Võitlus patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab

„Liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu.” — ROOMLASTELE 8:6.

1. Mis eesmärgil inimesed loodi?

„JUMAL lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ta lõi tema meheks ja naiseks!” (1. Moosese 1:27) Väljendus „näo järgi” tähendab, et miski on objekti või algallika peegeldus. Seega loodi inimesed peegeldama Jumala au. Ilmutades kõigis oma tegemistes jumalikke omadusi — näiteks armastust, headust, õiglust ja vaimsust —, toovad nad kiitust ja au Loojale ning õnne ja rahuldustunnet endale. — 1. Korintlastele 11:7; 1. Peetruse 2:12.

2. Kuidas esimene inimpaar märki ei tabanud?

² Esimesel inimpaaril, kes loodi täiuslikuks, oli selle ülesande täitmiseks kõik vajalik olemas. Olles just nagu laitmatult poleeritud peeglid, suutsid need inimesed peegeldada Jumala au hiilgavalt ja täpselt. Ometigi lasid nad sel laitmatult poleeritud pinnal tuhmuda, kui nad otsustasid sihilikult, et ei kuuletu oma Loojale ja Jumalale. (1. Moosese 3:6) Pärast seda ei saanud nad Jumala au enam täiuslikult peegeldada. Nad jäid Jumala aust ilma ega saavutanud seega eesmärki, mida Jumal silmas pidas, kui ta nad oma näo järgi lõi. Teiste sõnadega öeldes, nad patustasid.a

3. Milline on patu tõeline olemus?

³ See aitab meil mõista patu tõelist olemust, mille tagajärjel inimene peegeldab Jumala kuju ja au moonutatult. Patt teeb inimese ebapühaks, see tähendab ebapuhtaks ja tuhmiks vaimses ning moraalses mõttes. Kogu inimkond, kes koosneb Aadama ja Eeva järeltulijatest, on sündinud selles tuhmis ja ebapuhtas seisundis ning ei vasta Jumala ootustele nende kui oma laste suhtes. Ja milline on tagajärg? Piibel selgitab: „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud.” — Roomlastele 5:12; võrdle Jesaja 64:5.

Patu haare langenud liha üle

4.—6. a) Kuidas enamik inimesi tänapäeval pattu suhtub? b) Mis on praegusaja pattu suhtumise tagajärg?

⁴ Enamik inimesi tänapäeval ei arva end olevat ebapuhas, tuhm või patune. Tegelikult on sõna „patt” enamiku inimeste sõnavarast praktiliselt kadunud. Nad räägivad ehk eksimustest, möödalaskmistest ja valearvestustest. Aga patust? Haruharva! Isegi nende arvates, kes ikka väidavad end uskuvat Jumalat, „on tema õpetused pigem kogum moraalitõekspidamisi kui moraalikoodeks, pigem ’10 soovitust’ kui 10 käsku,” märgib sotsioloogiaprofessor Alan Wolfe.

⁵ Mis on sellise mõtlemisviisi tagajärg? Patu olemasolu eitamine või siis vähemalt eiramine. Tagajärjeks on põlvkond inimesi, kelle õige ja vale tunnetus on tugevalt moonutatud, kes arvavad, et neil on täielik voli kehtestada omaenda käitumisnorme, kes ei pea endid kellegi ees vastutavaks, ükskõik mida nad ka arvaksid heaks teha. Selliste inimeste arvates on teguviisi õigsuse üle otsustamisel ainsaks mõõdupuuks see, kas selline teguviis meeldib neile. — Õpetussõnad 30:12, 13; võrdle 5. Moosese 32:5, Suur Piibel; 32:20.

⁶ Näiteks paluti ühes televisiooni vestlussaates noortel väljendada oma arvamust niinimetatud seitsme surmapatu kohta.b „Uhkus ei ole patt,” teatas üks osaleja. „Inimene peab olema endast heal arvamusel.” Laiskuse kohta ütles üks teine noor: „On hea mõnikord veidi laiselda. . . . Mõnikord on hea lõõgastuda ja võtta aega iseenda jaoks.” Isegi saatejuht tegi järgmise kokkuvõtva märkuse: ’Seitse surmapattu ei ole halvad teod, vaid pigem kõigile inimestele omased ajendid, mis võivad nii muret valmistada kui ka ülimat naudingut tuua.’ Tõesti, koos patuga on kadunud ka süütunne, sest on ju süütunne hea enesetunde täielik vastand. — Efeslastele 4:17—19.

7. Mida ütleb Piibel selle kohta, kuidas patt inimesi mõjutab?

⁷ Täieliku kontrastina kõigele sellele teatab Piibel otsekoheselt: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” (Roomlastele 3:23) Isegi apostel Paulus tunnistas: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!” (Roomlastele 7:18, 19) Paulus ei andnud siin järele enesehaletsusele. Pigemini, mõistes täielikult, kuivõrd on inimkond Jumala aust ilma jäänud, tunnetas ta palju valulikumalt, kuidas patt langenud liha oma haardes hoiab. „Oh mind viletsat inimest!” teatas ta, „kes päästab mind sellest surma ihust?” — Roomlastele 7:24.

8. Milliseid küsimusi peaksime endale esitama? Miks?

⁸ Kuidas sina sellesse suhtud? Sa ehk tunnistad, et oled Aadama järeltulijana ebatäiuslik nagu ka kõik teised. Ent kuidas mõjutab see teadmine sinu mõtteviisi ja sinu eluviisi? Kas sa võtad seda kui elu tõsiasja ning tegutsed lihtsalt vastavalt loomupärastele kalduvustele? Või teed sa pidevalt pingutusi selleks, et võidelda patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab, ja selleks, et püüda peegeldada Jumala au kõigis oma tegemistes nii kirkalt kui võimalik? Igaüks meist peaks sellele tõsist tähelepanu pöörama, pidades silmas Pauluse ütlust: „Kes elavad liha järgi, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu järgi, neil vaimsetele asjadele. Sest liha mõtteviis, see on surm, aga Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu.” — Roomlastele 8:5, 6.

Liha mõtteviis

9. Miks on nii, et „liha mõtteviis, see on surm”?

⁹ Mida Paulus mõtles, kui ta ütles, et „liha mõtteviis, see on surm”? Sõna „liha” all mõeldakse Piiblis tihtipeale ebatäiuslikus seisundis inimest, kes on mässumeelse Aadama järeltulijana ’patus saadud’. (Laul 51:7; Iiob 14:4) Seega manitses Paulus kristlasi, et nad ei suunaks oma meelt patustele kalduvustele ja ajenditele ega ebatäiusliku langenud liha himudele. Mispärast? Ühes teises kohas ütles Paulus meile, mis on liha teod, ja hoiatas seejärel: „Need, kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki.” — Galaatlastele 5:19—21.

10. Mida mõeldakse „mõtteviisi” all?

¹⁰ Kuid kas pole suur erinevus millelegi mõtlemise ja selle tegemise vahel? On tõsi, et millelegi mõtlemine ei vii alati selle tegemiseni. Ometi tähendab mõtlemine rohkemat kui vaid üht põgusat mõttevälgatust. Paulus kasutas kreekakeelset sõna froʹne·ma, mis tähendab „mõtteviisi, meelt (meelelaadi), . . . sihti, taotlust, pürgimust”. Seepärast tähendab „liha mõtteviis” seda, et langenud liha himud kontrollivad, valdavad, valitsevad ning juhivad inimest. — 1. Johannese 2:16.

11. Kuidas Kain näitas, et tal on liha mõtteviis, ja mis oli selle tagajärg?

¹¹ Seda mõtet selgitab kujukalt Kaini teguviis. Kui Kaini südames puhkes kiivus ja viha, hoiatas Jehoova Jumal teda: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!” (1. Moosese 4:6, 7) Kain pidi tegema valiku. Kas ta ’teeb head’, see tähendab, suunab oma meele, sihid ja taotlused millelegi heale? Või säilitab ta liha mõtteviisi ja keskendab oma meele halbadele kalduvustele, mis varitsevad tema südames? Jehoova selgitas, et patt „luurab ukse ees”, oodates hetke, mil Kainile kallale söösta ja ta alla neelata, kui ta seda lubaks. Selle asemel et oma lihaliku soovi vastu võidelda ja selle üle „valitseda”, lubas Kain sellel enda üle valitseda — mis viis hukatusliku lõpuni.

12. Mida me peaksime tegema, et mitte minna „Kaini teed”?

¹² Mida võib öelda meie kohta tänapäeval? Kindlasti ei taha me minna „Kaini teed”, nagu kurtis Juudas seoses mõningate esimese sajandi kristlastega. (Juuda 11) Me ei peaks end kunagi petma, mõeldes, et natuke himule järele anda või aeg-ajalt mõnest reeglist veidi üle astuda ei tee kahju. Otse vastupidi, me peaksime olema valvsad, et panna tähele ükskõik missugust jumalakartmatut ja laostavat mõju, mis on võinud tulla meie südamesse ja meelde, ning eemaldama selle kiiresti, enne kui see jõuab sinna juurduda. Võitlus patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab, algab seestpoolt. — Markuse 7:21.

13. Kuidas võib inimest ’ahvatleda tema enese himu’?

¹³ Näiteks võid sa vilksamisi näha šokeerivat või jubedat stseeni või eriliselt mõjukat või väljakutsuvat pilti. Selleks võib olla pilt raamatus või ajakirjas, stseen filmis või teleekraanil, reklaam kuulutustahvlil või isegi olukord tegelikust elust. Millegi sellise nägemine iseenesest ei pea meid tingimata ärevaks tegema, kuna seda võib juhtuda — ja juhtubki. Ent see pilt või stseen, kuigi me ehk nägime seda vaid mõne sekundi jooksul, võib meelde jääda ning aeg-ajalt meelde tulla. Mida sa teed, kui nii juhtub? Kas sa astud otsekohe samme, et selle mõtte vastu võidelda ja see mõistusest välja tõrjuda? Või lubad sa sellel mõistusse püsima jääda, elades selle kogemuse võib-olla uuesti läbi iga kord, kui see mõte esile kerkib? Sel moel toimides on oht panna käima sündmuste ahel, mida Jakoobus kirjeldas: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.” Seepärast Paulus ütleski: „Liha mõtteviis, see on surm.” — Jakoobuse 1:14, 15; Roomlastele 8:6.

14. Millega me seisame iga päev silmitsi ja kuidas me peaksime sellele reageerima?

¹⁴ Elades maailmas, kus ülistatakse seksuaalset ebamoraalsust, vägivalda ja materialismi — mida tõstetakse avalikult ja rohkesti esile raamatutes, ajakirjades, filmides, telesaadetes ja levimuusikas —, pommitatakse meid sõna otseses mõttes iga päev valede mõtete ning ideedega. Kuidas sina sellele reageerid? Kas kõik see pakub sulle lõbu ning lahutab su meelt? Või tunned sa nii, nagu tundis õiglane Lott, ’keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega . . . , vaevates tema vaga hinge endi ülekohtuste tegudega’? (2. Peetruse 2:7, 8) Et olla edukas võitluses patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab, peame kindlalt otsustama, et järgime lauliku teguviisi: „Ei ma sea oma silma ette tühje asju; ma vihkan taganejate tegusid, ei need hakka mu külge!” — Laul 101:3.

Vaimu mõtteviis

15. Milline abi meil on, et võidelda patu vastu, mis meid oma haardes hoiab?

¹⁵ See, mida Paulus järgnevalt ütles, võib aidata meil võidelda patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab: „Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu.” (Roomlastele 8:6) Niisiis, selle asemel et liha meie üle valitseks, peame laskma vaimul oma mõistust mõjutada ning vaimsetes asjades hästi edenema. Millistes? Filiplastele 4:8 (NW) loeb Paulus need üles: „Lõpuks, vennad, ükskõik mis asjad on õiged, ükskõik mis asjad väärivad tõsist tähelepanu, ükskõik mis asjad on õiglased, ükskõik mis asjad on kõlbeliselt puhtad, ükskõik mis asjad on armastusväärsed, ükskõik mis asjadest räägitakse head, ükskõik mis on vooruslik ja ükskõik mis asi on kiiduväärt, nendele asjadele mõtelge pidevalt.” Vaadakem lähemalt neid asju, millele me peaksime pidevalt mõtlema, ning omandagem neist parem arusaamine.

16. Millistele omadustele julgustas Paulus meid ’pidevalt mõtlema’ ja mida igaüks neist hõlmab?

¹⁶ Kõigepealt loetles Paulus kaheksa moraalset omadust ja kasutas iga omaduse ees sõnu „ükskõik mis”. See väljendus viitab asjaolule, et kristlastel ei ole kästud mõtelda kogu aeg ainult sellele, mis on seotud Pühakirja või selle õpetustega. On olemas lai valik kõneaineid ning teemasid, millele me oma meele võime suunata. Kuid tähtis on see, et need peavad vastama moraalsetele omadustele, mille Paulus välja tõi. Iga „asjade” rühm, millele Paulus osutas, väärib meie tähelepanu. Vaadelgem neid järgemööda.

◻ „Õige” hõlmab rohkemat kui vaid seda, et miski on lihtsalt kas õige või vale. See tähendab tõemeelsust, õiglust ja usaldusväärsust, see on midagi, mis on ehtne, mitte lihtsalt ei näi ehtne olevat. — 1. Timoteosele 6:20.

◻ „Väärib tõsist tähelepanu” viitab asjadele, mis on väärikad ja lugupeetud. See kutsub esile aukartustunde, see on midagi, mis on ülev, üllas ja auväärne, mitte aga labane ja alatu.

◻ „Õiglane” tähendab vastata Jumala, mitte aga inimese mõõdupuudele. Ilmalikud inimesed täidavad oma mõistust ebaõiglaste kavatsustega, kuid meie peame mõtlema ning tundma rõõmu asjadest, mis on õiglased Jumala silmis. — Võrdle Laul 26:4; Aamos 8:4—6.

◻ „Kõlbeliselt puhas” ei ole puhas ja püha mitte ainult käitumises (seksuaalsuhetes või muus osas), vaid ka mõtetes ja ajendites. „Tarkus, mis on ülalt[,] on . . . kõigepealt [„kõlbeliselt”, NW] puhas,” ütleb Jakoobus. Jeesus, kes on „puhas”, on täiuslik Eeskuju, kelle peale meil tuleb mõtelda. — Jakoobuse 3:17; 1. Johannese 3:3.

◻ „Armastusväärne” on see, mis õhutab ja innustab teisi armastust osutama. Me peame „pidama üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele”, mitte aga suunama oma meelt asjadele, mis kutsuvad esile vihkamist, kibestumist ja riidu. — Heebrealastele 10:24.

◻ „Räägitakse head” ei tähenda lihtsalt seda, et inimene on „mainekas” või „hea kuulsusega”, vaid ka aktiivses mõttes seda, et ta ehitab teisi üles ja jagab tunnustust. Me suuname oma meele asjadele, mis on kosutavad ja ülesehitavad, mitte aga alandavad ja solvavad. — Efeslastele 4:29.

◻ „Vooruslikkus” tähendab põhiliselt „headust” või „moraalset laitmatust”, kuid see võib tähendada igat liiki laitmatust. Niisiis võime hinnata teiste inimeste väärtuslikke omadusi, voorusi ja saavutusi kooskõlas Jumala mõõdupuudega.

◻ „Kiiduväärt” asjad on tõepoolest kiiduväärt, kui kiitus tuleb Jumalalt või autoriteedilt, kes on pälvinud tema tunnustuse. — 1. Korintlastele 4:5; 1. Peetruse 2:14.

Elu ja rahu tõotus

17. Millised õnnistused tulenevad „Vaimu mõtteviisist”?

¹⁷ Kui võtame kuulda Pauluse manitsust ning ’mõtleme pidevalt nendele asjadele’, saavutame „Vaimu mõtteviisis” edu. Selle tulemusel ei õnnistata meid mitte üksnes eluga, see tähendab igavese eluga tõotatud uues maailmas, vaid ka rahuga. (Roomlastele 8:6) Miks? Sellepärast, et meie mõistus on kaitstud lihalike asjade halva mõju eest ning meid ei vaeva enam nii rängalt piinav liha ja vaimu vaheline võitlus, millest Paulus rääkis. Liha mõjule vastu seistes saavutame rahu ka Jumalaga, „sellepärast et liha mõtteviis on vaen Jumala vastu”. — Roomlastele 7:21—24; 8:7.

18. Millist lahingut Saatan peab ja kuidas võime meie olla võidukad?

¹⁸ Saatan ja tema esindajad teevad kõik, mida suudavad, et me peegeldaksime tuhmimalt Jumala au. Nad püüavad saavutada kontrolli meie mõistuse üle, pommitades seda lihalike soovidega teadmises, et lõpuks viib see vaenuni Jumalaga ja surmani. Kuid me võime sellest lahingust võidukalt välja tulla. Me võime kuulutada nagu Pauluski: „Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi” selle eest, et ta on andnud meile abivahendid, võitlemaks patu vastu, mis meie langenud liha oma haardes hoiab. — Roomlastele 7:25.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

◻ Mis on patt ja kuidas see võib langenud liha oma haardesse võtta?

◻ Kuidas me võime „liha mõtteviisi” vastu võidelda?

◻ Mida me saame „Vaimu mõtteviisi” edendamiseks teha?

◻ Kuidas toob „Vaimu mõtteviis” elu ja rahu?

[Pilt lk 15]

Kain lubas lihalikel kalduvustel enda üle valitseda, mis tõi talle kaasa hävingu

[Pildid lk 16]

Vaimu mõtteviis, see on elu ja rahu