Enesevalitsemise vilja arendamine

„Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikameelsus, lahkus, headus, usk, tasadus, enesevalitsemine. Selliste asjade vastu ei ole seadust.” — GALAATLASTELE 5:22, 23, NW.

1. Kes on andnud meile kõige paremad enesevalitsemise eeskujud ja millistes kirjakohtades see ilmneb?

JEHOOVA JUMAL ja Jeesus Kristus on andnud meile kõige paremad enesevalitsemise eeskujud. Juba alates inimese sõnakuulmatusest Eedeni aias on Jehoova jätkuvalt seda omadust üles näidanud. (Võrdle Jesaja 42:14.) Me loeme Heebrea kirjadest üheksa korda, et ta on „pikaldane vihastuma”. (2. Moosese 34:6, NW) See nõuab enesevalitsemist. Ja kindlasti näitas Jumala Poeg üles enesevalitsemist, sest ta „ei sõimanud vastu, kui teda sõimati”. (1. Peetruse 2:23) Ometigi oleks võinud Jeesus paluda oma taevaselt Isalt appi „enam kui kaksteist leegioni ingleid”. — Matteuse 26:53.

2. Milliseid häid Pühakirja näiteid on meil sellest, kuidas ebatäiuslikud inimesed on üles näidanud enesevalitsemist?

² Samuti on meil mõningad head Pühakirja näited, kuidas ebatäiuslikud inimesed on üles näidanud enesevalitsemist. Näiteks ilmutas seda omadust oma märkimisväärses elujuhtumis patriarh Jaakobi poeg Joosep. Millist enesevalitsemist küll näitas üles Joosep, kui Potifari naine teda võrgutada püüdis! (1. Moosese 39:7—9) Samuti tõid suurepärase näite neli heebrea noormeest, kes näitasid üles enesevalitsemist, keeldudes Moosese Seaduse piirangute pärast söömast Babüloni kuninga hõrgutisi. — Taaniel 1:8—17.

3. Keda on ära märgitud hea käitumise poolest ja millised tunnistused seda näitavad?

³ Kaasaegse enesevalitsemise näitena võime esile tuua Jehoova tunnistajaid tervikuna. Nad väärivad kiitust, mida on neile jaganud New Catholic Encyclopedia — et nad on „üks maailma parima käitumisega rühmitusi”. Üks Filipiinide ülikooli õppejõud teatas, et „tunnistajad rakendavad religioosselt seda, mida nad Pühakirjast õpivad”. Üks Poola reporter kirjutas 1989. aasta Varssavi konvendi kohta: „55000 inimest ei suitsetanud kolme päeva jooksul ainsatki sigaretti! . . . See üliinimliku distsipliini demonstratsioon äratas minus aukartusega segatud imetlust.”

Jumala kartmine ja kurja vihkamine

4. Milline on üks suurimatest abivahenditest enesevalitsemise ülesnäitamisel?

⁴ Üks suurimatest abivahenditest enesevalitsemise arendamisel on Jumala kartus, terve pelg mitte meeldida meie armastavale taevasele Isale. Kui tähtis peaks olema meie jaoks aupaklik Jumala kartus, võib näha tõsiasjast, et Pühakiri mainib seda mitmeid kordi. Kui Aabraham oli valmis ohverdama oma Poega Iisakit, ütles Jumal: „Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainust poega!” (1. Moosese 22:12) Kahtlemata oli emotsionaalne pinge väga kõrge, seega nõudis Aabrahamilt suurel määral enesevalitsemist, et tegutseda kooskõlas Jumala käsuga kuni noa tõstmiseni, et surmata oma armas poeg Iisak. Jah, Jumala kartus aitab meil üles näidata enesevalitsemist.

5. Millist osa mängib kurja vihkamine meie enesevalitsemise ülesnäitamises?

⁵ Jehoova kartusega on lähedaselt seotud kurja vihkamine. Me loeme Õpetussõnad 8:13: „Jehoova kartus on kurja vihkamine!” Kurja vihkamine aitab meil omakorda üles näidata enesevalitsemist. Ikka ja jälle käsib Pühakiri meil vihata — jah, jälestada — seda, mis on kuri. (Laul 97:10; Aamos 5:14, 15; Roomlastele 12:9) See, mis on kuri, on tihti nii meelitav, nii ahvatlev, nii kütkestav, et me lihtsalt peame seda vihkama, et endid selle vastu kindlustada. Kõik selline kurja vihkamine mõjub tugevdavalt meie otsustavusele üles näidata enesevalitsemist ja on seega meile kaitseks.

Enesevalitsemine on tarkuse tee

6. Miks on tarkuse tee ohjeldada omakasupüüdlikke kalduvusi, rakendades enesevalitsemist?

⁶ Meie teine suur abivahend enesevalitsemise rakendamiseks on see, et me hindame selle omaduse ilmutamise tarkust. Jehoova käsib meil üles näidata enesevalitsemist meie endi kasuks. (Võrdle Jesaja 48:17, 18.) Tema Sõnas on rikkalikult nõuandeid, mis näitavad, kui tark on ohjeldada oma omakasupüüdlikke kalduvusi, rakendades enesevalitsemist. Me lihtsalt ei saa kõrvale hoida Jumala muutmatutest seadustest. Tema Sõna ütleb meile: „Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu; aga kes külvab Vaimule, see lõikab Vaimust igavest elu.” (Galaatlastele 6:7, 8) Söömine ja joomine on ilmne näide selle kohta. Paljud haigused tulevad sellest, et inimesed söövad või joovad liiga palju. Kogu taoline omakasupüüdlikkusele järeleandmine röövib inimeselt enesest lugupidamise. Veelgi enam, inimene ei saa omakasupüüdlikkusele järele anda, ilma et ta kahjustaks oma suhteid teistega. Mis kõige tõsisem, enesevalitsemise puudumine kahjustab meie suhteid meie taevase Isaga.

7. Milline on Õpetussõnade raamatu peateema ja millised piiblitekstid seda näitavad?

⁷ Seetõttu peame pidevalt enesele ütlema, et omakasupüüdlikkus on enesele kaotuse tekitamine. Enesedistsipliini rõhutava Õpetussõnade raamatu väljapaistev teema on, et omakasupüüdlikkus ei tule kasuks ja enesevalitsemise ülesnäitamises on tarkus. (Õpetussõnad 14:29; 16:32) Ja märkigem, et enesedistsipliin hõlmab palju enamat kui vaid kurjast hoidumist. Enesedistsipliin ehk enesevalitsemine on vajalik ka selle tegemisel, mis on õige, kuid mis võib olla raske, sest see käib vastu meie patustele kalduvustele.

8. Milline kogemus tõstab esile, et on tark üles näidata enesevalitsemist?

⁸ Piltlik näide sellest, et on tark üles näidata enesevalitsemist, on juhtum ühe Jehoova tunnistajaga, kes seisis pangas järjekorras, kui üks mees temast ette trügis. Kuigi tunnistaja oli natuke pahane, näitas ta üles enesevalitsemist. Selsamal päeval pidi ta kohtuma ühe teatud inseneriga, et saada mõningatele kuningriigisaali plaanjoonistele allkirja. Ja kelleks osutus see insener? Samaks meheks, kes temast pangas ette trügis! Insener ei osutunud mitte ainult väga sõbralikuks, vaid võttis ka tunnistajalt vähem kui kümnendiku normaalhinnast. Kui õnnelik oli see tunnistaja, et oli varem sel päeval üles näidanud enesevalitsemist ega lubanud endal ärrituda!

9. Milline on tarkuse tee, kui kohtame teenistuses sõimuga reageerimist?

⁹ Kui me käime Jumala Kuningriigist head sõnumit kuulutades ukselt uksele või seisame tänavanurgal, püüdes oma sõnumiga möödakäijate huvi köita, saab meile ikka ja jälle osaks sõim. Milline on tarkuse tee? See tark seisukoht on toodud Õpetussõnad 15:1: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” Teiste sõnadega, meil on tarvis üles näidata enesevalitsemist. Ja mitte ainult Jehoova tunnistajad, vaid ka teised on leidnud, et see on õige. Enesevalitsemise tervistavat väärtust hindab üha rohkem ja rohkem meedikuid.

Aitab omakasupüüdmatu armastus

10, 11. Miks on armastus tõeline abi enesevalitsemise ülesnäitamisel?

¹⁰ Pauluse poolt 1. Korintlastele 13:4—8 esitatud armastuse kirjeldus näitab, et armastuse jõud võib aidata meil üles näidata enesevalitsemist. „Armastus . . . on pikameelne.” Pikameelsus nõuab enesevalitsemist. „Armastus ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis.” Armastuse omadus aitab meil valitseda oma mõtteid ja emotsioone, ohjeldada igasugust kalduvust kadedusele, suurustlemisele või iseennast täis olemisele. Armastus ajendab meid olema täiesti vastupidised, ta teeb meid alandlikuks, tasaseks, nagu oli Jeesus. — Matteuse 11:28—30.

¹¹ Paulus jätkab, öeldes, et armastus „ei käitu sündsusetult”. (NW) Alati sündsalt käitumine nõuab samuti enesevalitsemist. Armastuse omadus hoiab meid eemale ahnusest, üksnes ’omakasu otsimisest’. Armastus „ei ärritu”. Kui kerge on ärrituda teiste sõnade või tegude tõttu! Kuid armastus aitab meil näidata üles enesevalitsemist ja mitte öelda või teha seda, mida hiljem kahetseme. Armastus „ei pea meeles paha”. Inimloomus on kalduv pidama salaviha või kandma südames meelepaha. Kuid armastus aitab meil taolised mõtted meelest kõrvale heita. Armastus „ei rõõmutse ülekohtust”. Nõuab enesevalitsemist mitte tunda rõõmu sellest, mis on ülekohtune, nagu näiteks pornograafiast või madalatasemelistest televisiooniseriaalidest. Armastus ka „kannatab kõik” ja „on kõiges vastupidav”. (NW) Nõuab enesevalitsemist, et leppida kõigega, pidada vastu katsete või koorma all ja mitte lasta neil meid araks teha, panna meid sama mõõduga vastama või kallutada meid Jehoova teenimisest loobuma.

12. Milline on üks viis oma hindamise ilmutamiseks kõige vastu, mida Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus meie heaks on teinud?

¹² Kui me tõepoolest armastame oma taevast Isa ja hindame tema imepäraseid omadusi ning kõike, mida ta meie heaks on teinud, siis soovime talle meeldida, näidates alati üles enesevalitsemist. Lisaks, kui me tõepoolest armastame Jeesus Kristust, oma Issandat ja Isandat, ja hindame kõike, mida ta meie heaks on teinud, siis järgime tema käsku ’võtta oma piinapost ja järgida teda pidevalt’. (Markuse 8:34, NW) See nõuab kindlasti enesevalitsemise ülesnäitamist. Armastus meie kristlike vendade ja õdede vastu hoiab meid samuti tagasi neid haavamast mingi omakasupüüdliku käitumisviisiga.

Abiks on usk ja alandlikkus

13. Kuidas aitab usk meil üles näidata enesevalitsemist?

¹³ Veel üks tähtis abi enesevalitsemise ülesnäitamiseks on usk Jumalasse ja tema tõotustesse. Usk teeb meid võimeliseks lootma Jehoovale ja ootama tema õiget aega asjade kordaseadmiseks. Apostel Paulus toonitab sama asja, kui ta ütleb Roomlastele 12:19: „Ärge makske ise kätte, armsad, . . . sest on kirjutatud: ’Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.’ ” Selles suhtes võib aidata meid ka alandlikkus. Kui oleme alandlikud, ei kiirusta me solvuma kas kujuteldava või tegeliku ülekohtu pärast. Me ei võta kiirustades seadust niiöelda enese kätte, vaid näitame üles enesevalitsemist ja oleme valmis Jehoovat ootama. — Võrdle Laul 37:1, 8.

14. Milline kogemus näitab, et enesevalitsemise võivad saavutada isegi need, kellel sellest tublisti puudu on?

¹⁴ Et me suudame enesevalitsemise ülesnäitamist õppida, teeb meile jõuliselt selgeks ühe ägedaloomulise mehe kogemus. Tal oli selline äkkviha, et kui tema ja ta isa põhjustatud mürgli tõttu politsei kohale kutsuti, lõi ta kolm politseinikku oimetuks, enne kui teised temast jagu said! Kuid aja möödudes puutus ta kokku Jehoova tunnistajatega ja õppis üles näitama enesevalitsemist, ühte Jumala vaimu vilja. (Galaatlastele 5:22, 23, NW) Praegu, 30 aastat hiljem, teenib see mees ikka veel ustavalt Jehoovat.

Enesevalitsemine perekonnaringis

15, 16. a) Mis aitab abielumehel üles näidata enesevalitsemist? b) Millises olukorras on eriti tarvis enesevalitsemist ja millisest näitest seda näha võib? c) Miks vajab abielunaine enesevalitsemist?

¹⁵ Perekonnaringis läheb kindlasti tarvis enesevalitsemist. Et abielumees võiks armastada oma naist nagu iseennast, on tarvis, et ta väga kontrolliks oma mõtteid, sõnu ja tegusid. (Efeslastele 5:28, 29) Jah, abielumeestelt nõuab enesevalitsemist apostel Peetruse sõnade järgimine 1. Peetruse 3:7: „Teie, mehed, elage naisega targasti.” Eriti siis, kui naine pole usklik, läheb usklikul abielumehel vaja enesevalitsemise ülesnäitamist.

¹⁶ Toome piltliku näite: ühel kogudusevanemal oli väga pahur uskmatu naine. Ometi näitas mees üles enesevalitsemist ja see tõi talle sellist kasu, et tema arst ütles talle: „John, sa kas oled loomult väga väga kannatlik mees või on sul võimas religioon.” Tõepoolest on meil võimas religioon, sest „Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu”, mis teeb meid võimelisteks üles näitama enesevalitsemist. (2. Timoteosele 1:7) Lisaks nõuab abielunaiselt enesevalitsemist, et olla alluv, eriti kui ta abikaasa pole usklik. — 1. Peetruse 3:1—4.

17. Miks on enesevalitsemine tähtis vanema-lapse vahekorras?

¹⁷ Ka vanema-lapse suhetes läheb tarvis enesevalitsemist. Et vanematel oleksid lapsed, kes ennast valitsevad, peavad eelkõige vanemad ise head eeskuju andma. Ja kui lapsi on ühel või teisel moel tarvis distsiplineerida, peaks seda alati läbi viidama rahulikult ja armastuses, mis nõuab tõelist enesevalitsemist. (Efeslastele 6:4; Koloslastele 3:21) Et lapsed omakorda võiksid näidata, et nad tõesti oma vanemaid armastavad, läheb tarvis kuulekust ja kuuletumine nõuab kindlasti enesevalitsemist. — Efeslastele 6:1—3; võrdle 1. Johannese 5:3.

Jumala pakutud abi kasutamine

18—20. Millist kolme vaimset korraldust peame ära kasutama, et arendada omadusi, mis aitavad meil üles näidata enesevalitsemist?

¹⁸ Et kasvada Jumala kartuses, omakasupüüdmatus armastuses, usus, kurja vihkamises ja enesevalitsemises, on meil tarvis kasutada ära kogu Jehoova Jumala poolt pakutud abi. Vaadelgem kolme vaimset korraldust, mis võivad meil aidata enesevalitsemist üles näidata. Kõigepealt on meil hinnaline palve eesõigus. Me ei taha olla eales nii hõivatud, et pole aega palvetada. Jah, me peaksime soovima ’palvetada lakkamata’, olla „püsivad palves”. (1. Tessalooniklastele 5:17; Roomlastele 12:12) Lülitagem enesevalitsemise arendamine oma palvesse. Aga kui meil ei õnnestu üles näidata enesevalitsemist, paluge, täis kahetsust, härdalt meie taevaselt Isalt andestust.

¹⁹ Teine abivaldkond enesevalitsemise ilmutamiseks on abi, mis tuleb toitumisest Jumala Sõna ja kirjandusega, mis teeb meid võimeliseks Pühakirja mõistma ning seda rakendama. On nii kerge jätta hooletusse see meie püha teenistuse osa! Me peame üles näitama enesevalitsemist ja endale pidevalt kordama, et pole tähtsamat lugemismaterjali kui Piibel ja see, mille on varunud „ustav ja mõistlik ori”, ning seega peame andma sellele eesõiguse. (Matteuse 24:45—47, NW) On tabavalt öeldud, et elus pole kunagi see ja teine, vaid see või teine. Kas oleme tõepoolest vaimse meelsusega mehed ja naised? Kui oleme teadlikud oma vaimsetest vajadustest, siis me näitame üles enesevalitsemist ja lülitame välja teleri ning valmistume ette koosolekuteks või loeme Vahitorni, mis just äsja postiga saabus.

²⁰ Kolmandaks on see, et hindame õigesti oma koguduse koosolekuid ja suuremaid kokkutulekuid ning konvente. Kas peame kõiki neid koosolekuid enda jaoks tingimata vajalikuks? Kas tuleme kohale, olles valmis neist osa võtma, ja siis, kui meil on selleks võimalus, ka teeme seda? Mil määral me oma koosolekuid hindame, sel määral oleme tugevdatud oma otsustavuses näidata kõigis olukordades üles enesevalitsemist.

21. Milline on tasu, mida võime nautida, kui arendame vaimu vilja enesevalitsemist?

²¹ Millist tasu võime oodata hoolsa püüdmise eest igal ajal näidata üles enesevalitsemist? Esiteks ei tule meil kunagi omakasupüüdlikkuse kibedaid vilju lõigata. Meil on enesest lugupidamine ja puhas südametunnistus. Me säästame endid nii paljudest raskustest ja jääme eluteele. Lisaks oleme võimelised tegema teistele parimat võimalikku head. Üle kõige järgime teksti Õpetussõnad 27:11: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” Ja see on suurim tasu, mida meil on võimalik saada — eesõigus rõõmustada Jehoova, meie armastava taevase Isa südant!

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas aitab Jumala kartus meil enesevalitsemist üles näidata?

◻ Miks aitab armastus meil enesevalitsemist üles näidata?

◻ Kuidas on enesevalitsemine abiks perekonnasuhetes?

◻ Milliseid korraldusi saame hästi ära kasutada, kui tahame arendada enesevalitsemist?

[Pilt lk 15]

Joosep näitas kiusatuses üles enesevalitsemist

[Pilt lk 17]

Lapse distsiplineerimine rahulikult ja armastuses nõuab tõelist enesevalitsemist