Jumalale allumine — mispärast ja kelle poolt?
„Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” — JEREMIJA 10:23.
1. Milliseid sõltumatuse vorme laialdaselt hinnatakse?
INIMESTE tähelepanuväärseimate dokumentide hulka kuulub Iseseisvusdeklaratsioon, mille kohaselt 13 Briti kolooniat Põhja-Ameerikas kuulutasid 18. sajandil oma sõltumatust emamaast Britanniast. Nad soovisid vabadust, ja sõltumatus võõrvõimust ning vabadus käisid käsikäes. Poliitiline ja majanduslik iseseisvus võib olla suur eelis. Viimasel ajal on mõned Ida-Euroopa maad poliitilise iseseisvuse suunas liikunud. Ent tuleb mainida, et nendes maades on taoline iseseisvus toonud endaga kaasa arvukalt tõsiseid probleeme.
2, 3. a) Milline sõltumatuse vorm ei ole soovitav? b) Kuidas see tõsiasi algselt jõuliselt selgeks tehti?
2 Nii soovitavad kui need mitmesugused sõltumatuse vormid võivad ka olla, on olemas üks sõltumatuse vorm, mis ei ole soovitav. Mis see on? See on sõltumatus inimese Valmistajast, Jehoova Jumalast. See sõltumatus ei ole õnnistus, vaid on needus. Mispärast? Sest inimene polnud kunagi loodud tegutsema sõltumatult oma Valmistajast, nagu Jeremija ülaltsiteeritud sõnad seda nii kohaselt näitavad. Teiste sõnadega, inimene on loodud alluma oma Valmistajale. Alluda meie Loojale tähendab olla talle sõnakuulelik.
3 See tõsiasi tehti esimesele inimpaarile jõuliselt selgeks neile antud Jehoova käsu kaudu, nagu see on kirjas 1. Moosese 2:16, 17: „Kõigist aia puudest sa võid küll süüa, aga hea ja kurja tundmise puust sa ei tohi süüa, sest päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” Keeldumine oma Valmistajale allumast tõi Aadamale ja kõigile ta järeltulijatele patu, kannatused ja surma. — 1. Moosese 3:19; Roomlastele 5:12.
4, 5. a) Mis on tulenenud inimese keeldumisest Jumalale alluda? b) Millise moraaliseaduse eest ei saa põgeneda?
4 Inimeste keeldumine Jumalale allumast on nii ebatark kui ka moraalselt väär. Maailmas on selle tagajärjeks laialt levinud seadusetus, kuritegevus, vägivald ja seksuaalne ebamoraalsus koos selle viljadega sugulisel teel edasikantavate haiguste näol. Kas pole muide tänapäeva noorsookuritegevuse nuhtluse peamine põhjus noorte keeldumine allumast Jehoovale, samuti oma vanematele ja maa seadustele? Seda sõltumatuse vaimu võib näha paljude inimeste kummalisest ja räpakast rõivastusviisist ning nende poolt kasutatavast labasest keelest.
5 Kuid me lihtsalt ei saa põgeneda Looja kindla moraaliseaduse eest: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab! Sest kes külvab oma lihale, see lõikab lihast kadu.” — Galaatlastele 6:7, 8.
6, 7. Mis on allumisest keeldumise algpõhjus, ja millised näited sellele osutavad?
6 Mis on kogu selle allumisest keeldumise algpõhjus? Otse öeldes on see omakasupüüdlikkus ja uhkus. Just seepärast laskis esimene naine Eeva end maol petta ja maitses keelatud vilja. Kui ta oleks olnud tagasihoidlik ja alandlik, poleks teda meelitanud kiusatus sarnaneda Jumalaga — otsustada ise, mis on hea, mis on halb. Ja kui ta oleks olnud omakasupüüdmatu, poleks ta soovinud midagi, mille ta Valmistaja Jehoova Jumal oli selgesõnaliselt ära keelanud. — 1. Moosese 2:16, 17.
7 Üsna pea pärast Aadama ja Eeva langust ajendas uhkus ja omakasupüüdlikkus Kaini oma venda Aabelit mõrvama. Omakasupüüdlikkus ajendas ka teatud ingleid sõltumatult tegutsema, jätma maha oma algseisundi ning materialiseeruma, et nautida meelelisi lõbusid. Uhkus ja omakasupüüdlikkus ajendas Nimrodit tegutsema ja on tema ajast saadik iseloomustanud enamikku ilmalikest valitsejatest. — 1. Moosese 3:6, 7; 4:6—8; 1. Johannese 3:12; Juuda 6.
Miks me võlgneme Jehoova Jumalale allumise
8—11. Millised neli jõulist põhjust on selleks, et me näitaksime üles Jumalale allumist?
8 Miks me võlgneme oma Valmistajale Jehoova Jumalale allumise? Kõigepealt sellepärast, et ta on Universumi Suverään. Kõik võim kuulub õiguspäraselt temale. Tema on meie Kohtumõistja, Käsuandja ja Kuningas. (Jesaja 33:22) Tema kohta on kohaselt kirjutatud: „Kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda.” — Heebrealastele 4:13.
9 Veelgi enam, kuna meie Valmistaja on kõikvõimas, ei või keegi talle edukalt vastu seista; mitte keegi ei saa ignoreerida oma kohustust Temale alluda. Neid, kes seda tegemast keelduvad, tabab varem või hiljem häving, nagu see tabas vanaaja vaaraod, ja Jumala määratud ajal tabab Kurat-Saatanat. — Laul 136:1, 11—15; Ilmutuse 11:17; 20:10, 14.
10 Allumine on kõigi intelligentsete loodolevuste kohus, sest nad eksisteerivad eesmärgil teenida oma Valmistajat. Ilmutuse 4:11 teatab: „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” Ta on Suur Potissepp ja ta loob inimastjad, et need ta eesmärki teeniksid. — Jesaja 29:16; 64:7.
11 Me ei tohiks tähelepanuta jätta tõsiasja, et meie Valmistaja on kõiketeadja, niisiis ta teab, mis on meie jaoks parim. (Roomlastele 11:33) Tema seadused on selleks, ’et me käsi hästi käiks’. (5. Moosese 10:12, 13) Mis kõige tähtsam, „Jumal on armastus”, niisiis soovib ta meile vaid parimat. Kui palju jõulisi põhjusi on meil allumiseks oma Valmistajale Jehoova Jumalale! — 1. Johannese 4:8.
Jeesus Kristus, Jumalale allumise täiuslik eeskuju
12, 13. a) Kuidas ilmutas Jeesus Kristus Jumalale allumist? b) Millised Jeesuse sõnad näitavad tema alluvat hoiakut?
12 Pole vähimatki kahtlust, et Jehoova ainusündinud Poeg Jeesus Kristus annab meile Jumalale allumise täiusliku eeskuju. Apostel Paulus osutab sellele Filiplastele 2:6—8: „[Jeesus], kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; [lisaks] ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani.” Maa peal olles teatas Jeesus korduvalt, et ta ei tee midagi iseenesest; ta ei tegutsenud sõltumatult, vaid allus alati oma taevasele Isale.
13 Me loeme Johannese 5:19, 30: „Jeesus vastas ning ütles neile: ’Tõesti, tõesti ma ütlen teile, Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti. Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.’ ” Samuti palus ta korduvalt ööl, mil ta ära anti: „Mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!” — Matteuse 26:39, 42, 44; vaata ka Johannese 7:28; 8:28, 42.
Jumalale allumise vanaaja eeskujud
14. Mil viisil osutas Noa Jumalale allumist?
14 Üks esimesi Jumalale allumise eeskujusid oli Noa. Ta näitas üles oma allumist kolmel viisil. Esiteks oli ta õiglane mees, kes oli laitmatu oma kaasaegsete seas, kõndides ühes tõelise Jumalaga. (1. Moosese 6:9) Teiseks ehitas ta laeva. Ta „tegi kõik. Nõnda nagu Jumal teda käskis, nõnda ta tegi”. (1. Moosese 6:22) Kolmandaks tegi tema kui „õigusekuulutaja” teatavaks hoiatuse tulevasest Veeuputusest. — 2. Peetruse 2:5.
15, 16. a) Millise hea eeskuju jättis Aabraham Jumalale allumisest? b) Kuidas Saara allumist osutas?
15 Aabraham oli teine väljapaistev Jumalale allumise eeskuju. Ta näitas allumist, kuuletudes Jumala käsule: „Mine omalt maalt [välja].” (1. Moosese 12:1) See tähendas Uuri (nagu arheoloogilised väljakaevamised näitavad, sugugi mitte tähtsusetu linna) mugavast keskkonnast lahkumist, et sadakond aastat võõral maal nomaadina rännata. Aabraham ilmutas Jumalale allumist iseäranis siis, kui ta tegi läbi ränga katse, kus ta oli valmis oma poega Iisakit ohverdama. — 1. Moosese 22:1—12.
16 Aabrahami naine Saara pakub meile teist Jumalale allumise head eeskuju. Kahtlemata kaasnes võõral maal ringirändamisega suurel hulgal ebamugavusi, kuid me ei loe kuskilt, et ta oleks hädaldanud. Ta andis head eeskuju Jumalale allumisest kahel juhtumil, mil Aabraham teda paganatest valitsejate ees õena esitles. Mõlemal korral oli ta koostöövalmis, isegi kui selle tulemusena teda peaaegu nende haaremitesse pidi võetama. Jumalale allumist tõendab see, et tal oli sisimas kombeks kutsuda oma abikaasa Aabrahami „isandaks”, näidates seega, et Jumalale allumine on ta ehtne südame hoiak. — 1. Moosese 12:11—20; 18:12; 20:2—18; 1. Peetruse 3:6.
17. Miks võib öelda, et Iisak osutas Jumalale allumist?
17 Ärgem jätkem kahe silma vahele Jumalale allumise eeskuju, mida andis Aabrahami poeg Iisak. Juudi pärimus viitab sellele, et Iisak oli umbes 25 aastat vana, kui Jehoova käskis ta isal Aabrahamil ta ohvriks tuua. Soovi korral oleks Iisak võinud kergesti osutada vastupanu oma isale, kes oli umbes sada aastat temast vanem. Aga ta ei teinud seda. Kuigi Iisak avaldas imestust ohvrilooma puudumise üle, allus ta alandlikult isale, kes ta altarile seadis ja seejärel ta käed-jalad kinni sidus, hoidmaks ära või ohjeldamaks tahtmatuid reflekse, mis oleksid võinud tekkida, kui tapanuga oleks kasutatud. — 1. Moosese 22:7—9.
18. Kuidas osutas Mooses eeskujulikku Jumalale allumist?
18 Aastaid hiljem andis Mooses meile hea eeskuju Jumalale allumisest. Kindel viide sellele on kirjeldus, et ta oli „alandlikum kõigist inimestest maa peal”. (4. Moosese 12:3) Lisatõendeid Jumalale allumise kohta annab see, et ta viis 40 aasta vältel kõrbes sõnakuulelikult täide Jehoova korraldusi, kuigi ta pidi olema ülevaatajaks kahe- kuni kolmemiljonise mässulise rahva üle. Nii ütlebki aruanne, et „Mooses tegi kõik. Nõnda nagu Jehoova teda oli käskinud, nõnda ta tegi”. — 2. Moosese 40:16.
19. Milliseid väljendusi kasutades osutas Hiiob Jehoovale allumist?
19 Hiiob on veel üks väljapaistev isik, kes Jumalale allumises silmapaistvat eeskuju andis. Pärast seda, kui Jehoova oli lubanud Saatanal kogu Hiiobi vara minema pühkida, ta lapsed tappa ja seejärel lüüa teda „kurjade paisetega jalatallast pealaeni”, ütles Hiiobi naine talle: „Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!” Sellele vaatamata osutas Hiiob Jumalale allumist, öeldes naisele: „Sinagi räägid nagu rumalad naised räägivad! Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?” (Iiob 2:7—10) Samasugust meelelaadi näitavad ta sõnad, mis on kirjas Iiob 13:15 (NW): „Kui ta mind tapakski, kas ma ei ootaks?” Kuigi Hiiob oli tegelikult sügavalt mures omaenda süütuse tõestamise pärast, ei tohi me kahe silma vahele jätta seda, et lõpuks ütles Jehoova ühele tema niinimetatud lohutajaist: „Mu viha on süttinud põlema sinu vastu ja su mõlemate sõprade vastu, sest teie ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!” Kahtlemata annab Hiiob meile Jumalale allumises head eeskuju. — Iiob 42:7.
20. Mil viisil näitas Taavet üles Jumalale allumist?
20 Meenutamaks veel üht eeskuju Heebrea Kirjadest, mainime Taavetit. Ajal mil kuningas Saul Taavetit kui metslooma jälitas, avanes Taavetile kaks korda võimalus oma vaevadele lõpp teha ja Saul tappa. Ometi ei lubanud Jumalale allumine tal seda teha. Ta sõnad on kirjas 1. Saamueli 24:7: „Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule, et pistaksin oma käe tema külge! Sest tema on Jehoova võitu.” (Vaata ka 1. Saamueli 26:9—11.) Samasugust Jumalale andumust osutas ta noomitust vastu võttes, kui ta oli teinud vigu või patustanud. — 2. Saamueli 12:13; 24:17; 1. Ajaraamat 15:13.
Pauluse allumise eeskuju
21—23. Millistel eri juhtumitel osutas apostel Paulus Jumalale allumist?
21 Kristlikes Kreeka Kirjades on meil apostel Pauluse näol Jumalale allumise väljapaistev eeskuju. Selles suhtes, nagu ka kõigis teistes apostelliku teenimise külgedes, jäljendas ta oma Isandat Jeesus Kristust. (1. Korintlastele 11:1) Kuigi Jehoova Jumal kasutas teda vägevamalt kui ühtki teist apostlit, ei tegutsenud Paulus kunagi sõltumatult. Luukas ütleb meile, et kui kerkis üles küsimus, kas mittejuutidest usule pöördunutel on tarvis lasta end ümber lõigata, „siis tehti [Antiookia vendade poolt] otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning mõned muud nende seast lähevad Jeruusalemma apostlite ja vanemate juurde selle tüliküsimuse pärast”. — Apostlite teod 15:2.
22 Seoses Pauluse misjonitegevusega öeldakse meile Galaatlastele 2:9: „Kui Jakoobus ja Keefas ja Johannes, keda peeti sambaiks, tundsid ära armu, mis mulle oli antud, andsid nad mulle ja Barnabasele kätt osaduse täheks, et meie paganate seas ja nemad ümberlõigatute seas, kuulutaksime armuõpetust.” Selle asemel et sõltumatult tegutseda, otsis Paulus juhatust.
23 Kui Paulus viimane kord Jeruusalemmas oli, võttis ta samamoodi vastu sealsete vanemate poolt antud nõuande templisse mineku ja Seadusega ettenähtud toimimisviisi kohta, nii et kõik võisid näha, et ta pole ärataganeja selles suhtes, mis puudutas Moosese Seadust. Kas tema allumine neile vanematele oli viga, kui pidada silmas seda, et ta selline teguviis paistis viivat hukatusse, kuna märatsev rahvahulk oli tema vastu üles ässitatud? Mitte mingil juhul, nagu ilmneb sellest, mis on kirjas Apostlite teod 23:11: „Järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: ’Ole julge, Paulus! Sest otsekui sa neid asju minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!’ ”
24. Milliseid allumise lisajooni arutletakse järgmises artiklis?
24 Pühakiri annab meile tõepoolest jõulisi põhjusi allumiseks ja silmapaistvaid eeskujusid neist, kes taolist allumist ilmutasid. Järgmises artiklis vaatleme mitmesuguseid valdkondi, kus me saame alluda Jehoova Jumalale, abinõusid selleks ja tasu, mis sellest tuleneb.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Milline sõltumatuse vorm pole soovitav?
◻ Mis on allumisest keeldumise algpõhjus?
◻ Millistel põhjustel me võlgneme Jehoovale allumist?
◻ Milliseid häid eeskujusid Jumalale allumisest annab Pühakiri?
[Pilt lk 10]
Nimrod, esimene peale Veeuputust elanud valitseja, kes mässas Jumalale allumise vastu
[Pilt lk 13]
Noa, laitmatu Jumalale allumise eeskuju. — 1. Moosese 6:14, 22