Kirjakohad on loetud ette õige rõhuga

KÕNELDES inimestele kas eraviisil või lavalt Jumala eesmärkidest, peaks sinu arutluse keskmes olema Jumala Sõnasse kirjapandu. Tavapäraselt hõlmab see Piibli kirjakohtade ettelugemist, mida tuleks teha hästi.

Õige rõhk eeldab tunderikkust. Kirjakohti tuleks lugeda ette tunderikkusega. Toogem mõni näide. Lugedes ette Laulu 37:11, peaks sinu hääles kajastuma selles tõotatud rahu õnnelik ootus. Kui loed kannatuste ja surma lõppu käsitlevat kirjakohta Ilmutuse 21:4, võiks sinu hääles peegelduda ennustatud imelise vabastuse südamesttulev hindamine. Ilmutuse 18:2, 4, 5 pöördumist tulla välja pattudega koormatud ”suurest Baabülonist” tuleks väljendada hääletooniga, milles on pakilisusetunnet. Muidugi ei tohiks tunnete väljendamisega liialdada, need peaksid tulema südamest. Õige emotsioonide määr oleneb tekstist ja selle kasutamise viisist.

Rõhutagem õigeid sõnu. Kui mingi salmi kohta toodavad mõtted koonduvad vaid osale salmist, tuleks sul teksti lugedes rõhutada just seda osa. Näiteks lugedes salmi Matteuse 6:33, ei aseta sa ehk pearõhku sõnadele ”õigust” või ”seda kõike”, juhul kui kavatsed analüüsida, mida tähendab ’otsida esiti Jumala riiki’.

Ehk on sul teenistuskoosolekul kõnet esitades kavas lugeda ette kirjakoht Matteuse 28:19. Milliseid sõnu tuleks sul rõhutada? Kui tahad kutsuda üles usinalt koduseid piibliuurimisi alustama, rõhuta sõnu ”tehke jüngriteks”. Kui aga plaanid käsitleda kristlikku kohustust jagada Piibli tõde ka immigrantidele või soovid julgustada mõningaid kuulutajaid asuma teenistusse seal, kus selleks on suurem vajadus, võiksid rõhutada sõnapaari ”kõik rahvad”.

Sageli tuuakse kirjakoht vastuseks küsimusele või toetuseks argumendile, mida teised peavad vaieldavaks. Kui kõiki tekstis toodud mõtteid rõhutada võrdselt, võib kuulajatele mõtteseos kaduma minna. Sulle võib mõte täiesti selge olla, neile aga mitte.

Näiteks kui lugeda Piiblist Laulu 83:19, mis sisaldab Jumala nime, ja panna kogu rõhk sõnale ”Kõigekõrgem”, võib korterivaldajale minna kaduma näiliselt endastmõistetav fakt, et Jumalal on isikunimi. Rõhutada tuleks nime ”Jehoova”. Ent kui sa kasutad seda salmi Jehoova ülimat võimu käsitlevas arutelus, tuleks sul põhirõhk panna väljendile ”Kõigekõrgem”. Samuti kui kasutada kirjakohta Jakoobuse 2:24, et näidata, kui tähtis on usk koos tegudega, võib mõnel sinu kuulajal mõte kaduma minna, kui sa paned pearõhu sõnadele ”mõistetakse õigeks”, selle asemel et rõhutada sõna ”tegudest”.

Veel üks kasulik näide võib olla kirjakoht Roomlastele 15:7—13. See on osa Pauluse kirjast kogudusele, mis koosnes nii paganatest kui ka sünnipärastest juutidest. Siin arutleb apostel, et Kristuse sulaseamet toob lisaks ümberlõigatud juutidele kasu ka paganatele, nii et ”paganad ülistavad Jumalat tema halastuse pärast”. Seejärel tsiteerib Paulus nelja kirjakohta, milles pööratakse tähelepanu sellele paganatele pakutavale võimalusele. Kuidas tuleks neid tsitaate lugeda, et oleks rõhutatud mõte, mida Paulus silmas pidas? Rõhutatavaid väljendeid ära märkides võiksid tõsta esile sõnu ”paganate” (9. salm), ”paganad” (10. salm), ”kõik paganad” ja ”kõik rahvad” (11. salm) ning ”paganrahvaid” (12. salm). Püüa lugeda teksti Roomlastele 15:7—13 selliselt rõhutades. Kui teed nõnda, muutub kogu Pauluse arutluskäik selgemaks ning kergemini mõistetavaks.

Rõhutamismoodused. Neid mõtet kandvaid sõnu, mida sa soovid esile tõsta, võib rõhutada mitmel viisil. Meetodid, mida sa selleks kasutad, peaksid olema kirjakohaga ja kõnes seatud olukorraga kooskõlas. Toome ära mõningad soovitused.

Rõhutamine häälega. See hõlmab muutusi hääles, nii et mõtet kandvad sõnad ülejäänud lausest esile tõusevad. Selliselt rõhutades võidakse muuta häält kas valjemaks või tasasemaks. Paljudes keeltes aitab rõhutada ka hääle kõrguse muutmine. Kuid mõnes keeles võib see tähendust muuta. Kui tähtsamate väljendite puhul aeglustada tempot, annab see neile kaalu. Keeltes, milles sõnade esiletoomine häälega rõhutamise abil pole võimalik, tuleb soovitud tulemusteni jõuda neile keeltele omaste võtetega.

Pausid. Neid võib teha kirjakoha tähtsaima osa ees või järel või mõlemal pool. Paus vahetult enne peamise mõtte lugemist kutsub esile ootuse; paus selle järel süvendab tekitatud muljet. Ent kui pause on liiga palju, ei paista ükski mõte silma.

Kordamine. Mingit konkreetset mõtet saad rõhutada, kui katkestad oma jutu ja loed sõna või väljendit veel kord. Eelistatud tavapärane meetod on võtmeväljendit pärast tervikteksti lugemist korrata.

Žestid. Kehaliigutused, nagu näoilmegi, võivad sageli mingi sõna või väljendi rõhutamisse oma osa anda.

Hääletoon. Mõnes keeles võib teatud sõnade ettelugemisel kasutatav toon mõjutada nende tähendust ja tõsta neid esile. Ka siin on vaja mõistlikkust, eriti sarkasmi kasutamisel.

Kui tekste loevad teised. Kui kirjakoha loeb ette korterivaldaja, võib ta rõhutada ebaõigeid sõnu või siis ei rõhuta ta mitte ühtki sõna. Mida sa siis teha saad? Tavaliselt on sellisel juhul parim, kui sa teksti tähendust selgitaksid. Pärast selgitust võiksid pöörata tähelepanu just nimelt mõtet edasi kandvatele sõnadele Piiblis.