Ära lase kellelgi rikkuda oma kasulikke harjumusi

„Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” — 1. KORINTLASTELE 15:33, NW.

1, 2. a) Mida apostel Paulus Korintose kristlaste vastu tundis ja miks? b) Millist konkreetset nõuannet me hakkame vaatlema?

MILLINE võimas emotsioon vanemlik armastus küll on! See ajendab lapsevanemaid ohverdama end oma laste heaks, õpetama neid ja andma neile nõu. Apostel Paulus ei olnud lihalik isa, kuid ta kirjutas Korintoses elavatele kristlastele: „Ehkki teil oleks kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa, sest mina sünnitasin teid evangeeliumi läbi Kristuses Jeesuses.” — 1. Korintlastele 4:15.

² Enne seda oli Paulus läinud Korintosesse, kus ta kuulutas juutidele ja kreeklastele. Ta aitas Korintoses koguduse moodustada. Ühes teises kirjas võrdles Paulus oma hoolitsust imetava ema omaga, kuid korintlastele oli ta nagu isa. (1. Tessalooniklastele 2:7) Nagu teeb armastav lihalik isa, andis Paulus oma vaimsetele lastele nõu. Sa võid saada kasu tema isalikust nõuandest, mille ta Korintose kristlastele andis: „Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” (1. Korintlastele 15:33, NW) Miks Paulus seda korintlastele kirjutas? Kuidas võime meie seda nõuannet ellu rakendada?

Nõuanne nende ja meie jaoks

3, 4. Mida me teame esimese sajandi Korintose ja selle elanikkonna kohta?

³ Kreeka geograaf Strabon kirjutas esimesel sajandil: „Korintost nimetatakse ’jõukaks’ selle kaubanduse pärast, kuna see asub Isthmose maakitsusel ja selle valduses on kaks sadamat, millest üks viib otse Aasiasse ja teine Itaaliasse, ning see muudab mõlema maaga kaubavahetuse kergeks.” Iga kahe aasta järel tõid kuulsad Isthmose mängud Korintosesse tohutuid rahvahulki.

⁴ Mida võis öelda inimeste kohta, kes elasid selles linnas, mis oli nii valitsusvõimu kui ka Aphrodite himura kummardamise keskus? Professor T. S. Evans selgitas: „Rahvastiku arv [oli] ilmselt umbes 400 000. See [oli] küll kõrge kultuuriga ühiskond, kuid moraalilt lodev, isegi väga madal. ... Ahhaia kreeklastest elanikke iseloomustas intellektuaalne rahulolematus ja palavikuline uudistejanu. ... Nende egoism oli nagu õli, mis oli valmis sektantluse tulle valamiseks.”

5. Millise ohuga seisid Korintose vennad silmitsi?

⁵ Aja möödudes sai isegi kogudus jagatud mõningate inimeste poolt, kes olid ikka veel kalduvad enesekindlalt teoretiseerima. (1. Korintlastele 1:10—31; 3:2—9) Üks suurem probleem seisnes selles, et mõned ütlesid: ’Surnute ülestõusmist ei ole.’ (1. Korintlastele 15:12; 2. Timoteosele 2:16—18) Milline nende uskumus (või valeuskumus) täpselt ka oli, pidi Paulus neid parandama, tõestades selgelt, et Kristus on „surnuist üles äratatud”. Nii võisid kristlased loota, et Jumal annab neile „võidu ... meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi”. (1. Korintlastele 15:20, 51—57) Kui sina oleksid seal olnud, kas oleks see ka sind ohustanud?

6. Kelle kohta Pauluse nõuanne, mis on toodud 1. Korintlastele 15:33, eriti käis?

⁶ Selle käigus, kui Paulus esitas kindlaid tõestusi, et surnud äratatakse üles, ütles ta neile: „Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” Selle nõuande tuum puudutas neid, kes kogudusega läbi käisid, kuid ülesäratamise õpetusega nõus ei olnud. Kas neile oli ebaselge lihtsalt mingi mõte, millest nad aru ei saanud? (Võrdle Luuka 24:38.) Ei olnud. Paulus kirjutas, et „mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist”, nii et asjaga seotud isikud vaidlesid lausa vastu, kaldudes ärataganemise poole. Paulus teadis hästi, et nad võivad teiste head harjumused ja mõtlemise ära rikkuda. — Apostlite teod 20:30; 2. Peetruse 2:1.

7. Mis on üks olukord, kus me saaksime 1. Korintlastele 15:33 toodud mõtet rakendada?

⁷ Kuidas võime meie rakendada Pauluse hoiatust seltskonna kohta? Ta ei mõelnud seda, et me peaksime keelduma abistamast mõnda koguduses olevat inimest, kelle arvates on mõnest Piibli salmist või õpetusest raske aru saada. Tegelikult soovitab Juuda 22, 23 meil siirastele inimestele, kellel on selliseid kahtlusi, halastavat abi osutada. (Jakoobuse 5:19, 20) Kuid Pauluse isalikku nõuannet tuleks kindlasti rakendada siis, kui keegi vaidleb pidevalt vastu sellele, mis on teadaolev Piibli tõde, või teeb pidevalt skeptilise või negatiivse loomuga märkusi. Me peaksime olema valvel sellist liiki inimesega seltsimise suhtes. Loomulikult peavad vaimsed karjased siis, kui kellestki on ilmselgelt ärataganeja saanud, asuma karja kaitsmiseks tegutsema. — 2. Timoteosele 2:16—18; Tiitusele 3:10, 11.

8. Kuidas me võime vahetegemisvõimet kasutades tegutseda, kui keegi mingile Piibli õpetusele vastu vaidleb?

⁸ Me võime rakendada 1. Korintlastele 15:33 toodud Pauluse isalikke sõnu ka siis, kui asi puudutab kogudusse mittekuuluvaid inimesi, kes propageerivad valeõpetusi. Kuidas meid võidaks nendega seltsimisse tõmmata? See võiks juhtuda siis, kui me ei tee vahet nende vahel, kellel saaks aidata tõde õppida, ja nende vahel, kes lihtsalt tüliküsimusi tõstatavad, et propageerida mõnda valeõpetust. Me võime näiteks oma tunnistustöö käigus kohata inimest, kes mõne mõttega nõus ei ole, kuid kes soovib seda põhjalikumalt arutada. (Apostlite teod 17:32—34) See iseenesest ei ole ehk probleem, sest me selgitame rõõmuga Piibli tõdesid kõigile, kes neid siiralt teada tahavad, ja pöördume isegi nende juurde veenvate tõestuste esitamiseks tagasi. (1. Peetruse 3:15, 16a) Kuid mõned ei ole ehk tegelikult huvitatud Piibli tõe leidmisest.

9. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui keegi meie uskumustele väljakutse esitab?

⁹ Paljud inimesed väitlevad tundide kaupa, nädalast nädalasse, kuid mitte sellepärast, et nad tõde otsivad. Nad lihtsalt soovivad õõnestada teise usku, uhkeldades samal ajal oma väidetava haridusega heebrea ja kreeka keele või evolutsiooniteaduse alal. Nendega kokku puutudes on mõnedele tunnistajatele tundunud, et neile esitatakse väljakutse, ja nad on selle tulemusel hakanud laiemalt läbi käima seltskonnaga, kes keskendub valereligiooni uskumustele, filosoofiale või teaduslikele valedele. On tähelepanuväärne, et Jeesus ei lasknud endaga seda juhtuda, kuigi ta oleks võinud võita väitlused religioonijuhtidega, kellel oli heebrea või kreeka keele alane koolitus. Kui Jeesusele mõni väljakutse esitati, vastas ta lühidalt ja pööras oma tähelepanu jälle alandlikele inimestele, kes olid tõelised lambad. — Matteuse 22:41—46; 1. Korintlastele 1:23—2:2.

10. Miks on kristlastel, kellel on arvutid ja kes pääsevad juurde elektroonilistele kuulutusetahvlitele, kohane olla ettevaatlik?

¹⁰ Kaasaegsed arvutid on halva seltskonnaga kokkupuutumiseks veel teisi teid avanud. Mõned ärifirmad võimaldavad klientidel arvutit ja telefoni kasutades saata mingi sõnumi elektroonilistele kuulutusetahvlitele; nii saab klient panna kuulutusetahvlile üles teatud sõnumi, mis on kättesaadav kõikidele klientidele. See on viinud niinimetatud elektrooniliste väitlusteni religioossetes küsimustes. Sellistesse väitlustesse võib saada tõmmatud mõni kristlane, kes võib veeta palju tunde koos mõne ärataganenud mõtlejaga, kes on ehk kogudusest eemaldatud. Juhendid, mis on toodud 2. Johannese 9—11, rõhutavad Pauluse isalikku nõuannet halvast seltskonnast hoidumise kohta.a

Ära lase ennast eksitada

11. Millise võimaluse pakkus Korintose kaubanduslik olukord?

¹¹ Nagu märkisime, oli Korintos paljude kaupluste ja äridega kaubanduskeskus. (1. Korintlastele 10:25) Paljud, kes tulid Isthmose mänge vaatama, elasid telkides, ja selle sündmuse ajal müüsid kaupmehed teisaldatavatest müügikioskitest või varikatusega lettidelt oma kaupa. (Võrdle Apostlite teod 18:1—3.) Seetõttu sai Paulus seal telkide tegemisega tööd leida. Ja ta sai kasutada seda tööpaika hea sõnumi levitamiseks. Professor J. Murphy-O’Connor kirjutab: „Kihaval turul asuvast kauplusest ..., mis avanes rahvarohkele tänavale, ei olnud Paulusel juurdepääs mitte ainult töökaaslastele ja klientidele, vaid ka väljaspool liikuvale rahvahulgale. Vabamatel hetkedel võis ta seista uksel ja kõnetada neid, kes tema arvates soovisid kuulata ... On raske kujutleda, et tema mõjuvõimas isiksus ja äärmine veendumus teda ümbruskonnas kiiresti kuulsaks ei teinud, ja see tõmbas ligi uudishimulikke, ning mitte ainult jõudeolijaid, vaid ka neid, kes seda tegelikult teada tahtsid. ... Abielunaised, kes olid temast kuulnud, võisid oma teenritega sisseostude tegemise ettekäändel tema juurde tulla. Surve aegadel, kui ähvardas tagakiusamine või lihtsalt kimbutamine, said usklikud klientidena tema juurde tulla. Selle töökoja kaudu puutus ta kokku ka linnaametnikega.”

12, 13. Kuidas võib 1. Korintlastele 15:33 toodud mõtet töökohal sobivalt rakendada?

¹² Kuid Paulus võis mõista, et töökohal võib kujuneda „halb seltskond”. Ka meie peaksime seda mõistma. On tähelepanuväärne, et Paulus tsiteeris mõnede hulgas levinud suhtumist: „Söögem ja joogem, sest homme me sureme!” (1. Korintlastele 15:32) Kohe pärast seda ütles ta oma isaliku nõuande: „Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.” Kuidas võiks töökoht ja lõbustuste otsimine võimaliku ohu luua?

¹³ Kristlased soovivad olla töökaaslaste vastu sõbralikud, ning paljud kogemused näitavad, kui tõhus võib see tunnistuse andmisele tee avamiseks olla. Kuid mõni kaastööline võib sõbralikkust valesti tõlgitseda kui kutset koos mõnusalt aega veeta. Ta võib esitada juhusliku kutse lõunale, lühikesele koosviibimisele pärast tööd, et juua midagi kangemat, või nädalavahetusel koos meelt lahutama. Võib tunduda, et see inimene on korraliku välimusega ja lahke, ning kutse näib ehk süütuna. Kuid Paulus annab meile nõu: „Ärge laske ennast eksitada.”

14. Kuidas on mõned kristlased lasknud ennast seltsingu kaudu eksitada?

¹⁴ Mõned kristlased on lasknud ennast eksitada. Neil on tasapisi arenenud valvsusetu suhtumine töökaaslastega seltsimisse. Ehk kasvas see välja ühisest huvist mõne spordiala või hobi vastu. Või on mõni ilmalik inimene töökohal ebatavaliselt lahke ja hoolitsev, mis viis selleni, et temaga hakati koos järjest rohkem aega veetma, eelistades sellist seltskonda isegi mõnede koguduseliikmete omale. Seejärel võis see seltsing viia vaid ühe koosoleku vahelejätmiseni. Võib-olla oldi seepärast ühel õhtul kaua väljas ja ei järgitud tava hommikul põlluteenistuses osaleda. Selle tulemusel võidi vaadata ka mõnda sellist filmi või videot, millest kristlane tavaliselt keelduks. Me võime mõelda: „Oh, minuga seda küll ei juhtu.” Kuid enamik nendest, kes on ennast eksitada lasknud, ütlesid ehk alguses sedasama. Me peame endalt küsima: „Kui otsustavalt ma Pauluse nõuannet tegelikult rakendan?”

15. Milline peaks olema meie tasakaalukas suhtumine naabritesse?

¹⁵ See, mida me äsja töökoha asjus vaatlesime, käib ka naabritega läbikäimise kohta. Kindlasti oli muistse Korintose kristlastel naabreid. Mõnedes ühiskondades on tavaline olla naabrite vastu üsna sõbralik ja abivalmis. Maapiirkondades võivad naabrid eraldatuse tõttu üksteisele loota. Perekonnasidemed on mõnedes riikides eriti tugevad, mille tõttu sugulasi kutsutakse sageli külla sööma. On selge, et tasakaalukas vaade on tähtis, nagu Jeesus seda selgitas. (Luuka 8:20, 21; Johannese 2:12) Kas meil on kalduvus oma suhetes naabrite või sugulastega samamoodi edasi käituda, nagu me enne kristlaseks saamist käitusime? Kas ei tuleks meil selle asemel praegu sellised tegevused uuesti läbi mõelda ja südametunnistuse alusel otsustada, millised piirid on kohased?

16. Kuidas tuleb mõista Jeesuse sõnu Matteuse 13:3, 4?

¹⁶ Jeesus võrdles kord Kuningriigi sõna seemnetega, millest osa „kukkus ... tee äärde, ja linnud tulid ja sõid selle ära”. (Matteuse 13:3, 4, 19) Tollal muutus teeäärne pinnas kõvaks, sest paljud jalad kõndisid sellel edasi ja tagasi. Nii on see ka paljude inimestega. Nende elu kihab naabritest, sugulastest ja teistest, kes tulevad ja lähevad, hoides neid hõivatuna. Sellega nii-öelda trambitakse nende südame pinnasel ja muudetakse tõeseemnete juurdumine raskeks. Samasugune tundetus võib areneda ka sellel, kes on juba kristlane.

17. Kuidas võiks seltsimine naabrite ja teistega meid mõjutada?

¹⁷ Mõned ilmalikud naabrid ja sugulased võivad olla sõbralikud ja abivalmis, kuigi nad ei ole kunagi näidanud huvi vaimsete asjade vastu ega armasta õiglust. (Markuse 10:21, 22; 2. Korintlastele 6:14) See, et me saime kristlasteks, ei peaks tähendama, et me pole enam sõbralikud ja heanaaberlikud. Jeesus andis meile nõu, et me teiste vastu ehtsat huvi ilmutaksime. (Luuka 10:29—37) Kuid samamoodi inspireeritud ja vajalik on Pauluse nõuanne olla oma seltskonna suhtes ettevaatlik. Kui me esimest nõuannet ellu rakendame, ei tohi me unustada viimast. Kui me mõlemat põhimõtet silmas ei pea, võib see meie harjumusi mõjutada. Millised on sinu harjumused aususe või keisri seadustele kuuletumise osas, võrreldes sinu naabrite või sugulaste omadega? Näiteks võib neile tunduda, et tuludeklaratsiooni täites on sissetuleku või äritulude varjamine õigustatud ja äraelamiseks isegi vajalik. Nad võivad sulle oma vaadetest juhusliku kohvitassi juures või lühikese külastuse ajal keelitavalt rääkida. Kuidas võiks see sinu mõtlemist ja ausaid harjumusi mõjutada? (Markuse 12:17; Roomlastele 12:2) „Ärge laske ennast eksitada. Halb seltskond rikub kasulikud harjumused.”

Noorte harjumused kaasa arvatud

18. Miks käib 1. Korintlastele 15:33 ka noorte kohta?

¹⁸ Eriti noortele inimestele avaldab mõju see, mida nad näevad ja kuulevad. Kas sa ei ole pannud tähele lapsi, kelle žestid või maneerid on väga sarnased oma vanemate või õdede-vendade omadega? Nii ei peaks meid üllatama, et laste mängu- või koolikaaslased võivad neid suuresti mõjutada. (Võrdle Matteuse 11:16, 17.) Kui sinu poeg või tütar käib läbi noortega, kes räägivad oma vanematest lugupidamatult, siis milleks loota, et see sinu lapsi ei mõjuta? Kuidas mõjub see, kui nad kuulevad sageli teisi noori roppu keelt kasutamas? Kuidas mõjub see, kui nende eakaaslased koolist või naabrusest vaimustuvad uuest jalatsistiilist või ehtemoest? Kas me peaksime mõtlema, et noored kristlased on sellisele mõjule vastuvõtmatud? Kas Paulus ütles, et 1. Korintlastele 15:33 tekstil on mingi ealine alammäär?

19. Millist seisukohta peaksid lapsevanemad püüdma oma lastesse juurutada?

¹⁹ Kui sa oled lapsevanem, kas sa võtad lastega asju arutledes ja neid puudutavaid otsuseid tehes seda nõuannet arvesse? Ilmselt tuleb sulle kasuks, kui sa tunnustad, et see ei tähenda, et kõik teised noored, kellega sinu lapsed naabruses või koolis läbi käivad, on halvad. Mõned neist võivad olla meeldivad ja korralikud, nagu on ka mõned sinu naabrid, sugulased ja töökaaslased. Püüa aidata oma lastel näha ja mõista seda, et sa rakendad tasakaalukalt Pauluse tarka ja isalikku nõuannet, mille ta korintlastele andis. Kui nad mõistavad, kuidas sina asju tasakaalus hoiad, võib see aidata neil sind jäljendada. — Luuka 6:40; 2. Timoteosele 2:22.

20. Noored, millise väljakutse ees te seisate?

²⁰ Teie, kes olete veel noored, püüdke mõista, kuidas Pauluse nõuannet rakendada, teades, et see on tähtis iga kristlase jaoks, olgu ta noor või vana. See esitab väljakutse, aga miks mitte püüda sellele väljakutsele vastata? Tunnusta tõsiasja, et lihtsalt see, kui sa oled mõningaid nendest noortest lapsest saadik tundnud, ei tähenda seda, et nad ei võiks mõjutada sinu harjumusi, ei võiks rikkuda harjumusi, mida sa kristliku noorena kujundad. — Õpetussõnad 2:1, 10—15.

Positiivsed sammud meie harjumuste kaitsmiseks

21. a) Milline vajadus meil seltskonna suhtes on? b) Miks me võime olla kindlad, et teatud seltskond on ohtlik?

²¹ Me kõik vajame seltsingut. Kuid me peame olema valvsad tõsiasja suhtes, et meie seltskond võib meid mõjutada, ja seda nii hea kui halva poole. See osutus tõeks Aadama puhul ja ka kõikide teiste puhul, kes sellest saadik on sajandite jooksul elanud. Näiteks oli Joosafatil, heal Juuda kuningal, Jehoova soosing ja õnnistus. Kuid pärast seda, kui ta oli lubanud oma pojal abielluda Iisraeli kuninga Ahabi tütrega, hakkas Joosafat Ahabiga seltsima. See halb seltskond läks Joosafatile peaaegu ta elu maksma. (2. Kuningate 8:16—18; 2. Ajaraamat 18:1—3, 29—31) Kui me oma seltskonda targalt ei vali, võib see täpselt sama ohtlik olla.

22. Mille me peaksime südamesse võtma ja miks?

²² Võtkem siis südamesse need armastavad nõuanded, mille Paulus 1. Korintlastele 15:33 meile annab. Need ei ole lihtsalt sõnad, mida me oleme ehk nii sageli kuulnud, et võime neid peast korrata. Need peegeldavad isalikku kiindumust, mida Paulus tundis oma Korintoses elavate vendade ja õdede vastu ning laiemas mõttes ka meie vastu. Ja kahtlemata on nendes meie taevase Isa nõuanded, sest ta soovib, et meie pingutusi saadaks edu. — 1. Korintlastele 15:58.

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

◻ Millisel konkreetsel põhjusel kirjutas Paulus 1. Korintlastele 15:33 toodud nõuande?

◻ Kuidas me võime Pauluse nõuannet töökohal rakendada?

◻ Milline peaks olema meie tasakaalukas suhtumine naabritesse?

◻ Miks on 1. Korintlastele 15:33 toodud nõuanded eriti kohased noorte jaoks?

[Pilt lk 17]

Paulus kasutas töökohta hea sõnumi levitamiseks

[Pilt lk 18]

Teised noored võivad rikkuda sinu kristlikud harjumused