Kui ainult saaks värsket õhku!

ÄRGAKE! SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

KUI sa hingad, kas sa hingad sisse värsket õhku? Tänapäeval on õhu saastamine „suurem vaenlane kui suitsetamine”, väidab üks arst, keda tsiteeriti Londoni ajalehes The Times. Inglismaal ja Walesis tapab saastatud õhk igal aastal arvestuste kohaselt 10000 inimest. Olukord on üsnagi tõsine ülemaailmselt, eriti just suurlinnades.

Paljud süüdistavad atmosfääri saastamises autotööstust. Ohtlike heitgaaside vähendamiseks on paljudes maades uutele sõidukitele hakatud paigaldama katalüüsneutralisaatoreid, mis vähendavad saastamist. Võrrelduna 1970-ndate aastatega, on süsivesiniku sisaldus heitgaasides langenud 12 protsendile, samamoodi on alanenud lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi hulk. Heitgaaside vastu on praktiliselt kaitsetud lapsekärudes väikelapsed, sest neid sõidutatakse selsamal kõrgusel, kus autod oma gaase välja paiskavad. Kuid õhu saastamine ohustab ka autoomanikke. Teadete kohaselt on saastatuse tase auto sees kolm korda kõrgem kui väljas. Riski suurendavad ka auto kütusepaagi täitmise ajal sissehingatavad benseeniaurud.

Praegu on maailmas kõige suuremad õhusaaste põhjustajad „väikesed hõljuvad aineosakesed”, öeldakse 1993.—1994. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaandmete aruandes. Ilmselt on tillukesed tahmakübemed ehk väikesed aineosakesed võimelised tungima sügavale kopsudesse ja kannavad sinna kahjutekitavaid kemikaale.

Kõrgel maakera kohal toimuv osoonikihi kahanemine annab ajakirjandusele palju kirjutusainet. Kuid maapinnal tekib päikesevalguse toimel suures koguses osooni lämmastikoksiididest ja teistest õhku saastavatest lenduvatest osakestest. Suurbritannias on osoonisisaldus sellel sajandil kahekordistunud. Need gaasid kahjustavad värve ja teisi ehitusmaterjale, põhjustavad puude, taimede ja põllukultuuride haigusi ning mõnedel inimestel ilmselt ka hingamisvaevusi. Kuigi osoonisaasta esineb eelkõige linnades, on üllatav, et kõige enam kahju kannatavad selle pärast maarajoonid. Linnapiirkondades neelavad lämmastikoksiidid ära ülemäärase osooni, aga seal, kus neid oksiide on vähe, on osoonil vaba voli tekitada kahjustusi.

Lisaks on õhusaastatuse tase „majade sees 70 korda suurem kui väljas”, teatab The Times. Sees saastavad õhku mürgised ained, mis auruvad õhuvärskendajatest, koitõrjevahenditest ning isegi keemiliselt puhastatud riietest. Ka sigaretisuits lisab siseruumides terviseriske.

Mida saaksid siis teha, et kaitsta oma perekonda? Londoni ajalehes The Times on toodud järgnevad soovitused.

• Kasuta autot vähem. Kui võimalik, sõida koos teistega. Sõida rahulikult. Kui jääd toppama liiklusummikusse või jääd mõnel muul põhjusel seisma rohkem kui paariks minutiks, lülita mootor välja. Võimaluse korral pargi kuumadel päevadel oma auto varjulisse kohta, et vähendada saastamist, mida põhjustab kütuse aurumine.

• Käi jooksmas varahommikuti, kui osoonisisaldus väljas on veel üldiselt madal.

• Ära luba oma kodus suitsetada.

• Hoia oma magamistoa aken öösiti veidi lahti, et vähendada niiskust ja et allergeenid läheksid välja.

Kahtlemata mõtled sina samuti: kui ainult saaks värsket õhku!