Vaatleme maailma
Suitsetamine maksab miljardeid
Ehkki suitsetajate arv paljudes maades kahaneb, püsib see Šveitsis stabiilselt samal tasemel, ütleb ajaleht ”Berner Oberländer”. Umbes kolmandik riigi elanikkonnast suitsetab. Suitsetamine viib igal aastal hauda üle 8000 inimese — mida on rohkem, kui AIDS, heroiin, kokaiin, alkohol, tulekahjud, autoõnnetused, mõrvad ja enesetapud ühtekokku teha suudavad. Ühest uurimusest, mille korraldas Šveitsi Riiklik Tervishoiuamet, ilmnes, et tubaka tarbimine läks riigile aastal 1995 maksma kümme miljardit Šveitsi franki ehk rohkem kui kuus miljardit USA dollarit. See uurimus püüdis kokku arvata kõik kulud, mida nõuavad arstiabi ja haiglaravi, tegemata jäänud töö, haigestunud suitsetajate ja neist materiaalselt sõltuvate inimeste halvenenud elukvaliteet ning lahkunu pereliikmete kannatused.
Kaitse oma südant
”Me oleme alati teadnud, et kuumem ilm suurendab südameinfarktide ohtu, kuid nüüd me teame, et sama mõju on ka külmal ilmal,” ütleb kardioloog dr. Anthony Graham, kes on ühtlasi Kanada Ontario südame-veresoonkonnahaiguste sihtasutuse esindaja. Nagu teatas ajaleht ”The Globe and Mail”, ilmnes ühest Prantsusmaal kümme aastat väldanud uurimusest, millesse oli kaasatud 250000 meest, et kui keskmine temperatuur tõusis või langes kümne kraadi võrra, ”suurenes esimese südameinfarkti oht 13 protsenti”. Kui temperatuur alaneb, lööb süda kõvemini ja kiiremini, sest veri suunatakse naha lähedusest rohkem keha sisemusse, hoidmaks soojust. Oht suureneb veelgi, kui inimesed end üle pingutavad või ei pane end küllalt soojalt riidesse. Dr. Graham hoiatab: ”Pole võimalik viis kuud jalad seina peal telekat vahtida ja siis äkki õue pakase kätte lund rookima minna. Selleks tuleb end järk-järgult ette valmistada.”
Vali muusika pakub võimaluse põgeneda
Hoolimata arstide hoiatustest, et liiga vali muusika ”avaldab kogu organismile negatiivset mõju”, näib, et järjest suurem hulk noori inimesi ei saa ilma pleierita enam üldse hakkama, teatab Poola nädalaleht ”Przyjaciółka”. Mis on selle põhjus? Mõned kasutavad pleierit selleks, et end ”ümbritsevast keskkonnast eraldada. Kuularid peas, ei pea teismeline enam oma vanemate näägutamist kuulama või neile vastama, kui nad tal näiteks midagi teha paluvad”, ütleb ajaleht. Märkides, et liiga vali muusika võib põhjustada ka ”väsimust, peavalu ja unetust ning vähendada keskendumisvõimet”, annab ”Przyjaciółka” vanematele nõu pleieri kasutamist küll mitte ära keelata, aga õpetada oma lapsi olema mõõdukad. ”Laenake oma lastelt vahel nende Walkmani,” soovitab ajaleht. ”See laseb neil veidi kõrvu puhata ning teie saate teada, missuguses maailmas nad elavad.”
Keel sureb välja
”Olen mõnikord enda peale maruvihane, et ma oma lastele seda keelt selgeks ei õpetanud,” ütleb Alaskal elava rahva juht Marie Smith Jones, kes on oma kogukonnas viimane eyak’i keele rääkija. Kõik märgid näitavad, et 40 kuni 50 protsenti kogu maailmas kõneldavast arvatavalt 6000 keelest võib järgmise sajandi jooksul hääbuda. Austraalias kunagi kasutusel olnud 250 keelest on praeguseks alles jäänud umbes 20. Miks nii juhtub? Ajakiri ”Newsweek” ütleb, et ”inglise ja teised suured keeled tõrjuvad [väiksemad keeled] välja”. ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni välja antud raamatu ”Atlas of the World’s Languages in Danger of Disappearing” toimetaja professor Stephen Wurm lisab: ”Levinud on arvamus, et väikesed keeled, mida räägivad vähemusgrupid, tuleks unustada, kuna neil pole mingit väärtust.”
Räägi oma beebiga
Kui beebiga iga päev vähemalt 30 minutit rääkida, võib see märgatavalt parandada tema intelligentsust ja keelelisi oskusi, teatab Londoni ajaleht ”Daily Telegraph”. Teadurid uurisid 140 üheksakuist beebit. Pooltele nende laste vanemaist anti nõu, kuidas oleks kõige parem oma beebiga rääkida, kuid teine pool grupist ei saanud mingeid sellesisulisi nõuandeid. Aruandest selgub, et seitsme aasta pärast ”olid lapsed [kellega räägiti] intelligentsuse poolest teise grupi lastest keskmiselt aasta ja kolm kuud ees” ning nende keelelised võimed olid ”tunduvalt paremad”. Teadur dr. Sally Ward usub, et põhjuseks, miks lapsevanemad räägivad tänapäeval oma lastega vähem kui minevikus, on ühiskonnas toimunud suured muutused. Näiteks käib rohkem emasid tööl ning vestlusi asendavad paljudes kodudes hoopis videod.
Kuidas vältida maanteeviha
”Agressiivsetesse juhtidesse ei tohiks kergelt suhtuda,” annab nõu üks kunagine rallisõitja, keda tsiteeriti ajakirjas ”Fleet Maintenance & Safety Report”. Rahu säilitamise ja ebasoodsate olukordade vältimisega saab maanteevihaga kaasnevaid ohte vähendada. Liiklusohutuse eest seisjad on andnud järgmisi soovitusi:
◼ Sõida alati viisakalt.
◼ Anna agressiivsele autojuhile teed, kui saad seda ohutult teha.
◼ Ära kunagi ärrita teist sõitjat sellega, et sõidad tal otse sabas või lisad kiirust.
◼ Ära vasta ähvardavatele žestidele ning hoidu tegemast žeste, millest võidaks valesti aru saada.
◼ Väldi silmsidet maruvihase juhiga.
◼ Ära jää tee veerde seisma, et teise juhiga vaidlema hakata.
Abortidega kaasnevad vigastused ja surmajuhtumid
Mehhikos tehakse igal aastal ligi 500000 aborti, ütleb Francisco Javier Serna Alvarado, kes on México tervishoiu ja sotsiaalteenuste komisjoni president. Nagu teatab ajaleht ”El Universal”, põhjustab abort sageli ema surma ning paljudel naistel tekivad tõsised komplikatsioonid, mis nõuavad arstiabi ja isegi haiglaravi. Suuruselt kolmas emade surma põhjus Mehhikos on salajased abordid. Mõnel juhul rakendatakse abordi tegemisel väga algelisi meetodeid — kasutatakse teravatipulisi esemeid, võetakse sisse rasedust katkestavaid arstimeid või juuakse rohuteesid, mõni heidab end koguni trepist alla. Sageli on selle tagajärjeks ”tõsised verejooksud, emakavigastused, steriilsus, nakkused ning emaka kaotus”, märgib teadaanne.
Kas su sõnum jõuab pärale?
Ükskõik kui tähtis sinu sõnum ka ei oleks, ei taha enamik inimesi sind kuulata, kui sinu kõnelemisviis on neile vastumeelt, ütleb hääleekspert dr. Lillian Glass. Nagu teatab Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht ”The Citizen”, ei meeldi kuulajatele pomisemine, grammatikavead, monotoonne hääl, liiga kiire kõne, vandesõnad ega see, kui teine pool vestluses domineerib. Teisest küljest aga jäädakse sind tavaliselt kuulama, kui sa naeratad, et teised end vabalt tunneks, räägid selgelt ja aeglaselt, vaatad inimestele silma ning kuulad hoolikalt teiste seisukohti ega sega nende jutule vahele. ”Mõtle, enne kui sa midagi ütled,” lisab artikkel, ”ja sa väljendad end palju kindlamini.”
Liigsöömisega suurem oht saada toidumürgitus
Neid, kes söömisega liialdavad, ähvardab suurem oht saastunud toidu söömisest haigeks jääda, sõnab dr. Adolfo Chávez, kes töötab Mehhikos Salvador Zubiráni riiklikus toitumisinstituudis. Ta ütleb, et tavaliselt toiduga makku sattunud bakterid hävivad maomahlade mõjul. Kuid pärast suurt söömingut ei suuda magu liiast söödud toidukoguse seedimiseks piisavalt hapet eritada ning mao võime baktereid hävitada väheneb. Dr Chávez ütles ajakirjale ”Ärgake!”: ”Kui inimene sööb 15 Taco leiba ja üks neist on saastunud, siis võib ta jääda haigeks just seetõttu, et ta sõi nii palju. Kui inimene sööb vaid ühe saastunud Taco, ei pruugi see mingeid probleeme tekitada.”
Vähem naeru
Vastavalt tõestusmaterjalile, mis esitati viimasel rahvusvahelisel huumorikongressil Šveitsis, naeris üks tavakodanik majandusraskustest koormatud 1950ndatel aastatel 18 minutit päevas, kuid jõukatel 1990ndatel kõigest 6 minutit päevas. Millest niisugune langus? ”Ekspertide sõnul seisneb põhjus selles, et inimeste püüdlused on keskendunud materiaalsetele asjadele, karjäärile ning edu saavutamisele, tehes tõeks vana kõnekäänu, et raha eest õnne ei osta,” selgitab Londoni ajaleht ”Sunday Times”. Seepärast teeb kirjamees Michael Argyle järelduse: ”Need, kes raha kõige enam väärtustavad, on kõige rahulolematumad ning vaimses mõttes kõige kehvemas seisus. See võib olla tingitud sellest, et raha annab vaid pinnapealse rahuldustunde.”
Kaitsti õigust arstiabile
Salvadori Ülemkohus tunnistas hiljuti õigustühiseks ühe riiklikes haiglates kehtiva reegli, mis kohustas patsiente verd andma, saamaks arstiabi. Varem oli haiglal kombeks enne kirurgilisi protseduure igalt patsiendilt kaks ühikut verd nõuda. Nüüd aga on kõigil, kes soovivad riiklikus haiglas arstiabi saada, seaduslik õigus verd andmast keelduda.