Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g23 nr 1 lk 12-14
  • Õhk

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Õhk
  • Ärgake! 2023
  • Alapealkirjad
  • Sarnased artiklid
  • Mis meie õhku ohustab
  • Looduse imeline taastumisvõime
  • Mida on olukorra parandamiseks ette võetud
  • Millise põhjuse optimismiks annab piibel
  • Kui ainult saaks värsket õhku!
    Ärgake! 1996
  • Värske õhk ja päike. Looduslikud antibiootikumid
    Ärgake! 2015
  • Kas keskkonna kaitsmine on õnnestunud?
    Ärgake! 2003
Ärgake! 2023
g23 nr 1 lk 12-14
Abielupaar kõnnib lumisel künkal ja vaatab järve, mille ümber on metsaga kaetud mäed. Nende kohal on sinine taevas.

MIS SAAB MEIE PLANEEDIST?

ÕHK

ÕHK on meile hädavajalik, kuid mitte ainult hingamiseks. Maakera ümbritsev õhukiht ehk atmosfäär kaitseb meie planeeti päikese kahjuliku kiirguse eest. Ilma sellise õhukihita langeks temperatuur maakeral väga madalale.

Mis meie õhku ohustab

Õhusaaste kujutab elusolenditele suurt ohtu. Kõigest üks protsent maailma rahvastikust hingab õhku, mis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele.

Õhusaaste võib põhjustada kopsuvähki ning hingamisteede ja südame- ja veresoonkonna haigusi. Saastunud õhu tõttu sureb igal aastal enneaegselt umbes seitse miljonit inimest.

Looduse imeline taastumisvõime

Meie planeet on võimeline tootma piisavalt puhast õhku kõigi elusolendite jaoks. Kui inimeste tekitatud saaste on teatud piirides, suudavad looduses toimuvad protsessid õhku puhtana hoida. Vaatame mõnda näidet.

  • On teada-tuntud fakt, et metsad neelavad süsihappegaasi. Kuid paljudele tuleb üllatusena see, et rannikuäärsetel märgaladel kasvavad mangroovid teevad seda veel paremini. Mangroovid eemaldavad õhust viis korda rohkem süsihappegaasi kui troopilised metsad.

  • Viimased teadusuuringud on näidanud, et mõned suured vetikad, näiteks pruunvetikad, eemaldavad atmosfäärist süsihappegaasi. Pruunvetikal on gaasiga täidetud põiekesed, mis võimaldavad sel vees pikki vahemaid hõljuda. Kaldast kaugel põiekesed lõhkevad ja vetikas, mis on talletanud süsinikku, vajub ookeanipõhja. Seal mattub see setete alla ja jääb sinna ilmselt sajanditeks.

  • COVID-19 pandeemia ajal oli hästi näha, kuidas siis, kui õhu saastamine vähenes, õhu kvaliteet paranes. Aastal 2020, kui üle maailma pandi paljud vabrikud seisma ja mootorsõidukite tekitatud saaste vähenes, muutus õhk kiiresti palju puhtamaks. 2020. aasta kohta koostatud maailma õhukvaliteedi raportis öeldi, et enamikes uuringus osalenud riikides paranes õhukvaliteet peagi pärast seda, kui kehtestati isolatsiooninõuded ja karantiin.

    KAS SA TEADSID?

    Õhukvaliteet võib paraneda

    Graafik, mis näitab ülipeente osakeste sisaldust (PM2,5) New Delhis Indias. Jaanuaris 2020 oli nende osakeste keskmine tase õhus 128,1, mida peetakse tervisele ohtlikuks. Sama aasta augustis oli see natuke alla 35,5, mida peetakse mõõdukaks.

    Indias New Delhis vähenes COVID-19 pandeemia ajal õhusaaste märgatavalt, sest paljudes vabrikutes töö seiskus ja liikluses oli hulga vähem autosid. Õhus olevate ülipeente osakeste näitaja (PM2,5) langes kiiresti. Need tibatillukesed osakesed (läbimõõduga 0,0025 mm või väiksemad) võivad põhjustada hingamisteede haigusi ja muid terviseprobleeme. Kuigi õhukvaliteet paranes vaid ajutiselt, näitab see, et atmosfäär suudab ise taastuda, isegi kui see on äärmiselt saastunud.

    New Delhi, India 2019. aasta lõpus. Väljas on tihe sudu, kuna õhk on väga saastatud.

    © Amit kg/Shutterstock

    2019. aasta lõpp

    New Delhi, India hiljem COVID-19 pandeemia ajal. Nähtavus on hea, kuna õhukvaliteet on paranenud.

    © Volobotti/Shutterstock

    COVID-19 pandeemia ajal

Mida on olukorra parandamiseks ette võetud

Mees on jalgrattaga tööle tulnud ja pargib ratast.

Auto asemel jalgrattaga liikumine aitab õhusaastet vähendada

Valitsused nõuavad, et tööstusettevõtted vähem õhku saastaksid. Teadlased püüavad leida üha uusi moodusi, kuidas õhusaastet vähendada. Näiteks on nad avastanud, et teatud mikroobid suudavad saasteaineid neutraliseerida. Eksperdid soovitavad inimestel autoga sõitmise asemel liikuda jala või jalgrattaga ja teha oma kodud energiasäästlikumaks.

Naine istub oma tagasihoidlikus kodus põrandal ja teeb süüa väikesel avatud leegiga pliidil, mis tekitab suitsu.

Mõned riigid annavad oma kodanikele kaasaegsemaid pliite, et õhusaastet vähendada. Kuid paljudes riikides valmistavad inimesed ikka veel toitu meetodil, mis pole eriti keskkonnasõbralik

Kuid nagu tuleb välja aastal 2022 rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Maailmapanga koostatud raportist, on vaja midagi enamat.

Selles raportis öeldi, et aastal 2020 kasutas umbes kolmandik maailma elanikkonnast toidu valmistamiseks õhku saastavaid põletusmaterjale ja meetodeid. Paljudes piirkondades ei ole enamikul inimestel võimalik osta endale uut pliiti või kasutada loodussõbralikumaid kütteaineid.

Millise põhjuse optimismiks annab piibel

„Nii ütleb Jumal Jehoova, kes on loonud taeva ja ... laotanud laiali maa ühes kõigega, mis sellel on, kes annab inimestele selle peal eluõhu.” (Jesaja 42:5.)

Jumal on loonud õhu ja looduslikud protsessid, mis seda puhastavad. Tal on piiramatu vägi ja ta armastab inimesi. Kas pole siis loogiline järeldada, et ta suudab õhu saastamisele piiri panna ja õhu taas puhtaks teha? (Vaata artiklit „Looja on lubanud, et maakera jääb püsima”.)

VAATA LISA

Vaade kosmosest maakerale.

Kuidas sai atmosfäär alguse? Vaata saidilt jw.org videot „Kas universum on loodud?”.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2025)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga