Mis lootus on surnud omastel?

„Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?” küsis kaua aega tagasi mees, kelle nimi oli Hiiob. (Iiob 14:14) Võib-olla oled sinagi sellele mõelnud. Mida sa tunneksid, kui saaksid teada, et armastatud omaste jällenägemine on võimalik parimates tingimustes siinsamas maa peal?

Piibel annab tõotuse: „Sinu surnud ärkavad ellu ... [nad] tõusevad üles!” Ja Piibel ütleb veel: „Õiglased pärivad maa, ja nad elavad seal peal igavesti.” — Jesaja 26:19; Laul 37:29, NW.

Et me tõesti võiksime nendes tõotustes kindlad olla, peame leidma vastused mõnedele põhiküsimustele: „Miks inimesed surevad? Kus on surnud? Ja kuidas me saame kindlad olla, et nad võivad jälle elada?”

Surm, ja mis juhtub siis, kui me sureme

Piibel selgitab, et alguses ei mõeldnud Jumal, et inimesed sureksid. Ta lõi esimese inimpaari, Aadama ja Eeva, asetas nad maisesse paradiisi, mida nimetati Eedeniks, ning käskis neil lapsi ilmale tuua ning laiendada oma Paradiisi-kodu üle kogu maa. Nad oleksid pidanud surema vaid sel juhul, kui nad poleks kuuletunud tema käskudele. — 1. Moosese 1:28; 2:15—17.

Kuna Aadam ja Eeva ei hinnanud Jumala lahkust, olid nad sõnakuulmatud ja pidid kandma ettenähtud karistust. Jumal ütles Aadamale: ’Sa saad jälle mullaks, sest sellest sa oled võetud! Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama!’ (1. Moosese 3:19) Enne Aadama loomist polnud teda olemas; ta oli põrm. Ja Aadama sõnakuulmatuse ehk patu tõttu mõisteti ta jälle põrmuks saama, olematuse seisundisse pöörduma.

Niisiis on surm elu puudumine. Piibel toob välja nende vastandlikkuse: „Patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu.” (Roomlastele 6:23) Piibel näitab, et surm on täieliku teadvusetuse seisund, öeldes: „Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi.” (Koguja 9:5) Piibel pakub selgitust inimese surma kohta: „Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” — Laul 146:3, 4; meie kursiiv.

Miks aga meie kõik sureme, kui ainult Aadam ja Eeva olid sellele Eedenis antud käsule sõnakuulmatud? See on nii sellepärast, et me oleme kõik sündinud pärast Aadama sõnakuulmatust, ja seega meie kõik pärisime temalt patu ja surma. Piibel selgitab: „Ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse.” — Roomlastele 5:12; Iiob 14:4.

Ent keegi võib küsida: „Kas inimesel pole surematut hinge, mis pärast surma edasi elab?” Paljud on õpetanud seda, öeldes isegi, et surm on uks teise ellu. Aga see idee ei ole pärit Piiblist. Jumala Sõna õpetab hoopis, et sina oled hing, et sinu hing on tegelikult sina ise kõigi oma füüsiliste ja vaimsete omadustega. (1. Moosese 2:7; Jeremija 2:34, NW; Õpetussõnad 2:10) Piibel ütleb veel: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4) Mitte kuskil ei õpeta Piibel, et inimesel on surematu hing, mis pärast keha surma edasi elab.

Kuidas inimesed võivad jälle elada

Pärast patu ja surma tulemist maailma tegi Jumal teatavaks, et ta eesmärk on ülestõusmise kaudu surnud ellu tagasi tuua. Piibel selgitab nõnda: „Aabraham ... mõtles, et Jumal on võimeline [tema poja Iisaki] ka surnuist üles äratama.” (Heebrealastele 11:17—19) Aabrahami kindlustunne ei toonud talle pettumust, sest Piibel ütleb Kõikväelise kohta: „Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad temale!” — Luuka 20:37, 38.

Jah, Kõikväelisel Jumalal ei ole mitte ainult võim, vaid tal on ka soov äratada surnuist üles inimesed, keda ta välja valib. Jeesus Kristus ise ütles: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on [„mälestus-”, NW] haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja.” — Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15.

Peagi pärast nende sõnade lausumist kohtas Jeesus Iisraeli linnast Nainist tulevat matuserongi. Surnud noormees oli lesknaise ainuke laps. Nähes lesknaise suurt kurbust, oli Jeesus kaastundest liigutatud. Pöördudes surnu poole, käskis ta: „Noormees, ma ütlen sulle, tõuse üles!” Ja mees tõusis istukile, ning Jeesus andis tema ta emale. — Luuka 7:11—17.

Sarnaselt lese juhtumiga valitses suur rõõm ka siis, kui Jeesus külastas juudi sünagoogi ühe ülema ohvitseri Jairuse kodu. Tema 12-aastane tütar oli surnud. Aga kui Jeesus Jairuse majja jõudis, läks ta surnud lapse juurde ja ütles: „Tütarlaps, tõuse üles!” Ja ta tõusis! — Luuka 8:40—56.

Hiljem suri Jeesuse sõber Laatsarus. Kui Jeesus Laatsaruse koju jõudis, oli too olnud juba neli päeva surnud. Kuigi Laatsaruse õde Marta oli väga kurb, väljendas ta lootust, öeldes: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” Aga Jeesus läks hauakoopa juurde, käskis kivi eest ära võtta ja hüüdis: „Laatsarus, tule välja!” Ja ta tuli välja! — Johannese 11:11—44.

Mõtle nüüd sellele: missugune oli Laatsaruse olukord selle nelja päeva kestel, mil ta surnud oli? Laatsarus ei rääkinud midagi ei taevases õndsuses ega piinarikkas põrgus olemisest, mida ta kindlasti oleks teinud, kui ta seal oleks olnud. Ei, Laatsarus oli surmas olles täiesti teadvusetu ja ta oleks jäänud sellisesse olukorda kuni ’ülestõusmiseni viimsel päeval’, kui Jeesus poleks tookord teda ellu tagasi toonud.

On tõsi, et Jeesuse imeteod tõid ainult ajutist kasu, sest need, keda ta üles äratas, surid jälle. Ent nende tegudega tõestas Jeesus 1900 aastat tagasi, et Jumala väe läbi võivad surnud tõesti jälle elada! Niisiis näitas Jeesus oma imetegudega väikeses ulatuses seda, mis leiab aset maa peal Jumala Kuningriigi valitsuse all.

Kui omaksed surevad

Kui vaenlane surm tuleb majja, võid tunda sügavat kurbust, isegi kui sa ehk loodad ülestõusmisele. Aabraham uskus, et ta naine saab jälle elavaks, aga ometi me loeme, et „Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma”. (1. Moosese 23:2) Aga kuidas oli lugu Jeesusega? Kui Laatsarus suri, „ärritus [Jeesus] vaimus ja võpatas”, natuke hiljem ta „nuttis”. (Johannese 11:33, 35) Niisiis pole see nõrkuse ilming, kui sa armastatud inimese surma korral nutad.

Kui laps sureb, elab ema seda eriti rängalt üle. Piibel mõistab kibedat kurbust, mida ema võib tunda. (2. Kuningate 4:27) Muidugi on ka leinaval isal raske. „Oleksin mina surnud sinu asemel!” kurtis kuningas Taavet, kui ta poeg Absalom suri. — 2. Saamueli 19:1.

Kuid kuna sa oled kindel, et toimub ülestõusmine, ei ole su kurvastus lõputu. Piibli sõnade järgi sa ’ei lähe nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust’. (1. Tessalooniklastele 4:13) Selle asemel lähened sa Jumalale palves, ja Piibel tõotab, et „tema hoolitseb sinu eest”. — Laul 55:23.

Kui pole teisiti märgitud, on kõik piiblitsitaadid võetud eestikeelse Piibli 1988. a. väljaandest. Lühend, mis tähistab teist kasutatud Piiblit: New World Translation of the Holy Scriptures (NW).