. Augustis 1998 tuli Põhja-Itaalia võimudel kuulutada mõned mägipiirkonnad keelualaks, et viia sealt ära järjekordsed leiud — sõjameeste säilmed ning lõhkemata käsigranaadid ja suurtükimürsud. Kõik need on pärit Esimese maailmasõja päevist, mil see ala oli Itaalia ja Austria vägede vaheliste ägedate lahingute tandriks. Puhastusoperatsioonide ajal ”manitseti kõiki elanikke, eeskätt aga turiste ja matkajaid, olema äärmiselt ettevaatlikud” ning kooskõlastama oma marsruudid võimudega, kirjutas itaalia ajaleht ”Corriere della Sera”, sest piirkonnas valitseb ”pidev plahvatusoht”. Suur osa sellest moonast on ülimalt ohtlik ning tapab või vigastab raskelt järjekordseid sellele sattujaid.
Tihedaks tallatud muld
Euroopas on 30 miljonit hektarit mulda ”tihedaks tallamisega täielikult rikutud”, teatab ajakiri ”New Scientist”. Kieli ülikooli (Saksamaa) teostatud uurimusest selgub, et kui rasked traktorid, mille iga ratas avaldab viietonnist survet, sõitsid kuus korda üle põllu, oli väikseid selgrootuid, näiteks ämblikulaadseid ja usse, umbes meetri sügavusel kuni 80 protsenti hõredamalt. Need väikesed olesed aitavad hoida mulda viljakana, nii et kui nad hävivad, kahaneb vastavalt ka viljasaak. Taimejuured ei suuda kinnitallatud alusmullast läbi tungida, seetõttu saavad taimed põua ajal kannatada. Sademeveed ei saa maasse tungida, vaid voolavad mööda maapinda minema, uhtes ära mulla pindmised kihid. Korrapärane kündmine muudab asja tegelikult veelgi hullemaks, sest surve avaldab mõju järjest sügavamatele kihtidele. Saksa teadlased väidavad, et madalharimise korral, kus küntakse läbi vaid mulla pindmine kiht kaheksa sentimeetri sügavuselt, saaks mullakahjustusi vähendada kolmandiku võrra.
Sõnumiuputus
”Nüüdisaja tehnoloogilised sidevahendid on hakanud põhjustama uutlaadi kutsekahjustust — sõnumistressi,” ütleb ”Computing Canada”, haldusinfotehnoloogia-alane ajaleht. Hiljutisest uurimusest ametiside kohta, mille teostas Stamfordis Connecticutis asuv Pitney Bowesi aktsiaselts, selgus, et keskmine bürootöötaja saadab või saab kas kõnepostiga, telefoni teel, faksiga, peileri, piipari või elektronpostiga ”arvestuste kohaselt 190 mitmesuguses formaadis sõnumit päevas”. ”See tähendab seda,” öeldakse ajalehes, ”et mingil määral kujundab tööprotsessi tarvidus sõnumitele vastata, mida aga tajutakse lisanduva stressi ja ülekoormusena.” Enamik töötajaid eelistaksid elavat kontakti kas siis otseselt kohtudes või telefonitsi, selgus uurimusest. Uurijad soovitavad ”varustada kõik teenistujad juhendiga oma sidevahendite mõistliku ja õige kasutamise kohta”, et sel teel sõnumitest põhjustatud ülekoormust vähendada.
Veel sellest, kui rumal on suitsetada
Hollandi hiljutises uurimuses öeldakse, et ”suitsetamine rohkem kui kahekordistab dementsuse ja Alzheimeri tõve ohtu”, teatab ”International Herald Tribune”. Uurimusest, mis hõlmas 6870 üle 55-aastast isikut, ilmnes, et suitsetajad saavad eluaegsetest mittesuitsetajatest 2,3 korda tõenäolisemalt Alzheimeri tõve. Neil, kes olid suitsetamisest loobunud, oli oht vaid veidi suurem kui neil, kes polnud kunagi suitsetanud. Alzheimeri tõbi, mis seisneb ajurakkude järkjärgulises hävimises, on ”kõige üldlevinumaid dementsuse vorme”.
Raske dešifreerida
”Võimalik, et inimest, kes suudab dešifreerida selle, mille pani kirja Induse rahvas, ootab Nobeli auhind,” leiab ajakiri ”India Today”. ”Koos Itaalia etruskide kirjaga on see viimane pronksiaja kiri, mis alles ootab dešifreerimist.” Üheks põhjuseks on see, et senini pole leitud veel ühtki kakskeelset muistist, mis võiks aidata koodi avada. Egiptuse hieroglüüfkiri dešifreeriti pärast seda, kui Napoleoni mehed leidsid Rosette’i kivi, millel oli raidkiri nii egiptuse hieroglüüfides ja demootses kirjas kui ka kreeka tähestikus. Sumeri kiilkirjast saadi jagu, kui Henry Rawlinson leidis Behistuni raidkirja, mis sisaldas kiilkirja dešifreerimiseks vajalikke võtmeid. Senini on Induse rahva kirja kohta vähe teada saadud, kui mitte arvestada seda, et nad kirjutasid paremalt vasakule — millele osutavad kriipsud — ning et kirja aluseks võib ehk olla silpkiri. See kiri koosneb 419 märgist, põhiliselt piltmärkidest.