Materjal on loogiliselt järjestatud

ENNE kui saad seada materjali loogilisse järjestusse, peab sul olema selge eesmärk. Kas on sinu eesmärk inimesi lihtsalt informeerida kindlal teemal — olgu selleks siis mingi tõekspidamine, hoiak, omadus, käitumis- või eluviis? Kas loodad mingit konkreetset ideed tõestada või ümber lükata? Kas on sul sihiks kasvatada inimestes millegi vastu lugupidamist või ajendada neid tegudele? Ükskõik kas sa esitad oma materjali üksikisikule või suuremale kuulajaskonnale, tuleb sul mõjususe saavutamiseks mõelda sellele, mida nad kõneaine kohta juba teavad ja kuidas nad sellesse suhtuvad. Kui oled seda teinud, kavanda oma materjal selliselt, et võiksid oma eesmärgini jõuda.

Apostlite teod 9:22 ütleb seoses Sauluse (Pauluse) teenistustööga Damaskuses, et ta ”ajas juudid, kes Damaskuses elasid, kihama ning tõestas [”loogiliselt”, UM], et Jeesus on Kristus”. Mida see loogiline tõestus hõlmas? Nagu selgub ülestähendustest Pauluse hilisema teenistuse kohta Antiookias ja Tessaloonikas, tugines ta kõigepealt faktile, et juudid tunnistavad Heebrea Kirju ning väidavad end uskuvat seda, mida seal öeldakse Messia kohta. Seejärel valis Paulus neist kirjadest välja lõigud, mis käsitlesid Messia elu ja teenistust. Ta tsiteeris ning kõrvutas neid Jeesusega seotud tegelike juhtumustega. Lõpuks tegi ta selge kokkuvõtte, nimelt, et Jeesus on Kristus ehk Messias (Ap. t. 13:16—41; 17:2, 3). Kui ka sina esitad Piibli tõde loogiliselt, võib see inimestele veenvalt mõjuda.

Ettekande süstematiseerimine. Materjali loogiliseks esituseks on mitmeid variante. Kui leiad olevat kasuliku, võid rakendada mitut meetodit koos. Vaadelgem mõningaid võimalusi.

Temaatiline järjestus. See eeldab, et sa süstematiseerid materjali osadena, mis kõik aitavad sul oma eesmärgini jõuda. Nendeks osadeks võivad olla aine mõistmiseks olulised peamised punktid. Need võivad olla kindlad väited, mis kas tõestavad või lükkavad midagi ümber. Mõningaid ainega seonduvaid punkte võid sõltuvalt oma kuulajaist ja eesmärgist kas lisada või ära jätta.

Vaadelgem üht näidet ettekande temaatilisest järjestusest. Lühike esitlus Jumala nime kohta võiks käsitleda seda, 1) miks on tähtis teada Jumala nime, 2) mis on Jumala nimi ja 3) kuidas me võime tuua sellele nimele au.

Materjali temaatilise järjestuse kohta saab palju teada, kui uurida väljaandeid, mida ”ustav ja mõistlik sulane” on koostanud kodustel piibliuurimistel kasutamiseks (Matt. 24:45). Tavaliselt käsitletakse neis väljaannetes tervet hulka teemasid, mis aitavad õpilasel saada ülevaadet Piibli põhitõdedest. Mahukamates väljaannetes märgistavad iga peatüki alajaotusi alapealkirjad. Iga selline teema valmistab õpilast järgneva materjali omandamiseks ette ning annab üldpilti oma osa.

Põhjus ja tagajärg. Teine informatsiooni loogilise esituse meetod on arutlus põhjuse ja tagajärje seosest lähtudes.

Sedalaadi käsitlus võib olla mõjus, kui kõneled grupile inimestele või üksikisikutele, kellel tuleks hoolikamalt kaaluda, mida toovad kaasa nende teod ja kavatsused. Suurepärane näide selle kohta on Õpetussõnade 7. peatükk. Selles kirjeldatakse ilmekalt, kuidas kogenematu noormees, kes on ”meeletu” (põhjus), seob end prostituudiga ning kuidas teda tabavad kibedad kannatused (tagajärg) (Õpet. 7:7).

Et mõtet veelgi rõhutada, võiksid sa vastandada selle, milliseid halbu tagajärgi kannatavad need, kes ei käi Jehoova teedel, sellele, milliseid häid tagajärgi kogevad need, kes kuulavad Jehoovat. Sellist vastandamist kasutas ka Mooses Jehoova vaimust ajendatuna, kui ta pidas Iisraeli rahvale enne Tõotatud Maale jõudmist kõnet (5. Moos. 28. ptk).

Mõningal juhul oleks parem alustada arutelu olukorra määratlusega (tagajärg), seejärel aga esitada tõendeid seda soodustanud tegurite (põhjus) kohta. Sageli eeldab see probleemi ja lahenduse skeemi.

Probleem ja lahendus. Kui sa põlluteenistuses olles käsitled mingit inimestele muret tekitavat probleemi ning näitad, et on olemas rahuldustpakkuv lahendus, võib panna see inimest sind kuulama. Selleks võib olla probleem, mille sina tõstatad, või miski, mille sinu vestluspartner kõne alla võtab.

Selliseks probleemiks võib olla tõsiasi, et inimesed vananevad ja surevad, kuritegevuse vohamine või laialtlevinud ebaõiglus. Sedalaadi probleemile osutamiseks pole vaja pikka arutelu, sest asi on niigi ilmselge. Piirdu lihtsalt probleemi mainimisega ning tee teatavaks Piiblis toodud lahendus.

Kuid probleem võib olla ka üsna isiklik, näiteks üksikvanema elumured, rängast haigusest tulenev rõhutus või raskused, mida põhjustab ühe inimese armastusetu kohtlemine teise poolt. Parima tulemuse nimel pead sa olema eeskätt hea kuulaja. Piiblist saab kõigi nende probleemide kohta väärtuslikke teadmisi. Ent neid tuleb jagada arukalt. Et arutelu võiks inimesele tõesti kasu tuua, tuleb sul olla realistlik. Sul peab olema selge, kas sa käsitled kestvat lahendust, lühiajalist kergendust või seda, kuidas tulla toime olukorraga, mis sellel maailmaajastul ei muutu. Teiste sõnadega, Pühakirjale tuginev arutelu, mida sa pakud, peab toetama piisaval määral järeldust, mille sa selle põhjal teed. Vastasel korral ei näe inimene sinu osutatud lahenduses loogikat.

Kronoloogiline järjestus. On materjali, mis juba iseenesest sobib ajalises järjestuses esitamiseks. Näiteks 2. Moosese raamatus tuuakse kümme nuhtlust ära nende toimumise järjekorras. Ka Heebrealastele 11. peatükis loetleb apostel Paulus kronoloogilises järjestuses mehi ja naisi, kellel oli eeskujulik usk.

Kui räägid minevikusündmustest kronoloogilises järjestuses, võib see aidata kuulajatel mõista, kuidas konkreetsed asjalood välja kujunesid. See käib nii nüüdisajaloo kui ka Piibli aegadel toimunud sündmuste kohta. Seega võid sa kasutada kronoloogilist järjestust ning põhjusel ja tagajärjel põhinevat arutelu üheskoos. Kui plaanid käsitleda sündmusi, mis Piibli järgi toimuvad tulevikus, on kuulajatel tõenäoliselt kõige kergem jälgida ja jätta meelde kronoloogilisel järjestusel põhinevat ettekannet.

Kronoloogiline lähenemine ei tähenda seda, et sul tuleb alati algusest alustada. Mõnel juhul võib olla mõjusam alustada jutustust mingi põneva etapiga sellest. Näiteks mõne inimese elukogemustest kõneldes võid sa ehk pidada paremaks jutustada mingist juhtumist, mis pani katsele tema laitmatuse Jumala ees. Olles äratanud loo selle osaga kuulajates huvi, võid tuua kronoloogilises järjestuses ära üksikasjad, mis selleni viisid.

Kasuta vaid asjakohast materjali. Ükskõik kuidas sa oma materjali ka ei süstematiseeriks, ole hoolas kasutama vaid seda, mis on asjakohane. Valikut peaks mõjutama sinu kõne teema. Samuti tuleks arvestada oma kuulajatega. Ühele kuulajaskonnale võib mingi konkreetne mõte olla oluline, teisele aga üleliigne. Ka pead sa olema veendunud, et kogu materjal aitab sul saavutada oma eesmärki. Vastasel juhul võib su ettekanne kaotada mõjususe, kuigi ta võib olla huvitav.

Uurimistööd tehes leiad sa ehk hulgaliselt teemakohast materjali. Mil määral tuleks seda kasutada? Kui sa kuulajad materjaliga üle uputad, võid oma eesmärgi nurjata. Vähesed peamised mõtted, mida on hästi arendatud, jäävad paremini meelde kui suur hulk kiirustades esitatud mõtteid. See ei tähenda, nagu ei võiks kunagi tuua sisse huvitavaid lisamõtteid. Ent ära luba neil varjutada oma eesmärki. Pane tähele, kuidas Piibli kirjakohtades Markuse 7:3, 4 ja Johannese 4:1—3, 7—9 on sedalaadi üksikasjad taktiliselt ära toodud.

Ühelt mõttelt teisele siirdudes hoia, et sa ei teeks seda nii järsult, et kuulajatel läheb mõttelõng kaduma. Et mõtted seostuksid mõjusalt, tuleb sul ehk rajada nende vahele ühendussild. Selleks sillaks võib olla kas osa- või ka täislause, mis osutab nende mõtete vahelisele ühendusele. Paljudes keeltes saab kasutada lihtsalt sidesõnu või fraase, mis näitavad uue mõtte seotust eelnevaga.

Sul aitab oma eesmärgini jõuda see, et kasutad ainult asjakohast materjali ning sead selle loogilisse järjestusse.