Jõulud — kas on see viis, kuidas tervitada Jeesust?

PÄÄSTJA, kauaoodatud Messia sünd oli tõepoolest rõõmustamise aeg. „Vaata,” kuulutas ingel karjastele Petlemma lähedal, „ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!” Suur hulk ingleid ühines Jumala kiitmises: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!” (Luuka 2:10—14) Mõned võivad järeldada, et kristlased peaksid jäljendama ingleid, väljendades rõõmu Kristuse tookordse maa peale tuleku üle.

See ei ole esimene Piibli kirjeldus, kus inglid tormiliselt kiidulaule laulsid. Maa rajamisel „hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa”. (Iiob 38:4—7) Selle sündmuse täpset kuupäeva ei ole Piiblisse kirja pandud. (1. Moosese 1:1, 14—18) Kui rõõmus see sündmus ka oli, ei ole kristlased väitnud, et inglite heakskiiduavalduste tõttu peaksid nad igal aastal pühitsema maa loomist ja võib-olla võtma selle sündmuse tähistamiseks üle mõne paganliku püha.

Aga just nii on jõulude pühitsejad teinud Jeesus Kristuse sünniga. Vaatamine peaaegu igasse usaldatavasse entsüklopeediasse märksõna all „jõulud” kinnitab, et Jeesuse sünni kuupäev ei ole teada. Selle kuupäeva suhtes Piibel vaikib.

„Kui pasun annab segast häält”

„Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal,” kirjutas apostel Paulus, noomides muistset Korintose kogudust seal valitsenud korratuste pärast. Samas kaastekstis ta küsis: „Kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama sõjaks?” (1. Korintlastele 14:8, 33) Kui korra Jumal oleks tahtnud, et kristlased pühitseksid tema Poja maa peale sündimise päeva, kas Ta oleks siis lasknud ebatäiuslikel inimestel meelevaldselt valida kuupäeva paganlike pühade hulgast ja võtta üle jumalatud kombed?

Mõnede Piibli näidete uurimine teeb selgeks, et Jehoova Jumal niimoodi oma rahvaga ei tegele. Nõudes iisraellastelt Moosese Seaduse all iga-aastast pühade pidamist, andis Jumal konkreetsed kuupäevad ja rääkis neile, kuidas neid pühi pühitseda. (2. Moosese 23:14—17; 3. Moosese 23:34—43) Jeesus Kristus, kes ei andnud kunagi mingit käsku oma sünnipäeva tähistamiseks, andis siiski oma järelkäijatele käsu tähele panna ühte konkreetset päeva. „Sel ööl, mil ta ära anti”, 14. niisanil 33. aastal m.a.j., pani Jeesus aluse Issanda Õhtusöömaaja pühitsemisele, kasutades hapnemata leiba ja veini. Ta käskis: „Seda tehke minu mälestuseks!” (1. Korintlastele 11:23, 24) Pasunahääl selle kohta, kuidas ja millal Issanda Õhtusöömaaega pühitseda, on selge ja seda ei saa valesti mõista. Aga kuidas on lugu jõuludega? Mitte kuskilt Piiblis ei leia me mingit käsku Kristuse sünnipäeva pühitsemiseks ega ka seda, millal ja kuidas seda teha.

’Inimesi võita’

„Oo, muidugi ma tean, et jõulud on paganliku päritoluga,” ütles Tokyo Siioni kiriku vaimulik, „kuid niikaua kui lihtrahvas on kristlusest 25. detsembril huvitatud ja tuleb Kõrgeaulise Jeesuse õpetusi õppima, on jõuludel kristluses oma koht.” Paljud nõustuvad tema arutlusega. Kas sina usud, et selliste kompromisside tegemine on kohane?

Mõned väidavad, et isegi Paulus tegi usklike võitmiseks kompromisse. „[Ma olen] hakanud kõikide orjaks,” kirjutas ta, „et ma seda rohkem inimesi võiksin võita . . . Käsuta olijaile ma olen otsekui käsuta, . . . et võita need, kes on käsuta. . . . Kõike ma teen evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin.” (1. Korintlastele 9:19—23) Kas need sõnad õigustavad paganlike pühade ülevõtmist, et meelitada paganaid kristluse juurde?

Vaatle hoolikalt Pauluse sõnade kaasteksti. Salmis 21 ta ütles: „Ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus.” Seega ta ei teinud kompromisse asjades, mis astusid Kristuse käsust üle, vaid ’elas otsekui käsuta’, austades kohalikke kombeid ja tavasid, kuni need ei olnud vastuolus kristlike käskudega.a

Arvestades sellega, mõtle, kuidas näib paganlike pühade „kristlusse” ülevõtmine jõulude nime all järgmise piiblikäsu valguses: „Ärge hakake võõras ikkes vedama ühes uskmatutega; sest mis on ühist õigusel ülekohtuga? . . . Või mis osa on usklikul uskmatuga? . . . Sellepärast ’minge ära nende keskelt ja eralduge neist’, ütleb Issand, ’ja ärge puudutage roojast, siis ma võtan teid vastu’.” (2. Korintlastele 6:14—17) Hoolimata kõigist vabandustest, mida tuuakse, ei ole kristluse võltsimine paganlike pühadega see viis, kuidas Jeesust kui Päästjat tervitada. See oleks olnud sobimatu esimesel sajandil, kui Jeesus tuli lihas, ja see on sama sobimatu tänapäeval või tulevikus, kui Kristus tuleb Kuningana Jumala kohtuotsuseid täide viima. (Ilmutuse 19:11—16) Tegelikult võivad need, kes peavad paremaks pidada „kristluse” maski taga paganlikke pühasid, kergesti olla Jeesus Kristuse salgajad.

„Salakristlased” ei ühinenud uuesti

Võta õppust sellest, mis juhtus katoliiklastega Jaapanis šogunite ajastul. Kui 1614. aastal algas katoliikluse allasurumine, oli umbes 300000 Jaapani katoliiklase ees kolm valikut: saada märtriteks, hüljata oma usk või minna põranda alla. Neid, kes läksid põranda alla, nimetati salakristlasteks. Oma usu maskeerimiseks nad kohandusid mitmesuguste budistlike ja šintoistlike tavadega. Oma liturgias nad kasutasid Maarja Kannonit, mis oli last hoidva ema kujul budistlikuks boddhisattvaks maskeeritud Maarja. Nende pühades oli kokku segatud budism, katoliiklus ja rahvareligioon. Siiski, kui neid sunniti olema budistlikel matustel, nad laulsid kristlikke palveid ja sooritasid modoši, budistliku teenistuse anulleerimise tseremoonia. Mis neist „kristlastest” on saanud?

„Mis puutub suuremasse osasse Kirišitanidesse [kristlastesse],” selgitab raamat The Hidden Christians (Salakristlased), „kasvas neis religioosne kiindumus, mis tegi neil raskeks šintoistlike ja budistlike jumalate kummardamise hülgamise.” Kui keeld tühistati ja Jaapanisse naasid katoliku misjonärid, hoidis enamik „salakristlasi” tugevasti oma religioonisulamist kinni.

Kuid kas katoliku kirik oleks saanud põhjendatult kritiseerida neid „salakristlasi”, kes keeldusid uuesti ühinemast roomakatoliiklusega? Katoliku kirik ise oli samamoodi võtnud üle palju paganlikke õpetusi ja pühasid, nende hulgas jõulud. Kas ka katoliiklased ja protestandid, kes küll väidavad end olevat kristlased, kuid teevad oma „kristluse” paganlikuks paganlike pühadega, ei hülga Jeesus Kristust?

Ühendatud õige kristlusega

Setsuko, 36 aastat harras katoliiklane, mõistis lõpuks seda. Pärast Teist maailmasõda püüdis ta korvata oma vaimset tühjust, ühinedes ühe katoliku kirikuga. „Kui rahuldustpakkuv!” mõtles ta, käies jõulumissal ja nähes sees- ja väljaspool kirikut uhkeid jõulupuid. „Tundsin uhkust ilusate dekoratsioonide üle, mis ületasid naaberkirikute omad,” ütles ta. Sellele vaatamata ei saanud Setsuko aru katoliiklikest õpetustest, kuigi ta õpetas mõnda aega isegi pühapäevakoolis. Niisiis, soovides olla kirikutööga rohkem hõivatud, esitas ta preestrile mõned küsimused. Neile küsimustele vastamise asemel hakkas preester teda halvustama. Pettununa otsustas ta Piiblit omaette uurida. Kahe nädala pärast külastasid teda Jehoova tunnistajad ja ta nõustus koduse piibliuurimisega.

Ta selgitab: „Minu endisi uskumusi kummutavate piiblitõdedega kohtumine oli valulik. Mul oli isegi alopecia neurotica, ärritusest põhjustatud juuste väljalangemine. Siiski hakkas tõevalgus järk-järgult minu südamesse paistma. Mind rabas teadasaamine, et Jeesus ei saanud sündida külmal, vihmasel detsembrikuul, mil karjased ei oleks oma lambaid saanud öösel lageda taeva all hoida. (Luuka 2:8—12) See purustas minu kujutelmad Kristuse sündimisest, sest olime kasutanud vatti, kujutamaks lammaste ja karjaste stseenides lund.”

Pärast veendumist selles, mida Piibel tegelikult õpetab, otsustas Setsuko jõulude pidamise lõpetada. Tal ei ole enam üks kord aastas „jõuluvaimu”, vaid ta ilmutab iga päev rõõmsa kristliku andmise vaimu.

Kui sa usud siiralt Kristusse, siis ära lase end pahandada paganate poolt rikutud jõuludest. Need vaid kordavad seda, mis need algupäraselt olid — paganlikud pühad. Jõulud ei pane mitte kedagi tervitama Jeesus Kristust, kes on nähtamatu taevase Kuningana tagasi tulnud. (Matteuse 24. ja 25. peatükk; Markuse 13. peatükk; Luuka 21. peatükk) Selle asemel ilmutavad tõelised kristlased kristlikku vaimu kogu aasta jooksul ja kuulutavad head sõnumit Kuningriigist, mille Kuningaks Jeesus on saanud. Jumal soovib, et me just niimoodi tervitame Jeesus Kristust kui oma Päästjat ja Kuningriigi Kuningat. — Laul 2:6—12.

[Allmärkus]

[Pilt lk 7]

Tõelised kristlased austavad Jeesust kogu aasta jooksul