Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 22/11 lk 11-13
  • Kuidas ma võiksin olla seltsivam?

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Kuidas ma võiksin olla seltsivam?
  • Ärgake! 1999
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Lõpeta enda alahindamine
  • Tunne teiste vastu huvi
  • Ajendiks olgu armastus
  • Miks ma ei võiks seltsivam olla?
    Ärgake! 1999
  • Miks ma olen nii uje?
    Noored küsivad. Praktilisi vastuseid
  • Kuidas häbelikkusega toime tulla?
    Noored küsivad
  • Vestlemine on kunst
    Ärgake! 1995
Veel
Ärgake! 1999
g99 22/11 lk 11-13

Noored küsivad:

Kuidas ma võiksin olla seltsivam?

”Ma ei ole kunagi väga jutukas olnud. Arvasin, et kui ma midagi ütlen, hoiavad teised minust eemale. Minu ema on väga uje, ja mulle tundub, et seepärast olen minagi selline.” (Artie)

KAS oled sa vahel soovinud olla veidi julgem, sõbralikum ja seltsivam? Nagu selle rubriigi eelmises artiklis täheldati, on paljud inimesed ujedad.a Seega pole sinus sugugi midagi viltu, kui oled vaikne, tõsine ja tagasihoidlik. Tõsiseks probleemiks võib aga saada äärmuslik ujedus. Igatahes võib see sind takistada sõprussuhteid sõlmimast. Samuti võib sul seetõttu olla raske seltskondlikel koosviibimistel end mugavalt ja vabalt tunda.

Tihtipeale võitlevad ujedusega isegi täiskasvanud. Barryb on kogudusevanem kristlikus koguduses. Grupi inimestega koos olles on ta aga tavaliselt vait. Ta möönab: ”Mulle tundub, et ma ei oska öelda midagi mõttekat.” Tema naisel Diane’il on samasugune probleem. Mis on tema jaoks lahenduseks? Ta ütleb: ”Mulle meeldib olla koos seltsivate inimestega, sest siis juhivad vestlust nemad.” Mida võiksid aga sina teha, et seltsivam olla?

Lõpeta enda alahindamine

Esiteks tuleks sul ehk endasse teistmoodi suhtuma hakata. Kas sa alahindad end kogu aeg, arvates, et sa ei meeldi teistele või et sul pole midagi tarka öelda? Negatiivne suhtumine endasse ainult takistab sul seltsivam olla. Lõppude lõpuks ütles ju Jeesus, et ”armasta oma ligimest nagu iseennast”, mitte armasta oma ligimest, selle asemel et ennast armastada (Matteuse 19:19, meie kursiiv). Seega on normaalne ja õige end mõistlikul määral armastada. See võib anda sulle enesekindluse, mida vajad teistele lähenemiseks.

Kui sa enesest vähe lugu pead, oleks hea lugeda raamatust ”Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” peatükki 12 ”Miks ma iseendaga rahul ei ole”.c See info võib aidata sul mõista, et sul on teistele palju pakkuda. Juba see fakt, et oled kristlane, näitab, et Jumal näeb sinus midagi hinnalist. Pealegi ütles Jeesus: ”Ükski ei või tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, kes mind on läkitanud” (Johannese 6:44).

Tunne teiste vastu huvi

Õpetussõnad 18:1 (EP 97) hoiatab: ”Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab.” Jah, kui sa rohkem omaette oled, keskendad tõenäoliselt liiga palju tähelepanu iseendale. Filiplastele 2:4 õhutab meid, ”et ükski ei vaata[ks] selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele”. Kui keskendud teiste huvidele ja vajadustele, muretsed vähem enda pärast. Ja mida rohkem sa teistest hoolid, seda tõenäolisemalt oled ajendatud teistega tutvumiseks ise algatust tegema.

Toome näiteks Lüüdia, naise, kes sai tuntuks sõbralikkuse ja külalislahkuse poolest. Piibel ütleb, et pärast seda, kui Lüüdia oli kuulnud apostel Pauluse sõnu ja lasknud end ristida, palus ta Paulust ja tema kaaslasi: ”Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta” (Apostlite teod 16:11—15). Kuigi Lüüdia oli äsjaristitu, tegi ta algust, et neid vendi tundma õppida, ja kindlasti sai ta tänu sellele paljude õnnistuste osaliseks. Kuhu läksid Paulus ja Siilas pärast seda, kui olid vanglast vabanenud? On huvitav, et nad läksid tagasi Lüüdia juurde (Apostlite teod 16:35—40).

Nii võid ka sina kogeda, et enamik inimesi avaldab soodsat vastukaja huvile, mida sa nende vastu ilmutad. Kuidas aga sellega algust teha? Toome järgnevalt mõningad kasulikud soovitused.

● Sea alguses väikseid eesmärke. Seltsiv olla ei tähenda seda, et pead kohe ekstravertseks inimeseks ja suureks suhtlejaks muutuma. Püüa rääkida ühe inimesega korraga. Sa võiksid seada endale eesmärgiks alustada igal kristlikul koosolekul vestlust vähemalt ühe inimesega. Püüa naeratada ja inimesele silma vaadata.

● Tee vestlusega algust. ”Kuidas?” võid sa küsida. Kui sa teistest tõesti huvitatud oled, ei ole üldjuhul raske leida teemat, millest rääkida. Jorge-nimeline noor Hispaaniast ütleb: ”Olen leidnud, et kui küsida inimestelt lihtsalt seda, kuidas nad elavad või kuidas neil tööl läheb, aitab see neid paremini tundma õppida.” Fredi-nimeline noor soovitab: ”Kui sa ei tea, mida öelda, alusta lihtsalt sellest, et esitad küsimusi.” Muidugi ära tee seda nii, et inimestele jääb mulje, nagu neid kuulataks üle. Kui näib, et inimene ei taha küsimustele vastata, püüa talle midagi endast rääkida.

Mary, kellel on teismeline laps, ütleb: ”Olen leidnud, et kõige parem viis panna inimesi end mugavalt tundma on see, kui lased neil endast rääkida.” Noor Kate lisab: ”Abiks on see, kui teha komplimente kas nende riietuse või mõne muu asja kohta. Siis nad tunnevad, et nad meeldivad sulle.” Ära muidugi ole võlts ega kasuta meelitavaid sõnu (1. Tessalooniklastele 2:5). Inimesed vastavad tavaliselt siirastele sõnadele, mis on lahked ja sõbralikud (Õpetussõnad 16:24).

● Ole hea kuulaja. ”Olgu vaid iga inimene nobe kuulma, pikaline rääkima,” ütleb Piibel. (Jakoobuse 1:19.) On ju vestlus mõtete vahetamine, mitte sooloesinemine. Niisiis, kui sa oled vähese jutuga, võib see sulle tegelikult kasuks tulla. Inimesed hindavad häid kuulajaid.

● Ühine teistega. Kui oled juba omandanud oskuse ühe inimesega vestlust alustada, liigu edasi ning vestle teistega ka suuremates seltskondades. Ka selle oskuse arendamiseks on igati sobivad paigad kristlikud koosolekud. Mõnikord on kõige lihtsam paljude inimestega vestlusesse astuda siis, kui ühined grupiga, kes juba omavahel juttu ajab. Muidugi tuleb sel juhul kasutada vahetegemisvõimet ja olla heade kommetega. Ära sega vahele, kui teistel on pooleli isiklikud jutud. Kui on aga ilmne, et grupp inimesi ajab niisama juttu, püüa nendega ühineda. Kuid ole taktitundeline, ära sega nende jutu vahele ega püüa vestlust enda kontrolli alla saada. Püüa mõnda aega teisi kuulata. Kui tunned end juba kindlalt, on sul kergem teha mõned kommentaarid.

● Ära oota endalt täiuslikkust. Vahel on noortel liiga suur hirm selle ees, et nad võivad midagi valesti öelda. Elisa-nimeline tüdruk Itaaliast meenutab: ”Ma kartsin kogu aeg, et kui ma midagi ütlen, läheb see viltu.” Kuid Piibel tuletab meile meelde, et me kõik oleme ebatäiuslikud, seepärast pole võimalik, et me oma kõnes ei eksiks (Roomlastele 3:23; võrdle Jakoobuse 3:2). Elisa ütleb: ”Sain aru, et need on mu sõbrad. Seepärast mõistavad nad mind, kui ma ka midagi valesti ütlen.”

● Säilita huumorimeel. Muidugi on sul piinlik, kui sa kogemata midagi kohatut ütled. Kuid Fred tegi tähelepaneku: ”Kui sa võtad asja rahulikult ja enda üle naerad, läheb see tunne varsti üle. Sa teed sääsest elevandi, kui lähed endast välja, langed masendusse või tunned end rahutult.”

● Ole kannatlik. Saa aru, et mitte kõik inimesed ei ole valmis kohe vestlusesse astuma. Ebaõnnestunud katse vestlust alustada ei tähenda ilmtingimata seda, et sa teisele inimesele ei meeldi või et sa peaksid rääkida üritamisest loobuma. Vahel on inimesed lihtsalt oma mõtteisse vajunud või ujedad nagu sina. Sellistes olukordades võib aidata see, kui annad inimesele natuke rohkem aega, et ta hakkaks end sinuga koos vabalt tundma.

● Püüa rääkida täiskasvanutega. Mõned täiskasvanud, eriti küpsed kristlased, on ujedate noorte suhtes väga osavõtlikud. Seepärast ära karda alustada vestlust vanema inimesega. Kate ütleb: ”Tunnen end täiskasvanute seas vabalt, sest tean, et nad ei arvusta, pilka ega kritiseeri mind, mida võivad teha minuvanused.”

Ajendiks olgu armastus

Kuigi nendest soovitustest võib kasu olla, pole ujedusest ülesaamiseks mingit lihtsat retsepti. Lõpuks ei seisne ujedusest ülesaamine mingite kavalate nippide rakendamises, vaid selles, kui sa ’armastad oma ligimest nagu iseennast’ (Jakoobuse 2:8). Jah, õpi inimestest hoolima, eriti oma kristlikest vendadest ja õdedest (Galaatlastele 6:10). Kui sa tunned oma südames teiste vastu tõelist armastust, saad sa üle kartusest ja ebakindlusest ning teed pingutusi, et teistega kontakti leida. Nagu Jeesus ütles, ”mida süda on täis, sellest räägib suu” (Matteuse 12:34).

Barry, keda alguses mainiti, täheldab: ”Mida rohkem ma õpin teisi inimesi tundma, seda kergem on mul nendega rääkida.” Teiste sõnadega, mida rohkem sa püüad olla seltsivam, seda kergemaks see sinu jaoks muutub. Ja kui sa saad endale uusi sõpru ning tunned, et teised sind rohkem aktsepteerivad, tunned kindlasti, et sinu pingutused on ennast ära tasunud.

[Allmärkused]

a Vaata artiklit ”Noored küsivad: miks ma ei võiks seltsivam olla?” selle ajakirja 1999. aasta 22. oktoobri numbrist.

b Mõned nimed on muudetud.

c Välja andnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.

[Pilt lk 13]

Tee ise algust ja ühine vestlustega

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga