Noored küsivad:

Miks ma ei võiks seltsivam olla?

”Ujedus on lausa halvav. See on ängistav hirm, millega sa võitlema pead. See on nii võimas tunne.” (Richard)a

”Olin kasvueas väga uje. Ma elasin justnagu oma väikeses maailmas.” (18-aastane Elizabeth)

KAS mul on midagi viga? Miks ma ei võiks seltsivam olla? Kas sa küsid endalt vahel selliseid küsimusi? Sarnaselt ülaltsiteeritud Richardiga võid sa olla närvis ja ärevil, kui kohtud mõne uue inimesega. Sa võid tunda hirmu, kui viibid autoriteetsete isikute läheduses. Või kardad sa niivõrd palju seda, mida teised inimesed sinust arvavad, et sul ei tule sõnagi suust, kui sul oleks võimalus oma tundeid või arvamust avaldada. ”Mul on väga raske minna inimeste juurde, keda ma hästi ei tunne, ja nendega rääkida,” möönab noor Tracey.

Mis põhjustab selliseid tundeid? Selle mõistmine võib olla esimeseks sammuks selle võitmiseks (Õpetussõnad 1:5). Üks naine ütles: ”Ma ei saanud kunagi aru, miks mul on inimeste seas nii raske olla. Nüüd, kui ma seda aga tean, suudan selle suhtes midagi ette võtta.” Vaadakem siis mõningaid põhjusi, miks on mõnel noorel raske seltsiv olla.

Ujeduse probleem

Kõige üldisem probleem on tõenäoliselt ujedus. Seltsival noorel on tavaliselt palju sõpru, kuid uje, endassetõmbunud noor võib tunda end üksiku ja isoleerituna. ”Olin kasvueas väga uje,” ütleb 18-aastane Elizabeth. ”Ma elasin justnagu oma väikeses maailmas.” Diane mäletab, millise pinge all ta oli esimesel keskkooli aastal. ”Ma ei tahtnud, et mind märgataks. Üks õpetaja lasi meil kirja panna, kui tähtsaks me peame populaarseks olemist. Viiepallisüsteemis tähendas null seda, et populaarsus pole üldsegi tähtis, viis aga seda, et on. Kõik kooli populaarsed tüdrukud panid viis, mina aga null punkti. Ma olin nii uje, et mõte olla populaarne tekitas minus peaaegu hirmu. Ma ei tahtnud, et mind märgataks, ega olla tähelepanu keskpunktis, kuna kartsin, et ma ei pruugi teistele meeldida.”

Muidugi pole see, kui inimene on veidi uje, täiesti halb asi. Ujedusega on lähedalt seotud tagasihoidlikkus ehk see, et inimene on teadlik oma piirangutest. Ja Piibel lausa käsib meil ’käia alandlikult koos oma Jumalaga’ (Miika 6:8, EP 97). Tagasihoidliku või veidi ujeda inimesega võib olla kergem koos olla kui ülbe, agressiivse või nõudliku inimesega. Ja kuigi on tõsi, et on ”aeg rääkida”, on ka ”aeg vaikida” (Koguja 3:7). Ujedatel inimestel pole raske vaikida. Kuna nad on nobedad kuulma ja pikalised rääkima, hinnatakse neid tihti kui häid kuulajaid (Jakoobuse 1:19).

Mõned noored on aga nii vaiksed, ujedad või arglikud, et neil on raske endale sõpru saada. Ja on isegi nii ujedaid inimesi, kes end teistest täiesti eraldavad, mida üks kirjanik nimetab ”neurootiliseks enesevangistuseks”. (Õpetussõnad 18:1.)

Ujedus on üldlevinud probleem

Kui sa oled uje, siis tea, et see on üldlevinud probleem. Ühes uuringus, mis korraldati keskkooli- ja kolledžiõpilaste seas, selgus, et ”82 protsenti õpilastest on end mingil eluetapil ujedaks pidanud”. (”Adolescence”, autor Eastwood Atwater.) Isegi Piibli aegadel oli ujedus mõnele inimesele probleemiks. Ka sellised lugupeetud mehed nagu Mooses ja Timoteos võitlesid arvatavasti ujedusega (2. Moosese 3:11, 13; 4:1, 10, 13; 1. Timoteosele 4:12; 2. Timoteosele 1:6—8).

Mõtle ka muistse Iisraeli esimese kuninga Sauli peale. Üldiselt oli Saul julge mees. Kord, kui tema isa loomad olid kadunud, asus Saul neid kartmatult otsima (1. Saamueli 9:3, 4). Kui ta aga rahva kuningaks määrati, tabas teda äkki ujedushoog. Selle asemel et minna rõõmust hõiskava rahva hulka, puges Saul varustuse sekka peitu (1. Saamueli 10:20—24).

Sauli silmanähtavat enesekindluse puudumist võib olla raske mõista. Kirjeldab ju Piibel teda kui silmatorkavat ja kena noort meest. Ta oli ”peajagu pikem kui kõik muu rahvas” (1. Saamueli 9:2). Peale selle oli Jumala prohvet Saulile kinnitanud, et Jehoova õnnistab tema valitsust (1. Saamueli 9:17, 20). Kuid Saul tundis end ikkagi ebakindlalt. Kui talle öeldi, et temast saab kuningas, vastas ta alandlikult: ”Eks ma ole benjaminlane, Iisraeli vähimast suguharust, ja mu suguvõsa on kõige vähem tähtis kõigist Benjamini suguharu suguvõsadest? Miks sa räägid minuga nõnda?” (1. Saamueli 9:21).

Kui juba Sauli-sugusel mehel puudus enesekindlus, pole midagi imestada, kui ka sina end vahel ebakindlana tunned. Kuna sa oled noor, muutub sinu keha kiiresti. Sa oled just alustamas õppimist, kuidas elada täiskasvanute maailmas. Seega on loomulik, et sa end vahel kartliku ja ebakindlana tunned. Dr David Elkind kirjutas ajakirjas ”Parents”: ”Varases murdeeas on enamikul noortel ujeduse periood, mil nad loovad enda ümber, nagu mina seda nimetan, kujuteldava publiku, kes siis nii-öelda pidevalt nende välimust ja igat liigutust jälgib.”

Kuna tihtipeale hindavad noored üksteist välimuse järgi, on paljud neist oma välimuse pärast mures. (Võrdle 2. Korintlastele 10:7, UM.) Kuid liigne mure oma välimuse pärast on kahjulik. Noor prantslanna Lilia räägib oma kogemusest: ”Mul oli probleem, mis on ka paljudel teistel noortel. Mul olid vistrikud. Seepärast ei julgenud ma teiste lähedale minna, kuna ma kartsin oma välimuse pärast.”

Nõiaring

Kuna ujedaid noori mõistetakse tihti valesti, võivad nad kergesti eraldatuse nõiaringi sattuda. Raamat ”Adolescence” märgib: ”Ujedatel noortel on palju raskem sõpru leida, sest neist saadakse tihtipeale valesti aru. Ujedaid inimesi kiputakse pidama osavõtmatuteks, igavateks, ükskõikseteks, kõrkideks, ebasõbralikeks või vaenulikeks. Kui neid siis vastavalt koheldakse, võivad nad end tunda veel isoleeritumana, üksikumana ja masendunumana.” Paratamatult muutuvad nad selle tagajärjel veelgi ujedamaks, mis aga ainult tugevdab valet muljet, et nad on snoobid või ennast täis.

Kuna kristlased on ”areenil kogu maailmale vaadata”, pead sa muidugi olema huvitatud sellest, millise mulje sa teistele inimestele jätad (1. Korintlastele 4:9, EP 97). Kas sa väldid inimestega rääkides silmsidet? Kas sinu kehaasend või kehakeel annab mõista, nagu sooviksid, et sind rahule jäetaks? Kui see on nii, siis tea, et teised võivad sind valesti mõista ja sind vältima hakata. Seetõttu võib sul sõprade leidmine veelgi raskemaks muutuda.

Teised tegurid

Veel üks levinud probleem on kartus ebaõnnestumise ees. Tõsi, on täiesti normaalne tunda veidi ebakindlust või kõhklust, kui teed midagi sellist, milles sul kogemusi pole. Mõned noored aga tunnevad selle ees liiga suurt kartust. Näiteks Gail kannatas sotsiaalfoobia all. Ta ütleb: ”Ma ei julgenud klassis vastata. Mu vanemad pidid ilmast ilma kuulma, et ma ei tõsta klassis kätt ega võta kunagi sõna. Minu jaoks oli seda teha äärmiselt ebamugav ja pingeline. Ja see on minu jaoks raske veel praegugi.” Hirm ebaõnnestumise ees võib olla halvav. ”Ma kardan teha vigu,” ütleb noormees nimega Peter. ”Ma ei tunne end kindlana selles, mida teen.” Kui eakaaslased julmalt kiusavad ja kritiseerivad, võib see kartust süvendada ja noore enesekindlusele püsiva jälje jätta.

Paljudele on probleemiks seltskonnas käitumine. Võib-olla kõhkled sa end kellelegi võõrale inimesele tutvustada lihtsalt sellepärast, et sa ei tea, mida öelda. Sulle võib olla üllatuseks, et isegi vanemad inimesed tunnevad end seltskonnas vahel kohmetuna. Fredi-nimeline ärimees ütleb: ”Ärimaailmas tean ma väga hästi, mida ma tegema pean. Kui ma räägin ärist, ei karda ma, et jätan endast halva mulje. Kui ma aga nendesamade inimestega teistel teemadel rääkima hakkan, ei tea ma, mida öelda. Mind võidakse pidada igavaks, kuivaks, liiga tehniliseks või ebahuvitavaks.”

Kui sa oled uje, kartlik või tunned end seltskonnas kohmetuna, tuleb sulle kasuks, kui õpid olema seltskondlikum. Piibel julgustab kristlasi end avardama ja teisi tundma õppima (2. Korintlastele 6:13). Kuidas seda aga teha? Sellest räägime ühes järgmises numbris.

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Ujedaid inimesi peetakse tihti osavõtmatuteks

[Pilt lk 26]

Hirm ebaõnnestumise ees sunnib mõningaid noori end teistest eraldama