Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jehoova tunnistajad annavad heade tulemustega eraviisilist tunnistust

PALJUD inimesed on saanud esimest korda kuulda Piibli tõest, kui keegi Jehoova tunnistaja on neile eraviisiliselt kuulutanud. Selles osas järgivad tunnistajad Jeesus Kristuse eeskuju, kes kuulutas eraviisiliselt Samaaria naisele kaevul, kui naine tuli vett ammutama. (Johannese 4. peatükk) Ida-Aafrikas kuulutas üks Jehoova tunnistaja eraviisiliselt katoliku nunnale. Vahitorni Ühingu harubüroo teatab, milline oli tulemus:

◻ Ühel varahommikul linna minnes kohtas tunnistaja teel katoliku nunna. Ta kasutas võimalust nunnalt küsida: „Kuhu te olete nii vara minemas?” Vastus kõlas: „Lähen oma Jumalat paluma.” Seejärel küsis tunnistaja nunnalt: „Kas te teate oma Jumala nime?” „Kas ta nimi siis polegi Jumal?” vastas nunn. Tunnistaja tegi ettepaneku tulla sel pärastlõunal tema poole, et arutleda Jumala nime teemal. Peale vestlust läks nunn oma kirikusse ja küsis ühelt preestrilt, kas too teab, mida tähendab „Jehoova”. Vastus kõlas: „See on Jumala nimi.” Nunn oli väga üllatunud, kui kuulis, et preester teadis seda, kuid polnud temale seda kunagi õpetanud.

Kuulutaja külastas naist üheksa päeva järjest ja õpetas talle tõde Kolmainsusest, hingest, põrgutulest ja surnute lootusest. Naine haaras kõike seda ja palus siis, et tunnistaja talle kõigi nende uute õpetuste üle mõtisklemiseks aega annaks. Kahe nädala pärast võttis ta uuesti tunnistajaga ühendust ja avaldas soovi edasisteks arutlusteks. Selleks ajaks oli nunn otsustanud kirikust lahkuda ja oli juba hävitanud oma kujud, palvehelmed ja risti. Preester püüdis veenda naist tagasi tulema, kuid ta oli otsustanud taotleda tõde. Hiljem ta ristiti ning ta teenis oma kehvale tervisele ja kõrgele eale vaatamata palju kuid regulaarse abipioneerina.

Kuna tal on ruumikas maja, pakkus ta seda kogudusele kuningriigisaalina kasutamiseks. Vennad tegid vana katuse asemele uue, lõhkusid maha vaheseinad ja tegid suurest osast ehitisest ligitõmbava koosolekupaiga. See endine katoliku nunn elab saali taga olevas toas. Ta on väga õnnelik, et oli suuteline tegema selle annetuse Jehoova kummardamise heaks.

◻ Teine kogemus, mis näitab eraviisilise tunnistamise tarkust, tuleb Ugandast Kampalast. Üks tunnistajast misjonär rääkis teel ministeeriumi eraviisiliselt nendega, kes olid koos temaga liftis. Üks mees, härra L—— väljendas soovi pakutud kirjandust võtta, kuid ei saanud seda antud momendil teha. Niisiis andis ta misjonärile oma nime ja kantselei aadressi. Hiljem misjonär läks sinna ja küsis härra L——. Ta kutsuti kohale, kuid misjonäri üllatuseks ilmus hoopis teine mees. Selles kantseleis töötas kaks samanimelist meest. Teine härra L—— sai lühikese tunnistuse ja ta ilmutas erakordset huvi. Kuna esimene härra L—— kaotas huvi, alustati piibliuurimist teise härra L——-ga. Nüüd on ta ristitud tunnistaja ja ta naine ning poeg edenevad hästi ristimise suunas.

Jeesus Kristus on Hea Karjane ja ta tunneb lambasarnaseid inimesi, kelle südamed on õigesti meelestatud. Need näited osutavad, et ta juhib oma järelkäijad taoliste inimeste juurde. Eraviisiliselt kuulutamine võib tõesti vilja kanda! — Johannese 10:14.