Keskkonna mõju tervisele
HILJUTI ütles dr. Walter Reed Maailma Loodusvarade Instituudist ÜRO raadiole, et inimtegevuse mõju globaalkeskkonnale on praegu niivõrd ulatuslik, et see ”kahjustab selle tsükleid väga suurel määral”. Dr. Reed ütleb, et selline keskkonna kahjustamine ohustab omakorda kogu maakera inimeste tervist. ÜRO ajakirja ”Our Planet” artikkel, mis teeb ülevaate raamatust ”World Resources 1998-99”, toob välja mõned tegurid, mis ohustavad inimeste tervist. Teiste seas mainitakse ka järgmisi:
◻ Ruumiõhu- ja välisõhusaaste on soodustanud hingamisteede nakkusi, mille tagajärjel sureb igal aastal peaaegu neli miljonit last.
◻ Puhta vee nappuse ning sanitaartingimuste puudumise tõttu levivad kõhulahtisust põhjustavad haigused, mis nõuavad igal aastal kolme miljoni lapse elu. Näiteks koolera, mis oli juba kaua aega tagasi Ladina-Ameerikas likvideeritud, elustus seal uuesti ning üksnes 1997. aastal suri sellesse haigusesse 11 000 inimest.
Teadete kohaselt sureb maailma vaeseimates piirkondades keskkonnategurite tekitatud haigustesse iga päev rohkem kui 30 000 last. Kujuta ette, et iga päev sureb 30 000 inimest, mis on piisavalt palju, et täita umbes 75 hiigelreaktiivlennuki kõik istekohad!
Keskkonnategurid ei ohusta vaid arengumaade elanike tervist. ”Our Planet” märgib, et ”siiani on Euroopas ja Põhja-Ameerikas rohkem kui 100 miljonit inimest eksponeeritud saastatud õhule”, mis soodustab väga suurel määral astmasse haigestumist. Peale selle on arenenud maades hakanud levima 30 uut nakkushaigust, mida on soodustanud rahvusvaheline reisimine ja kaubavahetus. Lisaks teatas ajakiri, et haigused, millest oli jagu saadud, ”on tagasi tulnud ja palju raskemal kujul”.
Kurb on see, et enamikku neist keskkonnategurite tekitatud haigustest oleks võimalik olemasoleva tehnika abil ära hoida ning see ei maksaks palju. Näiteks võiks tervise edendamiseks palju ära teha sellega, kui kõigil inimestel oleks puhas vesi ja korralik kanalisatsioon. Kui palju selle eesmärgi teostamine maksma läheks? ÜRO raadio annab teada, et ÜRO raporti ”Inimareng 1998” sõnul läheks puhas joogivesi ja sanitaartehnika maksma 11 miljardit dollarit, mis on väiksem kui see summa, mis eurooplastel kulub aastas jäätise ostmiseks.
[Pildi allikaviide lk 15]
Foto: Casas, Godo-Foto