Modulatsioon

KUI kasutad lihtsat mõtterõhku, on kuulajatel kergem öeldavat mõista. Ent kui kasutad targasti vaheldust hääle tugevuses, tempos ja kõrguses, võib sinu kõnet olla palju nauditavam kuulata. Lisaks sellele võivad sinu kuulajad tajuda seda, kuidas sa ise räägitavasse suhtud. Sinu suhtumine materjalisse võib mõjutada ka nende suhtumist sellesse. See kehtib nii puldist kõneldes kui ka põlluteenistuses üksikisikuga vesteldes.

Inimhääl on imeline, äärmiselt suureks vaheldusrikkuseks võimeline instrument. Seda õigesti kasutades muutub kõne elavaks, puudutab südant, ergutab tundeid ning ajendab tegudele. Kuid selleks ei piisa vaid oma märkmetesse äramärkimisest, kus hääle tugevust, tempot või kõrgust muuta. Sellisele märgistusele tuginev modulatsioon kõlaks kunstlikult. Selle asemel et lisada sinu ettekandele värvikust, võib see tekitada kuulajais ebamugavust. Kohane modulatsioon tuleb südamest.

Arukalt kasutatuna ei juhi modulatsioon ebakohast tähelepanu kõnelejale, vaid aitab kuulajail tabada arutlusaine vaimu.

Varieeri hääle tugevust. Suulist esinemist saab muuta väljendusrikkamaks ka hääle tugevust varieerides. Ent see ei tähenda sugugi seda, et hääle tugevust tuima regulaarsusega suurendatakse või vähendatakse. See moonutaks kõneldava mõtet. Kui kõvendada häält liiga tihti, jätab see ebameeldiva mulje.

Sinu hääle tugevus peaks sobima materjaliga. On täiesti õige tõsta piisaval määral häält, kui lugeda näiteks tungivat käsku kirjakohast Ilmutuse 14:6, 7 või Ilmutuse 18:4 või ka näiteks kindla veendumuse avaldust kirjakohast 2. Moosese 14:13, 14. Ka lugedes ette mingit karmi hukkamõistu, näiteks kirjakohast Jeremija 25:27—38, saab hääle tugevuse varieerimisega mõningad väljendid muu teksti hulgast esile tuua.

Arvesta ka oma eesmärgiga. Kas soovid ajendada oma kuulajaid tegudele? Kas tahad rõhutada oma ettekande peamisi mõtteid? Neid eesmärke aitab saavutada taktitundeliselt valitud suurem hääle tugevus. Ent kui piirduda vaid hääle valjemaks muutmisega, võib see sinu eesmärgi nurjata. Kuidas nii? Sinu jutt võib vajada hääle kõvendamise asemel hoopis tundesoojust ja -rikkust. Selle üle arutleme õppetükis 11.

Mõistlikul määral häält tasandades saab tekitada ootust. Tavapäraselt eeldab see vahetult pärast seda hääle kõvendamist. Tasasem hääl koos suurema jõulisusega võib anda edasi ärevust või hirmu. Väiksemat hääle tugevust võib kasutada ka osutamaks sellele, et öeldav on võrreldes muu kaasnevaga teisejärguline. Ent kui su hääl on pidevalt tasane, võib see viidata ebakindlusele või sinupoolse veendumuse puudumisele või ka tegeliku huvi puudumisele käsitletava aine vastu. On selge, et väga tasaseid toone tuleb kasutada ettevaatlikult.

Tempo muutmine. Oma igapäevases kõnes mõtteid väljendades voolavad meie sõnad spontaanselt. Kui me oleme erutatud, siis kaldume kõnelema kiiresti. Kui soovime, et inimesed öeldu täpselt meelde jätaksid, siis muutub meie kõnetempo mõõdukamaks.

Ent vähe on neid algajaid kõnemehi, kes avalikkuse ees esinedes kõne tempot varieeriksid. Miks? Nad on liigselt keskendunud sõnastusele. Tõenäoliselt on neil viimane kui üks sõna kirja pandud. Kuigi ehk kõnet ei esitata käsikirja põhjal, on peaaegu kõik sõnad peas. Sellest tulenevalt esitatakse kõik täiesti ühtlases tempos. Sellest puudusest saab üle, kui õppida kõnelema kõnekonspekti alusel.

Ära tõsta tempot sedavõrd järsult, et see meenutaks rahulikult lonkivat kassi, kes ootamatult koera kohates suurte hüpetega minema tormab. Ka ära kõnele iial sedavõrd tõtakalt, et selle all kannataks sinu diktsioon.

Kõne temposse vaheldust tuues ei tohiks lihtsalt kindlate ajavahemike tagant tempot tõsta ja aeglustada. Selline esitusviis juhib tähelepanu esitatavalt materjalilt kõrvale, selle asemel et selle mõjusust suurendada. Muutused tempos peaksid sobima kokku sellega, mida ütled, tunnetega, mida tahad edasi anda, ning sinu kõne eesmärgiga. Esita oma kõne mõõdukas tempos. Nagu igapäevaeluski, kõnele erutuse edasiandmisel kiiremini. Seda sobib teha ka vähemtähtsaid mõtteid esitades või sellistest sündmustest jutustades, kus üksikasjad pole olulised. See toob sinu kõnesse vaheldust ega lase sel kõlada liiga raskepäraselt. Seevastu ettekande kaalukamad argumendid, peamised mõtted ja haripunktid eeldavad tavapäraselt aeglasemat tempot.

Too vaheldust hääle kõrgusesse. Kujutle, et keegi mängib terve tunni mingit pilli. Kogu selle aja jooksul mängib ta vaid üht nooti — algul valjemini, siis tasemini, vahel kiiremini, siis aga aeglasemalt. Vaheldub küll tugevus ja tempo, ent mitte kõrgus, mistõttu ”muusika” pole kuigi meeldiv. Ka meie hääl pole kõrvale meeldiv kuulda, kui selle kõrgus ei vaheldu.

Tuleb siiski märkida, et hääle kõrguse muutmine ei anna kõigis keeltes sama efekti. Tonaalsetes keeltes, näiteks hiina keeles, võib hääle kõrgust muutes muutuda ka sõna tähendus. Siiski saab ka sellises keeles oma suulist väljendusviisi mitmekesistada. Võib parandada oma hääleulatust, säilitades samas eri toonide vahelised kõrgussuhted. Sel kombel saab muuta kõrged toonid kõrgemaks, madalamad madalamaks.

Ka keeltes, mis pole tonaalsed, saab hääle kõrgust muutes anda mõtteid edasi väga mitmeti. Näiteks mõtterõhu puhul võidakse kasutada hääle vähest kõrgendamist koos selle samal määral tugevdamisega. Ka saab hääle kõrgust muutes osutada millegi suurusele või kaugusele. Mõnes keeles kasutatakse küsilause lõpus tõusvat intonatsiooni, teistes keeltes aga langevat intonatsiooni. Eesti keeles on niihästi jaatavad ja eitavad laused kui ka küsi- ja hüüdlaused langeva intonatsiooniga.

Hääle kõrgust tõstes võidakse väljendada erutust ja vaimustust. (Tonaalses keeles võib see nõuda suuremat hääleulatust.) Kurbus või hirm võib tingida hääle madaldamist (tonaalses keeles väiksemat hääleulatust). Siinmainitud emotsioonide najal saab kõneleja jõuda inimeste südameni. Ära piirdu vaid sõnade väljaütlemisega. Kasuta oma häält nõnda, et võidakse tajuda tundeid nende taga.

Aluse rajamine. Millest siis modulatsioon lähtub? Kõneks valitud materjalist. Kui su ettekanne koosneb vaid tõestustest või ainult manitsustest, on sul selle mitmekesistamiseks vähe võimalusi. Seepärast analüüsi oma kõneplaani ning hoolitse selle eest, et seal oleksid kõik ilmeka ja informatiivse ettekande jaoks vajalikud koostisosad.

Oletagem, et sul võib tekkida kõne keskel tunne, et su kõne on loid, mistõttu sellesse oleks tarvis tuua suuremat vaheldust. Mida siis teha? Muuda oma materjali esituslaadi. Kuidas? Üks võimalusi on avada Piibel, kutsuda ka kuulajaid üles Piiblit avama ning lugeda ette kirjakoht, selle asemel et vaid edasi kõnelda. Või siis pööra mõni väide küsimuseks, tehes seejärel rõhutamiseks pausi. Too üks lihtne näide. Kogenud kõnelejad kasutavad selliseid võtteid. Ent sõltumata oma kogemustepagasist võid materjali ette valmistades kasutada neidsamu ideid.

Võib öelda, et modulatsioon on kõne sool. Kui seda kasutada õigel viisil ja kohasel määral, toob see täielikult nähtavale sinu materjali kogu eripära ning teeb rõõmu kuulajatele.