Teokraatlik allumine on kasulik

KUI tahame täita Jehoova tahet organiseeritult, on oluline alluda talle kui kõrgeimale valitsejale. Me tunnustame tema poega Jeesust kristliku koguduse peana ja järgime ka teistes eluvaldkondades Jumala seatud korda. Teokraatlik allumine toob kasu igaühele.

² Võimule allumise põhimõte kehtis juba Eedeni aias. Seda on näha Jumala käskudes, mis on kirjas 1. Moosese 1:28 ja 2:16, 17. Loomad pidid alluma inimestele ning Aadam ja Eeva Jumala tahtele ja võimule. Jumala seatud võimule kuuletumise tulemuseks pidi olema rahu ja kord. Hiljem rõhutati juhtimispõhimõtet kirjakohas 1. Korintlastele 11:3. Apostel Paulus kirjutas: „Ma tahan, et te teaksite, et iga mehe pea on Kristus, naise pea on mees ja Kristuse pea on Jumal.” See osutab üleüldisele tõele, et kõik peale Jehoova alluvad kellelegi.

³ Enamik inimesi tänapäeval ei tunnusta ega järgi Jumala seatud juhtimispõhimõtet. Miks? Probleem sai alguse juba Eedenis, kui esimesed inimesed tegid teadliku otsuse keerata selg Jumala ülemvõimule. (1. Moos. 3:4, 5.) Sellega ei saavutanud nad aga suuremat vabadust. Vastupidi, nad sattusid hoopis kurja vaimolendi Saatana mõju alla. Esimese vastuhaku tõttu võõrdus inimkond Jumalast. (Kol. 1:21.) Selle tagajärjel on suurem osa inimesi ikka veel Saatana võimuses. (1. Joh. 5:19.)

⁴ Olles õppinud tundma Piibli tõde ja ka tegutsenud selle järgi, oleme vabanenud Saatana mõju alt. Pühendunud ja ristitud jumalateenijatena peame Jehoovat oma kõrgeimaks valitsejaks. Me nõustume kuningas Taavetiga, kes mõistis, et Jehoova on „kõigile peaks”. (1. Ajar. 29:11.) Me tunnistame alandlikult: „Teadke, et Jehoova on Jumal. Tema on meid teinud, me kuulume talle. Me oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad.” (Laul 100:3.) Me mõistame, et Jehoova on võimas ja väärib täielikku allumist, kuna kõik on tema loodud. (Ilm. 4:11.) Jumalateenijatena järgime Jeesus Kristust, kes kuuletus Jumalale täiuslikult.

⁵ Mida õppis Jeesus oma kannatustest maa peal? Heebrealastele 5:8 vastab: „Ehkki ta oli tema poeg, õppis ta kuulekust oma kannatuste kaudu.” Jah, Jeesus allus oma taevasele isale isegi raskustes. Pealegi ei teinud ta „midagi omapead”. Jeesus ei rääkinud „omast peast” ega soovinud tuua „austust iseendale”. (Joh. 5:19, 30; 6:38; 7:16–18.) Maise teenistuse ajal tundis ta rõõmu isa tahte täitmisest, kuigi sellega kaasnes vastupanu ja tagakiusamine. (Joh. 15:20.) Siiski allus Jeesus Jumalale. Piiblis öeldakse: „Ta alandus ja jäi kuulekaks surmani, surmani piinapostil.” Sellel, et ta kuuletus Jehoovale igas asjas, oli palju häid tulemusi: see võimaldas inimkonnal saada igavese pääste, teda ülendati ning ta tõi au oma isale. (Filipl. 2:5–11; Heebr. 5:9.)

KELLELE ON VAJA ALLUDA

⁶ Kui allume Jumalale ja täidame tema tahet, väldime paljusid muresid ja pettumusi, mida kogevad need, kes keelduvad kuuletumast Jehoova ülemvõimule. Meie vastane Kurat otsib, keda neelata. Me võime pääseda tema haardest, kui seisame talle vastu ja allume alandlikult Jehoovale. (Matt. 6:10, 13; 1. Peetr. 5:6–9.)

⁷ Kristlikus koguduses me tunnustame Kristuse positsiooni ja ka võimu, mille ta on andnud „ustavale ja arukale orjale”. See mõjutab meie suhtumist kaaskristlastesse ja seda, kuidas me üksteist kohtleme. Jumala korrale allumine koguduses ajendab meid kõigis jumalateenimise valdkondades pühakirja nõu kuulda võtma, puudutagu see siis kuulutustööd, koosolekutel käimist ja osalemist, koostööd kogudusevanematega või organisatsiooni juhiste järgimist. (Matt. 24:45–47; 28:19, 20; Heebr. 10:24, 25; 13:7, 17.)

⁸ Jumalale allumisega anname oma panuse, et koguduses valitseks rahu, turvatunne ja kord. Jehoova rahvas peegeldab tema omadusi. (1. Kor. 14:33, 40.) Kui mõtleme sellele, mida oleme seoses Jehoova organisatsiooniga kogenud, tunneme sama, mida kuningas Taavet. Jälginud, milline kontrast valitseb Jehoova teenijate ning jumalatute inimeste vahel, tõdes ta: „Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15.)

⁹ Abielus ja pereringis kehtib põhimõte, et „naise pea on mees”. Samas tuleb mehel alluda Kristusele ning Kristusel Jumalale. (1. Kor. 11:3.) Naine peab alluma mehele ja lapsed oma vanematele. (Efesl. 5:22–24; 6:1.) Kui iga pereliige juhindub sellest põhimõttest, on tulemuseks rahu.

¹⁰ Abielumees peaks jäljendama Kristust ning olema armastav perekonnapea. (Efesl. 5:25–29.) Kui mees ei kuritarvita oma võimu ega suhtu oma positsiooni hooletult, on naisel ja lastel rõõm talle alluda. Naise roll on teda abistada ja täiendada. (1. Moos. 2:18.) Kui ta toetab kannatlikult oma meest ja peab temast lugu, pälvib ta mehe tunnustuse ning toob au Jumalale. (1. Peetr. 3:1–4.) Kui mees ja naine järgivad perekonnas Jumala seatud korda, annavad nad sellega oma lastele head eeskuju Jumalale allumises.

¹¹ Jumalale allumine mõjutab ka meie suhtumist võimudesse, kes on „oma kohtadel Jumala seatuna”. (Rooml. 13:1–7.) Seaduskuulekate kodanikena maksavad kristlased makse, andes „keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale”. (Matt. 22:21.) Peale selle peavad nad seoses territooriumil kuulutamisega kinni andmekaitseseadusest. Alludes võimukandjaile kõiges, mis ei lähe vastuollu Jehoova õigete seadustega, saame suunata oma jõupingutused ja energia kuulutustööle. (Mark. 13:10; Ap. t. 5:29.)

¹² Teokraatlik allumine mõjutab igat eluvaldkonda. Tänu usule näeme juba praegu vaimusilmas aega, kui kogu inimkond allub Jumal Jehoovale. (1. Kor. 15:27, 28.) Kui suuri õnnistusi kogevad küll need, kes tunnustavad meelsasti Jehoova ülemvõimu ja kuuletuvad talle kogu igaviku jooksul!