Kui kaua sa võid elada?
ENAMIK meist on täiesti nõus, et eluteel tuleb ette raskusi. Kuid samas me oleme õnnelikud, et oleme elus. Me ei rahuldu ainult oma lapsepõlvega või lühikese elueaga, me tahaksime elada palju aastaid. Kuid sellest hoolimata näib surm vältimatuna. Kas see on nii?
Kas on võimalik surma edasi lükata? Kas meie eluiga on võimalik pikendada?
Pikendatud eluiga?
Aastal 1990 teatati ühes uudisteblokis rõõmsalt, et inimeste eluiga on võimalik pikendada „saja kümne aastani”. Kuid Piiblis ütleb laulik Mooses eluea pikkuse kohta: „Meie elupäevi on seitsekümmend aastat, ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda; sest need mööduvad kiiresti ja me läheme lennates ära!” (Laul 90:10) Niisiis öeldakse Piiblis, et inimeste keskmine eluiga on 70 või 80 aastat. Aga kui pikka elu võiks siis inimene arvamuste kohaselt tänapäeval loota?
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on kogu maailmas inimeste keskmine eluiga 65 aastat. WHO sõnul „loodeti, et see kasvab järgmise viie aasta jooksul umbes neli kuud igas aastas, seda peamiselt imikute suremuse vähendamise arvel”. Kuid ajakiri Time ütleb, et isegi siis, kui Ameerika Ühendriikides ei sureks mingi meditsiinilise ime abil keegi enne 50. eluaastat, „kasvaks keskmine eluiga ikkagi ainult 3,5 aastat”.
Miks on elu nii lühike?
Dr. Jan Vijg Hollandi Gerontoloogia Katseinstituudist väidab, et nii nagu teatud haigused on seotud defektidega inimese keha rakkude struktuuris, nii näib ka, et vananemise protsessile avaldavad mõju geneetilised tegurid. Mõned teadlased usuvad, et me võiksime elada kauem, kui vananedes saaks vahetada välja „peotäie peamisi geene”. Teised nimetavad sellist ettepanekut „liiga lihtsaks”.
Igal juhul nendivad teadlased, et „inimkeha rakkudesse näib olevat programmeeritud mingisugune sisseehitatud bioloogiline piirang”, nagu öeldakse ajakirjas Time. Isegi need, kes väidavad, et meid on „programmeeritud pidevalt elama”, tunnistavad, et „midagi läheb valesti”. Tõepoolest, 65, 70 või 80 või ehk veel mõne aasta pärast ’möödub’ meie elu „kiiresti” ja lõpeb surmaga, nagu Piiblis öeldakse.
Kuid meie ajaarvamise esimesel sajandil elanud kristlik apostel Paulus ennustas veendunult: „Viimane vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!” (1. Korintlastele 15:26) Kuidas on surma võimalik kaotada? Ja isegi kui see on võimalik, siis kuidas võid sa praegusel ajal tulla toime, kui mõni sulle kallis inimene sureb?