Lugejate küsimusi

Kas väljend „vaimusaanu”, mis leidub 1. Korintlastele 14:37 (UT), tähendab seda, et inimene on saanud püha vaimu kui võitu, või tähendab see, et tal on vaimult imeanne?

Uue Testamendi 1990. aasta tõlkes kõlab see salm nii: „Kui keegi tundub endale prohveti või vaimusaanuna, küllap ta siis taipab sellest, mis ma teile kirjutan, et see on Issanda käsk.” — 1. Korintlastele 14:37.

Lugeja võib arvata, et väljend „vaimusaanu” viitab tõsiasjale, et esimese sajandi kristlased olid vaimust-sigitatud ja said Jumala vaimseteks poegadeks. Või saab seda väljendit mõista nii, et see käib inimese kohta, kes on saanud erilise püha vaimu ande. Tõenäoliselt on õige viimane tähendus, nagu kaastekstid ja tolleaegne olukord aitavad meil näha.

Apostel Paulus kasutas siin kreeka sõna pneu·ma·ti·kosʹ, mille peamine tähendus on „vaimuga seotud, vaimne”. Selle vorme on kasutatud väljendites „vaimne ihu”, „vaimulik õnnistus”, „vaimulik tarkus” ja „vaimulik koda”. — 1. Korintlastele 15:44; Efeslastele 1:3; Koloslastele 1:9; 1. Peetruse 2:5.

Nendel juhtudel määratleb Piibel konkreetselt selle, mida sõna „vaimne” kirjeldab (ihu, õnnistus, tarkus ja koda). Kuid teistel juhtudel tuleb sõna „vaimne” tähendus ja õige tõlkimisviis määrata konteksti põhjal. Näiteks kõrvutatakse 1. Korintlastele 2:14 ja 15 lihaliku inimese suhtumist ho pneu·ma·ti·kosʹ-e omaga, mis loogiliselt tähendab „vaimulikku inimest”.

Esimese korintlastele kirjutatud kirja 12. kuni 14. peatükk keskendub püha vaimu imeannetele. Jumal andis need mõnele algkristlasele, näitamaks, et ta ei kasuta enam sõnasõnalist Iisraeli, vaid õnnistab nüüd kristlikku „Jumala Iisraeli”. (Galaatlastele 6:16) Nende annete kohta kirjutas Paulus: „Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama.” (1. Korintlastele 12:4) Nende vaimuannete hulgas olid eriline tarkus, teadmised ja usk ning ka prohvetlik rääkimine, keeltega rääkimine ja keelte tõlgitsemine. — 1. Korintlastele 12:8—11.

Korintose kristlased, kellele Paulus kirjutas, olid Jumala püha vaimuga võitud. Paulus ütles: „Te olete puhtaks pestud, olete pühitsetud, olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus.” (1. Korintlastele 6:11; 12:13) Tõepoolest, kõik olid saanud „Vaimu pandi”. (2. Korintlastele 5:5) Kuid mitte kõik neist ei saanud püha vaimu kaudu teatud erilist annet. Ja näib, et paljud olid keeltega rääkimisest vaimustuses ning omistasid sellele andele liigset tähtsust. Paulus kirjutas eesmärgiga parandada nende mõtlemist ja näitas, et keeltega rääkimine ei too kasu nii paljudele inimestele kui toob prohvetlik rääkimine. Paulus andis 12. peatüki lõpus korintlastele nõu: „Olge agarad püüdma suuremaid armuandeid!” — 1. Korintlastele 12:28—31.

Seejärel soovitas ta 14. peatüki alguses tungivalt: „Taotlege armastust ja olge agarad taotlema [ta pneu·ma·ti·kaʹ-t], aga kõige enam prohvetlikku kõnelemist!” Mida taotlema? Need kristlased ei pidanud taotlema vaimuga võidmist, sest nad olid juba võitud. On loogiline, et Paulus pidas silmas vaimu „andeid”, mida ta 12. peatüki lõpus soovitaski neil taotleda. Seetõttu annab tõlge New World Translation of the Holy Scriptures 1. Korintlastele 14:1 mõtte edasi nii: „Jätkake innukalt vaimsete annete taotlemist.” Teised piiblitõlked tõlgivad siin sõna ta pneu·ma·ti·kaʹ „vaimseteks anneteks” või „Vaimu anneteks”.

Paneme seda kõike arvesse võttes tähele, et 14. peatüki lõpus seostab Paulus omavahel prohvetliku rääkimise ja pneu·ma·ti·kosʹ-e. Nagu 1. salmis on toodud, võib konteksti põhjal aru saada, et ta pidas silmas vaimuannete saamist. The New Testament in Modern Speech, mille on tõlkinud R. F. Weymouth, tõlgib selle nii: „Kui keegi tunnistab end olevat prohvet või vaimsete annetega inimene, tunnustagu ta, et see, mida ma nüüd kirjutan, on Issanda käsk.”

Tõepoolest, kõik kristlased, ükskõik kas neil oli prohvetliku rääkimise anne või mõni muu vaimuanne, pidid tunnustama ja järgima nõuannet, mille Paulus kirjutas selle kohta, kuidas koguduses peaks kõik toimuma.