Lugejate küsimusi

◼ Roomlastele 8:27 tõlgib New World Translation kreekakeelse sõna froʹne·ma sõnaga „tähendus”, kuid 6. ja 7. salmis on kasutatud sõna „mõtteviis”. Miks on üks ja sama kreekakeelne sõna tõlgitud erinevalt?

Kaastekst näitab, miks on valitud kaks erinevat tõlget.

Tõlke New World Translation of the Christian Greek Scriptures (1950) eessõna teatab: „Oleme andnud igale peamisele sõnale ühe tähenduse ja püüdnud sellest tähendusest kinni hoida nii palju kui kaastekst seda vähegi lubab.” Võib arvata, et froʹne·ma pole just peamine sõna, sest seda on kasutatud ainult neli korda. Kuid see sõna on samatüveline palju tihedamini kasutatavate sõnadega. Üks neist on fro·neʹo, mis tähendab „mõelda, olla meelestatud teatud viisil”. (Matteuse 16:23; Markuse 8:33; Roomlastele 8:5; 12:3; 15:5) Teised kreeka sugulussõnad annavad edasi mõtet praktilise tarkuse, taipamise või mõistlikkuse kasutamisest. — Luuka 1:17; 12:42; 16:8; Roomlastele 11:25; Efeslastele 1:8.

Tõlge The Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures näitab, et froʹne·ma esineb neli korda tekstis Roomlastele 8:6, 7, 27 ja et selle sõnasõnaline järjekindel tähendus on „mõtteviis”. Kreeka õpetlased Bauer, Arndt ja Gingrich selgitavad sõna froʹne·ma nii: ’mõtteviis, meel (meelelaad), siht, taotlus, pürgimus.’ — A Greek-English Lexicon of the New Testament and Other Early Christian Literature.

Roomlastele 8. peatükis manitses apostel Paulus kristlasi mitte käima ebatäiusliku inimliha järele. Et seda saavutada, peavad nad olema valvel liha kalduvuste või ajendite suhtes, samuti ka ebatäiusliku südame arutluste suhtes. Oma ’meele suunamine’ asjadele, mis on kooskõlas Jumala püha vaimuga, aitab selles suhtes. — Roomlastele 8:1—5.

Paulus tõi välja kontrasti: „Liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu, sellepärast et liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule.” (Roomlastele 8:6, 7) Neis kahes salmis on juttu inimestest. Inimesed, eriti kristlased, ei peaks hoidma oma meelelaadi ehk „mõtteviisi” langenud liha asjadel. Selle asemel peaksid nad oma meelelaadi ehk „mõtteviisi” hoidma asjadel, mis on kooskõlas vaimuga ja sellest ajendatud.

Selle kontrastiks räägib salm 27 Jumalast endast. Me loeme: „Aga südamete uurija [Jehoova] teab, mis Vaimul on mõttes [„mis on vaimu tähendus”, NW], et ta kooskõlas Jumalaga kostab pühade eest.” Jah, „südamete uurija” on Jehoova, palve Kuulja.

Sõna froʹne·ma võib salmis 27 tõlkida kui „mõtteviisi”. Kuid püha vaim pole isik, kes tegelikult mõtleks või kellel oleks oma mõtteviis. Vaim on Jumala tegev jõud, ja Jumal teab, kuidas tema püha vaim tegutseb tema tahte täitmiseks. Lisaks erineb selle salmi sisu Roomlastele 8:6, 7 sisust. Need varasemad salmid tõstsid esile inimese vajadust kontrollida oma mõtlemist ja tegusid. Kuid Jehoova ei pea pingutama ehk vaeva nägema, et ennast kontrollida. Ta teab, mis on Piiblisse inspiratsiooni all kirja pandud, näiteks nagu Piibli teated tema tahtest oma maiste sulaste suhtes. Dr Heinrich Meyer kommenteerib Roomlastele 8:27: „Jumal teab igal juhtumil Vaimu eesmärki.”

Vastavalt sellele on tõlge „tähendus” kooskõlas Roomlastele 8:27 kaasteksti ehk mõttega ja kreeka keel lubab seda. The Translator’s New Testament tõlgib selle: „Tema, kes uurib südameid, teab, mida Vaim tähendab.”

◼ Miks New World Translation tõlgib kreekakeelse sõna pi·steuʹo vahel sõnaga „uskuma” (nagu enamik tõlkeid) ja vahel „usku üles näitama”?

Seda tehakse selleks, et peegeldada kreekakeelse sõnaga pi·steuʹo väljendatud erinevaid tähendusvarjundeid.

Näiteks James Moultoni teos A Grammar of New Testament Greek märgib, et algkristlased tunnustasid selgelt „selle vahe tähtsust, mis eksisteerib lihtsalt uskumise . . . ja isikliku usalduse vahel”. Mõlemaid mõtteid saab väljendada kreekakeelse sõnaga pi·steuʹo.

Tihtipeale tuleb sõna pi·steuʹo erinevaid varjundeid mõista kaastekstist. Kuid mõnikord aitavad erinevad grammatilised konstruktsioonid meil näha, mida kirjutaja mõtles. Näiteks siis, kui sõnale pi·steuʹo järgneb lihtsalt daativi käändes nimisõna, tõlgib New World Translation selle tavaliselt sõnaga „uskuma” — kui kaastekst ei näita midagi muud. (Matteuse 21:25, 32; aga vaata Roomlastele 4:3, NW.) Kui sõnale pi·steuʹo järgneb sõna e·piʹ, tõlgitakse seda üldiselt „uskuma [kellessegi, millessegi]”. (Matteuse 27:42; Apostlite teod 16:31) Aga kui sellele järgneb sõna eis, tõlgitakse seda harilikult „usku üles näitama”. — Johannese 12:36; 14:1; NW.

See viimane tõlkeviis (mis tuletab meile meelde, et sõna pi·steuʹo on samatüveline kui kreekakeelne sõna piʹstis, „usk”) on kooskõlas kommentaariga Paul Kaufmani teoses An Introductory Grammar of New Testament Greek. See ütleb: „Teine konstruktsioon, mis on Uues Testamendis (eriti Johannese evangeeliumis) üldine, on sõna πιστεύω [pi·steuʹo] koos sõnaga εἰς [eis] ja akusatiivi käänet nõudva sõnaga . . . Selle asemel, et tõlkida sõna εἰς kui eraldiasetsevat sõna, tuleks tõlkida kogu εἰς-konstruktsioon koos akusatiivi käänet nõudva sõnaga. Usk on seega tegevus, mida inimesed teevad, see on kellessegi usu ülesnäitamine.”