2. KÜSIMUS
Kas kõige lihtsam eluvorm on ikka lihtne?
Kas tõesti võis inimorganismi rohkem kui paarsada rakutüüpi tekkida juhuslikult?
Inimese organism on üks keerukamaid struktuure universumis. See koosneb umbes 100 triljonist tillukesest rakust, näiteks luurakkudest, vererakkudest ja ajurakkudest.7 Erinevaid rakutüüpe on inimese organismis üle paarisaja.8
Ehkki need rakud on kujult ja funktsioonilt hämmastavalt mitmekesised, moodustavad nad tervikliku võrgustiku. Internet oma miljonite arvutite ja ülikiirete andmekaablitega kahvatub selle kõrval. Mitte ükski inimeste leiutis ei suuda võistelda ka kõige lihtsamates rakkudes ilmneva tehnilise geniaalsusega. Kuidas siis tulid olemasollu need inimese organismi moodustavad rakud?
Mida ütlevad paljud teadlased? Kõik elusrakud jagunevad kahte peamisse kategooriasse: tuumaga ja tuumata rakud. Inimeste, loomade ja taimede rakkudel on tuum, bakterirakkudel seda pole. Tuumaga rakke nimetatakse eukarüootseteks, tuumata rakke prokarüootseteks. Kuna prokarüootsed rakud pole nii keerukad kui eukarüootsed rakud, arvavad paljud, et looma- ja taimerakud on arenenud lihtsamatest bakterirakkudest.
Paljud õpetavad, et miljonite aastate kestel neelasid prokarüootsed rakud teisi rakke, kuid ei seedinud neid ära. Selle teooria järgi leidis loodus viisi, kuidas teha alla neelatud rakkude talitluses radikaalseid muudatusi ja kuidas hoida neid rakke peremeesrakus alal, kui see paljuneb.9a
Mida ütleb piibel? Piibel räägib, et elu Maa peal on intelligentse isiku kätetöö. Pangem tähele piibli selget loogikat: „Mõistagi on iga maja kellegi ehitatud, aga see, kes on teinud kõik, on Jumal.” (Heebrealastele 3:4.) Teises piiblikohas öeldakse Jumala kohta: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Kõik oled sa teinud targalt. Maa on täis sinu looduid. ... see kihab loendamatuist loomadest, nii väikestest kui suurtest.” (Laul 104:24, 25.)
Kas isegi n-ö lihtne rakk sai tekkida eluta keemilistest ainetest?
Millest räägivad tõendid? Tänu mikrobioloogia edusammudele on võimalik heita pilk teadaolevalt kõige lihtsamate prokarüootsete rakkude imepärasesse sisemusse. Evolutsiooni toetavad teadlased teoretiseerivad, et esimesed elusrakud pidid olema nende rakkude sarnased.10
Kui evolutsiooniteooria on õige, peaks see andma usutava selgituse, mil moel esimene rakk juhuslikult moodustus. Kui aga elu loodi, peaks ka kõige tillemates olestes ilmnema tõendeid geniaalse kavandatuse kohta. Miks mitte võtta ette ringkäik prokarüootses rakus? Seda tehes mõelgem, kas selline rakk võis tekkida juhuslikult.
RAKU KAITSEMÜÜR
Ringkäiguks prokarüootses rakus tuleks inimesel kahaneda sadu kordi väiksemaks kui punkt selle lause lõpus. Rakku siseneda takistab meid sitke, elastne membraan, mis on otsekui tehast ümbritsev telliskivimüür. Rakumembraan on umbkaudu 10 000 korda õhem kui paberileht. Ent rakku ümbritsev membraan on telliskivimüürist palju keerukam. Mil moel?
Nagu tehase ümber olev müür, kaitseb membraan raku sisemust võimaliku ohu eest. Kuid see membraan pole tihke, vaid võimaldab väikestel molekulidel, näiteks hapnikul, sisse ja välja pääseda. Seevastu keerukamaid molekule, mis võivad rakule kahjulikuks osutuda, ilma raku loata sisse ei lasta. Samuti tõkestab membraan kasulike molekulide rakust väljapääsemist. Mil kombel õnnestub membraanil seda teha?
Mõelgem taas tehasele. Seal võivad olla turvamehed, kes jälgivad toodete liikumist tehasemüüri väravatest sisse ja välja. Samamoodi paiknevad rakumembraanis erilised valgumolekulid, mis toimivad justkui väravate ja turvameestena.
Rakumembraanil on „turvamehed”, kes lasevad sisse ja välja ainult teatud aineid
Mõnel sellisel valgul (1) on keskel avaus, mille kaudu pääsevad rakku ja rakust välja vaid kindlat tüüpi molekulid. On valke, mis on ühel pool rakumembraani avatud ja teisel pool suletud (2). Mõnel neist on ava (3), mis on mõeldud konkreetse aine jaoks. Kui see aine sinna jõuab, avaneb valgu teine ots ja laseb aine läbi membraani (4). Kogu see tegevus toimub ka kõige lihtsama raku pinnal.
TEHASES SEES
Kujutlegem, et turvamees on meid läbi lasknud ja oleme nüüd raku sisemuses. Prokarüootse raku sisemus on täis veetaolist ollust, mis on rikas toitainetest, sooladest ja muudest ühenditest. Neid toormaterjale kasutab rakk endale vajaliku tootmiseks. Kuid see pole juhuslik protsess. Justkui tõhusalt töötav tehas, juhib rakk tuhandeid keemilisi reaktsioone, mis kõik toimuvad kindlas järjekorras ja ajakava järgi.
Suur osa raku eluajast läheb valkude valmistamiseks. Kuidas see toimub? Kõigepealt valmistab rakk umbes paarkümmend erisugust aminohapet, mis toimetatakse ribosoomideni (5). Ribosoomid töötavad nagu tootmisliini robotid. Nad ühendavad aminohappeid kindla korra järgi, nõnda et moodustub konkreetne valk. Nii nagu tehases võidakse masinaid juhtida keskse arvutiprogrammi kaudu, juhib arvukaid rakufunktsioone „arvutiprogramm” ehk DNA (6). Ribosoom saab DNA-lt detailsed juhendid selle kohta, millist valku kokku panna ja kuidas seda teha (7).
See, mis juhtub edasi, on ülimalt hämmastav. Iga valk volditakse kokku ainulaadseks kolmemõõtmeliseks struktuuriks (8). Just valgu kuju määrab, millist konkreetset ülesannet valk täitma asub.b Kujutlegem tootmisliini, kus pannakse kokku mootoriosasid. Et mootor tööle hakkaks, peab iga osa olema äärmiselt täpselt valmistatud. Sama lugu on valguga. Kui see pole ülitäpselt valmistatud ning on vale kujuga, ei ole ta võimeline oma ülesannet täitma ja võib rakku isegi kahjustada.
Raku „tehas”. Valkude kokkupanek. Rakk on nagu automatiseeritud tehas täis seadmeid, mis monteerivad ja toimetavad oma kohale keerukaid tooteid
Kuidas leiab valk oma montaažipaigast tee õigesse kohta? Igal raku valmistatud valgul on kaasas „aadressilipik”, mis tagab, et valk toimetatakse kuhu vaja. Olgugi et minutis pannakse kokku ja viiakse kohale tuhandeid valke, jõuab igaüks neist täpselt õigesse paika.
Miks on need faktid olulised? Ka lihtsaima elusorganismi keerulised molekulid ei suuda end omal jõul taastoota. Väljaspool rakku need lagunevad. Raku sees ei saa neid valmistada ilma teiste keerukate molekulide abita. Näiteks energiamolekuli adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmiseks läheb vaja ensüüme, ensüümide sünteesiks aga vajatakse ATP-lt saadavat energiat. Samamoodi on ensüümide valmistamiseks vaja DNA-d (sellest molekulist tuleb juttu 3. osas), DNA valmistamiseks aga on vaja ensüüme. Ka kõikide teiste valkude süntees toimub rakus, raku moodustamiseks aga on vaja valke.c
Mikrobioloog Radu Popa ei poolda piibli loomislugu. Siiski küsis ta aastal 2004: „Kuidas sai loodus tuua esile elu, kui meie katsed kontrollitud tingimustes ebaõnnestusid?”13 Veel mainis ta: „Elusraku funktsioneerimiseks vajalikud mehhanismid on nii keerukad, et nende samaaegne juhuslik esiletulek paistab olevat võimatu.”14
Kui viletsale vundamendile rajatud pilvelõhkuja kukub kokku, siis kas ei lagune koost ka evolutsiooniteooria, millel puudub selgitus elu tekke kohta?
Mida sina arvad? Evolutsiooniteooria püüab seletada elu teket Maal, välistades jumaliku sekkumise. Ent mida enam teadlased elutegevust tundma õpivad, seda ebatõenäolisem paistab elu tekkimine juhuse läbi. Selle dilemma vältimiseks tahaksid mõned evolutsiooniteadlased lahutada evolutsiooniteooria elutekke küsimusest. Ent kas see tundub olevat mõistlik?
Evolutsiooniteooria tugineb arusaamale, et elu tekkeks andis tõuke rida õnnelikke juhuseid. Seejärel kujunes tänu teistele kokkusattumuste jadadele välja kõigi elusorganismide rabav mitmekesisus ja keerukus. Ent kui teoorial puudub vundament, siis mis juhtub sellele rajatud teiste teooriatega? Nii nagu vundamendita ehitatud pilvelõhkuja kukub kokku, laguneb koost ka evolutsiooniteooria, mis ei suuda seletada elu päritolu.
Kas nüüd, kui oleme põgusalt vaadelnud raku ehitust ja talitlust, näed sa tõendeid arvukate juhuste või hoopis geniaalse kavandatuse kohta? Kui sa pole veel päris kindel, siis soovitame sul lähemalt tutvuda „arvutiprogrammiga”, mis juhib kõigi rakkude funktsioone.
a Selle toimumise võimalikkuse kohta puudub eksperimentaalne tõendusmaterjal.
b Üks näide valkudest on ensüümid. Iga ensüüm on kuju poolest erinev ja kiirendab ühte kindlat keemilist reaktsiooni. Raku talitluse reguleerimiseks teevad koostööd sajad ensüümid.