Konflikt teaduse ja religiooni vahel

„Religiooni saab ehk kõige paremini mõista kui üht mõistuse nakkushaigust.” (Bioloog Richard Dawkins)

RELIGIOONI ja teadust peetakse vahel verivaenlasteks. Mõnele inimesele tundub, et üks neist võib võidutseda üksnes teise langedes.

Selle võitluse ühte leeri kuuluvad mõningad teadlased, nagu näiteks keemik Peter Atkins, kes arvavad, et religiooni ja teaduse lepitamine on võimatu. Atkinsi sõnul on intellektuaalsest seisukohast põlastusväärne uskuda, et „Jumala olemasolu on millegi, rääkimata veel kõige selgituseks”.

Teise leeri kuuluvad aga usklikud, kes süüdistavad teadust usu hävitamises ja peavad tänapäeva teadust pettuseks. Nad ei eita teaduslikke fakte, kuid nende sõnul õõnestab nende faktide väärtõlgendus religiooniliikmete uskumusi. Näiteks ütleb bioloog William Provine, et darvinism „tähendab seda, et pole olemas mingisuguseid eetikaaluseid ega elu eesmärki”.

Osaliselt on see konflikt tekkinud mõlema leeri valedest või tõestamatutest väidetest. Vaimulikud on aastasadu õpetanud legende ja valedogmasid, mis on vastuolus nüüdisaegsete teadusavastustega ega rajane inspireeritud Pühakirjal. Näiteks mõistis roomakatoliku kirik hukka Galilei, kuna too järeldas, seejuures õigesti, et maakera tiirleb ümber päikese. Galilei vaade ei rääkinud sugugi vastu Piiblile, kuid see oli vastuolus kiriku tolle aja õpetustega. Teadlaste süüks tuleb aga panna seda, et nad õpetavad faktina tõestamata teooriat, mille kohaselt elu arenes elutust ainest ilma Jumala abita, ning et nad naeruvääristavad religioosseid uskumusi kui ebateaduslikke tõekspidamisi.

Kas siis teaduse ja religiooni vastasseisu on üldse võimalik kaotada? On küll. Tegelikult täiendavad teadus ja õige religioon teineteist, mitte ei ole omavahel vastuolus.

[Pilt lk 2, 3]

Galilei õpetas teaduslikku tõde, mille pärast kirik ta hukka mõistis