Enesevalitsemine — miks on see nii tähtis?
„Andes vastuseks kõik tõsised pingutused, varustage oma usk vooruslikkusega, oma vooruslikkus tundmisega, oma tundmine enesevalitsemisega.” — 2. PEETRUSE 1:5, 6, NW.
1. Milline tähelepanuväärne näide kehalisest enesevalitsemisest toimus 19. sajandil?
KAHTLEMATA hämmastavaima näite keha valitsemise kohta andis 19. sajandi teisel poolel Charles Blondin. Nagu ütleb üks teadaanne, ületas ta Niagara kose mitmeid kordi, esimest korda 1859. aastal 340 meetri pikkusel köiel, mis oli pingule tõmmatud 50 meetri kõrgusele veepinnast. Seejärel kordas ta seda, esitades iga kord erinevaid näiteid oma võimetest: kinniseotud silmadega, kotis, käsikäru veeretades, karkudel ja kandes meest seljas. Ühel korral laskis ta karkudel kukerpalli maapinnast 52 meetri kõrgusele pingutatud köiel. Taolise tasakaalu säilitamine nõudis eriti suurt kehalist enesevalitsemist. Oma vaevale tasuks oli Blondinil nii kuulsust kui ka rikkust.
2. Millised teised tegevused nõuavad keha valitsemist?
2 Kuigi vaid vähesed võiksid neid etteasteid ligilähedaseltki korrata, on meile kõigile ilmselge, kui tähtis on kehaline enesevalitsemine kutseoskuste väljaarendamisel või spordis. Näiteks, kirjeldades hiljuti surnud kuulsa pianisti Vladimir Horowitzi virtuooslikkust, ütles üks muusik: „Mind lummas tunne, et kõik on täieliku kontrolli all . . . , tunne, et uskumatu energia on ohjes.” Teine teadaanne Horowitzist rääkis „kaheksast aastakümnest, mil lendavad sõrmed olid täiusliku kontrolli all”.
3. a) Milline on kõige nõutavam millegi üle valitsemise vorm ja kuidas seda defineeritakse? b) Milline on Piiblis sõnaga „enesevalitsemine” tõlgitud kreekakeelse sõna tähendus?
3 Taoliste oskuste arendamine nõuab suuri jõupingutusi. Kuid enesevalitsemine on veelgi tähtsam ja see esitab suurema väljakutse. Seda on defineeritud kui „oma impulsside, emotsioonide ja ihade ohjeldamist”. Kristlikes Kreeka Kirjades 2. Peetruse 1:6 (NW) ja mujal „enesevalitsemisena” tõlgitud sõna on defineeritud kui „inimese voorus, kes valitseb oma ihasid ja tundeid, eriti oma meelelisi himusid”. Individuaalset enesevalitsemist on nimetatud isegi „inimese tippsaavutuseks”.
Miks enesevalitsemine on nii tähtis
4. Milliseid halbu vilju on enesevalitsemise puudumine kandnud?
4 Milliseid vilju on küll enesevalitsemise puudumine kandnud! Paljud tänapäeva maailma probleemid on tingitud põhiliselt enesevalitsemise puudumisest. On tõsi, et me elame „viimseil päevil”, mil on ’käes kriitilised ajad, millega on raske toime tulla’. Tihti on inimesed „enesevalitsuseta” ahnuse tõttu, mille üks külg on see, et ollakse „rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad”. (2. Timoteosele 3:1—5, NW) See kainestav tõde on meie jaoks jõuliselt selgeks saanud, sest eelmisel teenistusaastal eemaldati kristliku kogudusega suhtlemisest 40000 eksinud isikut, enamuses jämeda väärkäitumise tõttu. Nendele tuleb lisada veel paljud, keda noomiti, enamikul juhtudel seksuaalse ebamoraalsuse pärast, kuid kõik nad ei suutnud üles näidata enesevalitsemist. Kainestav on ka tõsiasi, et mõned kauaaegsed vanemad kaotasid kõik oma ülevaataja-eesõigused samal põhjusel.
5. Kuidas võiks enesevalitsemise tähtsust piltlikult selgitada?
5 Enesevalitsemise tähtsust võiks piltlikult selgitada auto abil. Autol on neli ratast, mis võimaldavad tal liikuda, võimas mootor, mis võib need rattad väga kiiresti pöörlema panna, ja pidurid, mis võivad nad seisata. Kuid kui juhiistmel pole kedagi, kes otsustaks, kuhu need rattad liiguvad, kui kiiresti nad pöörlevad ja millal nad peatuvad, kui poleks kedagi, kes valitseks rooliratta, gaasipedaali ning pidurite üle, võib tagajärjeks olla õnnetus.
6. a) Millist armastusega seotud kriteeriumi võiks sobivalt rakendada enesevalitsemise suhtes? b) Millist lisanõuannet peame meeles pidama?
6 Oleks raske üle hinnata enesevalitsemise tähtsust. Seda, mida apostel Paulus ütles 1. Korintlastele 13:1—3 armastuse tähtsuse kohta, võib öelda ka enesevalitsemise kohta. Pole tähtis, kui kõneosavad võime olla avalike kõnelejatena, pole tähtis, kui palju tundmist ja usku oleme kogunud tänu headele uurimisharjumustele, pole tähtis, milliseid töid võime teha teiste kasuks — kui me ei näita üles enesevalitsemist, siis on see kõik asjatu. Me peaksime hoidma meeles Pauluse sõnu: „Eks te tea, et need, kes võidu jooksevad, jooksevad küll kõik, aga võiduanni saab üks? Jookske nõnda, et teie selle saate! Aga iga võidujooksja on kasin [„näitab üles enesevalitsemist”, NW] kõigis asjus.” (1. Korintlastele 9:24, 25) Pauluse hoiatus 1. Korintlastele 10:12 aitab meil üles näidata enesevalitsemist kõigis asjus: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!”
Hoiatavad näited
7. a) Kuidas viis enesevalitsemise puudumine inimkonna allakäiguteele? b) Milliseid teisi vanaaja näiteid enesevalitsemise puudumise kohta annab meile Pühakiri?
7 Lubanud emotsioonidel, mitte mõistusel valitseda oma tegusid, ei näidanud Aadam üles enesevalitsemist. Selle tulemusena „patt tuli maailma ja patu läbi surm”. (Roomlastele 5:12) Ka esimene mõrv toimus enesevalitsemise puudumise tõttu, sest Jehoova Jumal oli Kaini hoiatanud: ’Mispärast sa vihastud ja mispärast sa pilgu maha lööd? Patt luurab ukse ees ja kas sina valitsed tema üle?’ Kuna Kain patu üle ei valitsenud, mõrvas ta oma venna Aabeli. (1. Moosese 4:6—12) Ka Loti naine ei näidanud üles enesevalitsemist. Ta lihtsalt ei suutnud seista vastu kiusatusele vaadata tagasi. Mis läks talle enesevalitsemise puudumine maksma? Kogu ta elu! — 1. Moosese 19:17, 26.
8. Millise kolme vanaaja mehe kogemused hoiatavad meid seoses vajadusega enesevalitsemise järele?
8 Jaakobi esmasündinud poeg Ruuben kaotas esmasünniõiguse enesevalitsemise puudumise tõttu. Ta rüvetas oma isa voodi, sest ta oli seksuaalsuhetes ühe Jaakobi liignaisega. (1. Moosese 35:22; 49:3, 4; 1. Ajaraamat 5:1) Kuna Mooses läks enesest välja seetõttu, et iisraellased panid ta katsele oma nurisemise, kaebamise ja mässamisega, jäeti ta ilma väga igatsetud eesõigusest siseneda Tõotatud Maale. (4. Moosese 20:1—13; 5. Moosese 32:50—52) Isegi ustav Taavet, ’mees Jehoova südame järgi’, sattus ühel juhtumil suurde raskusesse enesevalitsemise kaotamise tõttu. (1. Saamueli 13:14; 2. Saamueli 12:7—14) Kõik need näited annavad meile kasulikke hoiatusi, et meil on tarvis üles näidata enesevalitsemist.
Mida on meil tarvis valitseda
9. Millised on mõned kirjakohad, mis tõstavad esile enesevalitsemise tähtsust?
9 Kõigepealt hõlmab enesevalitsemine meie mõtteid ja emotsioone. Neile vihjatakse tihti Pühakirjas, kasutades selliseid piltlikke sõnu nagu „süda” ja „neerud”. See, mida laseme oma meelel teha, kas aitab või takistab meil Jehoovale meeldida. Enesevalitsemist on vaja, kui tahame järgida Pühakirja nõuannet Filiplastele 4:8, mõelda pidevalt asjadele, mis on õiged, puhtad ja vooruslikud. Laulik Taavet väljendas samasuguseid tundeid palves, kui ta ütles: „Olgu su meele pärast . . . mu südame mõtlemised sinu ees, Jehoova, mu kalju ja mu lunastaja!” (Laul 19:15) Kümnes käsk — mitte himustada midagi, mis kuulub ligimesele — nõudis inimeselt mõtete üle valitsemist. (2. Moosese 20:17) Jeesus tõstis esile tõsidust, mis puudutab meie mõtete ja emotsioonide üle valitsemist, kui ta ütles: „Igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.” — Matteuse 5:28.
10. Millised piiblitekstid rõhutavad meie kõne valitsemise tähtsust?
10 Enesevalitsemine hõlmab ka meie sõnu, meie kõnet. On tõepoolest palju kirjakohti, mis annavad meile nõu näidata üles keele valitsemist. Näiteks: „Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut!” (Koguja 5:1) „Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik!” (Õpetussõnad 10:19) „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks . . . Kõik . . . kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga.” Paulus jätkab nõuandega saada lahti rumalatest sõnadest ja rõvedatest naljadest. — Efeslastele 4:29, 31; 5:3, 4, NW.
11. Kuidas käsitleb Jakoobus keele valitsemise probleemi?
11 Jeesuse poolvend Jakoobus mõistab hukka ohjeldamatu kõne ja näitab, kui raske on valitseda keelt. Ta ütleb: „Keel [on] pisuke liige ja kiitleb suurist asjust. Vaata, kui pisuke tuli süütab suure metsa! Samuti on keel tuli, on maailm täis ülekohut; keel meie liikmete seas saab selliseks, mis reostab kogu ihu ja süütab põlema eluratta, nagu ta ise on süüdatud põrgust. Sest kõikide, niihästi metselajate kui lindude, niihästi roomajate kui mereelajate loomu võib inimese loomujõud talitseda ja on talitsenud, kuid keelt ei suuda ükski inimene talitseda, seda rahutut pahategijat, täis surmavat mürki. Sellega me täname Issandat ja Isa, ja sellega me sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnaseiks. Samast suust lähtuvad tänu ja sajatus! Nii ei tohi olla, mu vennad!” — Jakoobuse 3:5—10.
12, 13. Millised on mõned kirjakohad, mis ilmutavad meie tegude ja käitumise valitsemise tähtsust?
12 Muidugi hõlmab enesevalitsemine meie tegusid. Üks valdkond, kus vajame suurel määral enesevalitsemist, on seotud suhetega nendega, kes kuuluvad vastassugupoolde. Kristlasi kästakse: „Põgenege seksuaalse ebamoraalsuse eest.” (1. Korintlastele 6:18, New International Version) Abielumehi manitsetakse piirama seksuaalset huvi vaid oma naisega, sest neile öeldakse: „Joo vett omast kaevust, voolavat vett omast allikast!” (Õpetussõnad 5:15—20) Meile on öeldud otse, et „Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid”. (Heebrealastele 13:4) Eriti vajavad enesevalitsemist need, kes arendavad vallalisuse andi. — Matteuse 19:11, 12, NW; 1. Korintlastele 7:37.
13 Jeesus võttis kokku kõik, mis on seotud meie tegudega kaasinimeste vastu, kui andis reegli, mida üldiselt „Kuldseks Reegliks” nimetatakse, öeldes: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid.” (Matteuse 7:12) Nõuab tõepoolest enesevalitsemist, et mitte lasta omakasupüüdlikel kalduvustel või väljastpoolt tuleval survel või kiusatustel mõjutada meid kohtlema teisi teistmoodi, kui me tahaksime, et nemad meid kohtleksid.
14. Millise nõuande annab Jumala Sõna seoses toidu ja joogiga?
14 Veel on enesevalitsemine seotud toidu ja joogiga. Jumala Sõna annab tarka nõu: „Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas.” (Õpetussõnad 23:20) Pidades silmas eriti meie päevi, hoiatas Jeesus: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” (Luuka 21:34, 35) Jah, enesevalitsemine hõlmab meie mõtteid ja meie emotsioone, samuti ka meie sõnu ja meie tegusid.
Miks enesevalitsemine on selline väljakutse
15. Kuidas näitab Pühakiri Saatana vastupanu reaalsust kristlaste enesevalitsemise ülesnäitamisele?
15 Enesevalitsemine ei tule kergesti sellepärast, et nagu kõik kristlased teavad, seisavad meie enesevalitsemise ülesnäitamisele vastu kolm vägevat jõudu. Esiteks, Saatan ja deemonid. Pühakiri ei jäta vähimatki kahtlust nende reaalses olemasolus. Niisiis loeme, et ’saatan läks’ Juudasse just enne, kui ta lahkus, et Jeesust reeta. (Johannese 13:27) Apostel Peetrus küsis Ananiaselt: „Mispärast on saatan täitnud su südame, et sa valet rääkisid Pühale Vaimule?” (Apostlite teod 5:3) Väga kohaselt hoiatas ka Peetrus: „Olge kained, valvake, sest teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” — 1. Peetruse 5:8.
16. Miks peavad kristlased seoses selle maailmaga näitama üles enesevalitsemist?
16 Tehes pingutusi, et näidata üles enesevalitsemist, peavad kristlased võitlema ka selle maailmaga, mis on Kurat Saatana, „tigeda võimuses”. Seda silmas pidades kirjutas apostel Johannes: „Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus, ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti.” Kui me ei näita üles enesevalitsemist ega seisa kindlalt vastu kõigile kalduvustele armastada maailma, langeme selle mõju alla, nagu langes Pauluse endine kaastööline Deemas. — 1. Johannese 2:15—17; 5:19; 2. Timoteosele 4:10.
17. Millise enesevalitsemisega seotud probleemiga oleme sündinud?
17 Kristlastena vajame enesevalitsemist ka siis, kui tahame edukalt võidelda oma päritud liha nõrkuste ja puudustega. Me ei saa vältida tõsiasja, et „inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale”. (1. Moosese 8:21) Nagu kuningas Taavet, ’oleme me sündinud süüteos ja patus on me emad meid saanud’. (Laul 51:7) Vastsündinud laps ei tea midagi enesevalitsemisest. Kui ta midagi tahab, ta lihtsalt nutab, kuni saab selle. Üks lastekasvatamist puudutav ettekanne tõdeb: „Lapsed arutlevad täiesti teistmoodi kui täiskasvanud. Lapsed on enesekesksed ja tihti reageerimisvõimetud kõige loogilisemale veenmisele, sest nad on võimetud ’seadma end teise inimese kohale’.” Tõepoolest, „meeletus on seotud poisi südamesse”. Kuid tänu „karistusvitsa [„distsiplineerimisvitsa”, NW]” rakendamisele õpib ta järk-järgult, et on olemas reeglid, millele ta peab kuuletuma, ja et omakasupüüdlikkust peab ohjeldama. — Õpetussõnad 22:15.
18. a) Millised kalduvused on meie piltlikus südames, nagu ütles Jeesus? b) Millised Pauluse sõnad näitavad, et ta oli teadlik enesevalitsemise ülesnäitamise probleemist?
18 Jah, meie kaasasündinud omakasupüüdlikud kalduvused esitavad meile väljakutse, kui asi puudutab enesevalitsemise ülesnäitamist. Need kalduvused pesitsevad piltlikus südames, mille kohta Jeesus ütles: „Südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargusi, valetunnistusi, jumalapilget.” (Matteuse 15:19) Seepärast kirjutas Paulus: „Head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.” (Roomlastele 7:19, 20) Kuid see polnud võitluse kaotamine, sest Paulus kirjutas samuti: „Ma talitsen [„peksan”, NW] oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks.” Oma ihu peksmine nõudis enesevalitsemise ülesnäitamist. — 1. Korintlastele 9:27.
19. Miks võis Paulus kohaselt öelda, et ta peksab oma ihu?
19 Paulus võis kohaselt öelda, et ta peksis oma ihu, sest enesevalitsemise ülesnäitamist raskendavad paljud kehalised faktorid, näiteks kõrge vererõhk, haiged närvid, magamatus, peavalud, seedehäired ja nii edasi. Järgmises artiklis vaatleme omadusi ja abivahendeid, mis aitavad meil üles näidata enesevalitsemist.
Kas sa mäletad?
◻ Miks on enesevalitsemine tähtis?
◻ Millised on mõningad näited neist, kes kannatasid kahju enesevalitsemise puudumise pärast?
◻ Millistes valdkondades me peame üles näitama enesevalitsemist?
◻ Millised kolm vaenlast teevad meil raskeks üles näidata enesevalitsemist?
[Pilt Charles Blondinist lk 10]
[Allikaviide]
Historical Pictures Service
[Pilt lk 10]
Kristlastel on tarvis seoses toidu ja joogiga üles näidata enesevalitsemist
[Pilt lk 11]
Enesevalitsemine aitab meil hoiduda kahjulikust keelepeksust