Kellel on Jumala soosing?

KÕIK me tahame meeldida oma kaaslastele. Kristlane ihaldab aga palju rohkem leida Jumala soosingut. Laulus 84:12 öeldakse Jehoova Jumala kohta: „Armu ja au annab Jehoova ega keela head neile, kes laitmatult elavad!” Jeesuse sünni puhul tõotas taevaste inglite rõõmuhõise „rahu maa peal inimestele, keda ta soosib”. — Luuka 2:14, Moffatt.

Aga keda Jumal soosib? Kas Jumala mõõdupuud on samad mis inimeste omad? Arusaadavalt mitte, nagu eelmises artiklis käsitletu näitas. Kuna kristlasi manitsetakse ’võtma Jumal enestele eeskujuks’, oleks meil kõigil tegelikult põhjust küsida: „Kas ma soosin inimesi, keda Jumal soosib, või olen ma kalduv inimeste üle otsustamises järgima maailma mõõdupuid?” (Efeslastele 5:1) Selleks et saavutada Jehoova soosingut ja heakskiitu, peame püüdma näha asju tema seisukohast.

Jumala kõrgemad mõõdupuud

„Jumal ei tee vahet isikute vahel,” ütles apostel Peetrus, „vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.” Apostel Paulus kinnitas veel, et Jumal „on ühest ainsast teinud kogu inimkonna”. (Apostlite teod 10:34, 35; 17:26) Niisiis on ainuke mõistlik järeldus see, et kõik inimesed on Jumala silmis võrdsed, ükskõik millised ka poleks nende füüsilised omadused. Kuna see on nii, siis ei ole kristlasel kohane soosida kedagi teenimatult ja lihtsalt selle eest, et ta on pärit teatud piirkonnast või et tal on teatud nahavärv või et ta kuulub teise rassi. Selle asemel teeks ta hästi, kui ta järgiks oma Eeskuju Jeesus Kristust, kelle kohta isegi vaenlased möönsid, et ta ei ilmutanud erapoolikust. — Matteuse 22:16.

Vahel kasutatakse väljendit „pinnapealne”, et kujutada midagi, mis on pealiskaudne või ebaoluline. Nahavärv on just see; see on ainult pinnapealne. Inimese nahavärv ei peegelda mingisugusel viisil tema isiksust või sisemisi omadusi. Seltsingut valides või otsustades, kellega koos süüa või kellele kätt anda, ei peaks me kindlasti iseäranis nahavärvile tähelepanu pöörama. Tuleta meelde, et neiu, kes oli ajendiks ühele kõige ilusamale ja romantilisemale luulele, mida kunagi on kirjutatud, ütles enda kohta: „Mina olen tõmmu, ometi nägus, . . . ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud!” (Ülemlaul 1:5, 6) Ei rass ega nahavärv ei anna sobivat alust, mille põhjal soosingut osutada. Palju olulisem on see, kas inimene kardab Jumalat ja käitub õiglaselt.

Mida arvab Jumal materiaalse vara omamisest? Kõikidest isikutest, keda Jumal armastab ja soosib, on tema Poeg Jeesus Kristus esimene. Ometigi polnud Jeesusel maa peal olles kohta, „kuhu ta oma pea võiks panna”. (Matteuse 8:20) Tal ei olnud maaomandit, majasid, põlde, viljapuid ega loomi. Sellegipoolest Jehoova austas teda ja ülendas ta kohale, mis on universumis kõrgem kõigist teistest peale Jumala enda. — Filiplastele 2:9.

Jeesus Kristus sai Jumala soosingu osaliseks sellepärast, et ta oli rikas mitte materiaalsete asjade poolest, vaid heade tegude poolest. (Võrdle 1. Timoteosele 6:17, 18.) Ta manitses oma järelkäijaid: „Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta.” (Matteuse 6:19, 20) Selle asemel et soosida vaid neid, kes on rikkad selle maailma vara poolest, ei peaks kristlased niisiis tegema vahet maailmaliku omandi põhjal. Nad otsivad neid, kes on rikkad Jumalas, hoolimata sellest, kas nad on materiaalses mõttes rikkad või vaesed. Ära iial unusta, et „Jumal [on] valinud selle maailma vaesed saama rikkaiks usus ja kuningriigi pärijaiks”. (Jakoobuse 2:5) Kui sa säilitad samasuguse suhtumise kui Jumalal, ei lange sa kunagi üldise tava ohvriks soosida materiaalselt rikkaid või püüda neile meeldida.

Mis puutub haridusse, siis Piibel näitab selgesti, et Jumal soovitab meile tungivalt, et me otsiksime teadmisi ja tarkust, ning et Jeesus Kristus oli suurim õpetaja, kes kunagi maa peal on kõndinud. (Õpetussõnad 4:7; Matteuse 7:29; Johannese 7:46) Kuid maailmalik tarkus või haridus ei ole see, mis saab Jumala soosingu osaliseks. Vastupidi, Paulus räägib meile, et „mitte palju tarku liha poolest, . . . vaid mis on rumal maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele”. — 1. Korintlastele 1:26, 27, allmärkus.

Jumal soosib neid, kes on hästi haritud mitte ilmalikes ainetes, mida õpetatakse kõrgemates õppeasutustes, vaid tõe „puhtas keeles”, mis leidub tema Sõnas Piiblis. (Sefanja 3:9, NW) Tegelikult õpetab Jehoova ise tänapäeval oma rahvast haridusprogrammi abil, mis ulatub maa kõige kaugemate nurkadeni. Nagu prohvet Jesaja ennustas, reageerivad sellele kõigist rahvastest inimesed, öeldes: „Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu.” Seetõttu otsivad kristlased ilmaliku hariduse ülistamise asemel neid, kes tõestavad oma sõnade ja tegudega, et nad on tõesti „Jehoova õpilased”. Seda tehes naudivad nad „suurt rahu”, mida Jumal annab. — Jesaja 2:3; 54:13.

Me võime saavutada Jumala soosingu

Jah, Jumala mõõdupuud soosingu osutamiseks teistele on inimeste omadest väga erinevad. Sellegipoolest, kui me tahame saavutada soosingut tema silmis, peaksime me püüdma lasta end juhtida tema teedel. See tähendab, et me peame õppima vaatama teistele, lähtudes Jumala seisukohast ja mitte inimeste mõõdupuudest, mida võivad mõjutada omakasupüüdlikkus ja eelarvamused. Kuidas me saame seda teha?

Jehoova Jumal uurib inimese südant ja soosib neid, kes osutavad selliseid omadusi nagu armastus, headus, lahkus ja pikameelsus. Meie peaksime tegema samamoodi. (1. Saamueli 16:7; Galaatlastele 5:22, 23) Me peame, nii palju kui me seda inimestena suudame, pöörama tähelepanu sisemisele isiksusele, mitte nahavärvile või rahvuslikule päritolule. Selle asemel et otsida neid, kes on rikkad materiaalsete asjade poolest, teeme hästi, kui peame meeles Jumala suhtumist rikkusesse ja püüame „rikkaks saada heade tegude poolest, olla helde käega ning jagada teistele”. (1. Timoteosele 6:18) Jumala soosingu saavutamiseks peame me jätkama täpsete teadmiste otsimist Jumala ja tema Poja Jeesus Kristuse kohta, saades tõe puhtas keeles hästi harituks. (Johannese 17:3, 17) Seda tehes oleme meiegi nende hulgas, keda Jumal soosib.