Kogudusevanemad — jagage kohustusi!
TA OLI kannatlik alandlik mees, kelle terast õigusetaju mahendasid elukogemused. Enam kui kolm miljonit meest, naist ja last lootis niisiis temalt nõuannet saada. Ta püüdis neile mitte pettumust valmistada. Hommikust õhtuni kuulas ta nende probleeme ja aitas neil kannatlikult näha, kuidas Jumala seadused nende olukorra kohta käivad. Jah, ligi 3500 aastat tagasi mõistis lühikese aja jooksul Iisraeli 12 suguharu üle kohut üksainus mees — Mooses.
Kuid Jitrole, Moosese äiale, valmistas see muret. Kuidas võis Mooses üldse loota, et ta suudab sellist koormat edasi kanda? Niisiis kuulutas Jitro: „See asi pole hea, mis sa teed! Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.” (2. Moosese 18:17, 18) Milline oli lahendus? Jitro andis Moosesele nõu jagada mõningaid oma kohustusi teistega. (2. Moosese 18:19—23) See oli hea nõu!
Tänapäeval on kristlikus koguduses palju kogudusevanemaid, kes Moosese sarnaselt püüavad hoolitseda nii paljude asjade eest, et nad ei suuda sellega üksi toime tulla. Nad organiseerivad koosolekuid ja valmistavad ette ning esitavad programmiosi korra järele ja mõjusalt. (1. Korintlastele 14:26, 33, 40; 1. Timoteosele 4:13) Vanemad hoolitsevad ka koguduse üksikliikmete vajaduste eest. (Galaatlastele 6:1; 1. Tessalooniklastele 5:14; Jakoobuse 5:14) Nad juhivad tähtsaimat tegevust, Kuningriigi hea sõnumi kuulutamist. (Matteuse 24:14; Heebrealastele 13:7) Nad korraldavad samuti, et koguduses oleks saadaval avalikuks levitamiseks mõeldud kirjandus.
Lisaks sellele on mõnedele vanematele määratud osad ringkonnakokkutulekute ja piirkonnakonventide programmis. Nad teenivad kokkutulekute organiseerimisel ja haiglasidekomiteedes. Mõned on abis kuningriigisaalide ehitusel. Ja kõike seda teevad nad lisaks perekonnakohustustele ning vajadusele iseennast vaimselt toita. (Võrdle Joosua 1:8; Laul 110:3; 1. Timoteosele 3:4, 5; 4:15, 16.) Kuidas need kristlikud mehed suudavad seda kõike teha? Nagu Moosesele, on ka neile abi vaja. Nad peavad õppima kohustusi jagama. Inimene, kes kohustusi ei jaga, on tegelikult vilets organisaator.
Teiste väljaõpetamise väärtus
Kohustuste jagamiseks on lisapõhjusi. Jeesuse piltlikus näites talentidest kutsus isand enne pikale teekonnale minekut kokku oma orjad ja jagas neile erineval määral kohustusi. (Matteuse 25:14, 15) Nõnda tegutsedes võis isand saavutada mitmeid eesmärke. Esiteks, sel ajal kui ta oli ära, tegutsesid ta orjad tema asemel ja hädavajalik töö ei soikunud. Teiseks, kuna teod räägivad paremini kui sõnad, võis isand panna tähele oma orjade võimeid ja lojaalsust. Kolmandaks andis isand oma orjadele võimaluse saada väga vajalikke kogemusi.
Sellel piltlikul näitel on meie jaoks tänapäeval tähendus. Maa pealt lahkudes usaldas Jeesus oma võitud jüngritele kohustusi. Nende jäänusel lasub seniajani vastutus Kuningriigi ülemaailmsete huvide eest seismisel. (Luuka 12:42) Võitute nüüdisaegse majapidajatöö ajal on Jehoova silmnähtavalt oma organisatsiooni õnnistanud. Selle tulemusena on see imeliselt kasvanud. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on tublisti üle miljoni inimese sümboliseerinud oma pühendumist veeristimisega! Selle tulemusena on loodud tuhandeid uusi kogudusi ja sadu uudi ringkondi.
Just nagu Jeesus Kristus jagas vastutust ’ustavale ja mõistlikule orjale’, on nemad omakorda määranud kogudusega seotud kohustusi täitma vanemaid ja teenistusabilisi „teiste lammaste” seast. (Matteuse 24:45—47, NW; Johannese 10:16) Siiski on tohutu kasvu eest hoolitsemiseks vaja rohkem pühendunud mehi. Kust nad tulevad? Vanemad peavad neid välja õpetama. Aga kuidas võivad vanemad selliseid mehi välja õpetada, kui nad ei jaga kohast vastutust lootustandvatele inimestele? Kuidas teisiti oleks vanematel võimalik panna tähele nooremate meeste võimeid ja lojaalsust?
Mida kohustuste jagamine tähendab?
Mõnede meelest tähendab „kohustuste jagamine” enese kohustustest vabastamist, nende vältimist, hooletusse jätmist või neist loobumist. Aga õigesti kasutatuna on „kohustuste jagamine” tegelikult kohustuste täitmise viis. Sellele vastav võõrsõna „delegeerima” tähendab „midagi teise isiku hooleks usaldama; teist isikut esindajaks määrama; vastutust või võimu üle andma”. Sellegipoolest jääb kohustuste jagaja tehtu eest lõppkokkuvõttes vastutavaks.
Mõned võivad kohustuste jagamisest hoiduda, sest nad kardavad kaotada kontrolli asjade üle. Kuid kohustuste jagamine ei tähenda kontrolli kaotamist. Kuigi Kristus Jeesus on nähtamatu ja valitseb taevast, kontrollib ta täielikult kristlikku kogudust. Tema omakorda usaldab koguduse kogenud meeste hoole alla. — Efeslastele 5:23—27; Koloslastele 1:13.
Teised ei soovi ehk kohustusi jagada seepärast, et nad arvavad, et nad suudavad ise töö kiiremini ära teha. Kuid Jeesus nägi teiste väljaõpetamise väärtust. Mitte keegi teine maa peal ei õpetanud mõjusamalt kui Jeesus. (Johannese 7:46) Ometi saatis ta oma 70 jüngrit pärast neile juhendite andmist kuulutustööle. Kuigi nad polnud Jeesusega õpetamisvõimes võrdsed, tulid nad tagasi, ülimalt rõõmsad oma edu üle. Jeesus rõõmustas koos nendega ja kiitis neid, sest ta teadis, et nad jätkavad tööd kaua aega pärast seda, kui ta on lahkunud, ning teevad mõne aja pärast ära palju rohkem, kui ta üksinda eales oleks suutnud teha. — Luuka 10:1—24; Johannese 14:12.
Kohustuste jagamine tähendab ka vajalikes üksikasjades abi saamist. Surmaeelsel päeval määras Jeesus Peetruse ja Johannese tegema vajalikke korraldusi tema viimase paasaõhtusöömaaja jaoks. (Luuka 22:7—13) Jeesus ei pidanud muretsema talle, veini, hapnemata leiva ja kibedate rohttaimede ostmise eest; ka ei pidanud ta hankima tarberiistu, küttepuid ja muud sellist. Peetrus ja Johannes hoolitsesid kõigi nende üksikasjade eest.
Vanemad võivad tänapäeval samasugust kasu saada, kui nad jäljendavad Jeesuse eeskuju. Näiteks võiks vennal, kes hoolitseb kirjanduse eest, paluda tellida tulevaseks hoogtööks vajalikul hulgal kirjandust. Teda võiks juhendada oma ülestähendusi analüüsima, et ta määraks kindlaks, kuidas samalaadseid väljaandeid kasutati eelmistel hoogtöödel. Ta võiks mõtelda ka koguduse territooriumi iseloomulikele joontele, enne kui ta täidab asjakohase kirjanduse tellimise blanketi. Seejärel võiks ta anda blanketi koguduse sekretärile kontrollimiseks. Kui kirjandusega tegelev sulane on kord oma töö selgeks saanud, ei peaks sekretäril enam vaja olema vanu ülestähendusi teistkordselt kontrollida, kui tellimuse üldarvud on mõistlikkuse piirides. On selge, et see lihtne kohustuste jagamine võib teha kirjanduse tellimise hõlpsamaks ja lihtsamaks kõigile asjaosalistele.
Kuidas võiks tõhusalt kohustusi jagada, pidades silmas taolist võimalikku kasu?
Kuidas kohustusi jagada
Määratle ülesanne. Ennekõike tee selgeks, milliseid tulemusi oodatakse. „Kaubelge seni, kuni ma tagasi tulen,” ütles „suursugune inimene” oma kümnele orjale Jeesuse piltlikus näites naeltest. (Luuka 19:12, 13) Isand ootas, et iga ori kaupleks oma naelaga kasulikult ja teataks oma tuludest, kui ta naaseb. Nad teadsid, mida nad peavad tegema. Kuidas võiks rakendada seda põhimõtet nüüdisaegsel kuningriigisaali majandamisel? Näiteks vennale, kellele antakse ülesanne katust parandada, öeldakse tavaliselt, milliseid materjale kasutada, kust neid leida ja millal tööd alustada, kui seda lubab ilm. Sellised täpsed juhendid soodustavad head organiseerimist.
On tähtis määratleda mitte ainult ülesande maht, vaid ka otsused, mida inimesel endal lubatakse teha, ja küsimused, millistes tuleks pöörduda kellegi teise poole. Mooses rääkis isikutele, keda ta ametisse määras, et nad peavad mõistma kohut väikestes asjades, kuid raskemad asjad peab toodama tema ette. — 2. Moosese 18:22.
Kohustusi määrates hoolitse selle eest, et need ei kattuks. Kui üks ja sama kohustus on määratud rohkem kui ühele inimesele, on tulemuseks segadus. Kujutle, mis juhtuks, kui Jehoova tunnistajate suurel konvendil antaks nii koristusosakonnale kui ka toitlustusosakonnale ülesanne koristada toidujagamispunkte või kui nii teenindajate osakond kui ka ristimise osakond määrataks ristimise ajal pealtvaatajaid juhatama.
Vali võimekad mehed. Jitro andis Moosesele nõu: „Sina vali kogu rahvast tublisid [„võimekaid”, The New English Bible] mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks.” (2. Moosese 18:21) On ilmne, et esiteks peab mees vaimselt kõlblik olema. Et otsustada, kas inimene on „võimekas” tegema eesseisvat tööd, tuleks kaaluda selliseid tegureid nagu iseloomujooned, kogemused, väljaõpe ja anded. Nii võiks eriti armastusväärse, meeldiva ja abivalmis meelelaadiga kristlane töötada niihästi ajakirjade letis kui ka teenindajana. Kui valitakse välja kedagi, kes aitaks koguduse sekretäri, tuleks samas vaimus loogiliselt kaaluda, kui korralik ta on. Kas ta pöörab tähelepanu üksikasjadele, kas ta on usaldatav ja kas ta oskab hoida usalduslikke asju enese teada? (Luuka 16:10) Selliste tegurite ja vajaliku vaimse kõlblikkuse kaalumine aitab õiget meest ametisse seada.
Määra piisavalt abivahendeid ja abijõudu. Sellel, kes teenib, on vaja saada oma käsutusse teatud abivahendid ja abijõudu, et talle antud ülesannet täita. Võib-olla on tal tarvis varustust, raha või abijõudu. Anna seda piisavalt. Näiteks palutakse ühel vennal teha kuningriigisaalis vajalikke remonditöid. Ilmselt talle öeldakse, mida on vaja teha, aga tal on võib-olla vaja ka natuke sularaha, et osta materjale, mida töö käigus tarvis läheb. Võib-olla vajab ta abi. Vanemad võiksid siis paluda teistel teda abistada või nad võiksid kogudusele teatada, et „vend see-ja-see teeb saalis sellist-ja-sellist tööd ning võib-olla ta palub teist kellegi abi”. Selline ettenägelikkus takistab seda, et kellelegi määratakse ülesanne, andmata talle küllaldaselt abivahendeid ja abijõudu. „Ära jaga poolikult kohustusi,” nagu ütleb üks juhtimisnõunik.
Kui sa määrad kohustusi, siis teata teistele, et see inimene tegutseb sinu asemel. Võim tegutseda sinu asemel on samuti üks abivahenditest. Joosua määrati uueks Iisraeli juhiks „terve koguduse” ees. Moosesele anti juhend ’panna tema peale osa oma väärikusest’. (4. Moosese 27:18—23) Koguduses võib sedasama saavutada, kui panna lihtsalt teadetetahvlile nimekiri nendest, kellele on ülesanded määratud.
Toeta nende otsuseid. Nüüd võib inimene, kellele ülesanne on määratud, asuda tööd tegema. Kuid pea meeles, et sa võid olla talle tõelise julgustuse allikas, kui sa toetad tema poolt tehtud häid otsuseid. Näiteks võib sinul kui kogudusevanemal olla oma arvamus selle kohta, kuidas seada kuningriigisaali lavale mikrofone ja mööblit, ning võib-olla see erineb mõningal määral sellest, kuidas määratud vend seda teeb. Aga kui lava eest hoolitsevale vennale lubatakse ta töös teatud tegutsemisvabadus, kogub ta kindlasti kindlust ja kogemusi. Muuseas, ta võib asju isegi parandada. Üks ärinõunik ütles: „Määra ülesanne, aga mitte toimimisviis. . . . Tihti pääseb valla loov anne.”
Pealegi on see vend, kel ameti tõttu on niiöelda käsi adra küljes, sageli konkreetsele olukorrale lähemal ning võib seega paremini mõista sellega seotud probleeme. On tõenäoline, et ta leiab probleemidele tõeliselt praktilised lahendused. Ta võib käsitleda ka tegureid, mis kõrvaltvaatajatele pole näha. Seepärast ütles üks kristlik ülevaataja oma kogenud abilise kohta: „Kui ta ütleb, et ’põllul on mõned kivid’, siis ma usun teda.”
Kristlike kogudusevanemate kõige väärtuslikum abi on pühendunud mehed ja naised, kes on valmis ja võimelised abistama kõiges, mida neile antakse teha. Vanemad, kasutage seda oivalist abijõudu! Kohustuste jagamine on mõõdukuse märk ning see aitab stressi ja frustratsiooni miinimumini vähendada. Nõnda pole mitte ainult sinul võimalik rohkemat korda saata, vaid lisaks annad sa ka teistele võimaluse saada vajalikke kogemusi.