Miks hoiab hirm maailma oma haardes?
KES sooviks elada hirmu all? Tavaline inimene ihkab julgeolekut, kus tema elu ja vara ei oleks ohus. Seepärast kolivad paljud ära piirkondadest, kus lokkab kuritegevus. Kuid kõikjal on põhjust hirmu tunda.
Tuumapommidest ja -reaktoritest põhjustatud õnnetuste ohtlikkus tekitab hirmu, et inimkond võib hävida. Plahvatuslikult kasvav vägivald süvendab hirmu. Paljud kardavad, et AIDS-ist saab selle sajandi kõige enam elusid nõudev epideemia. Hirmu põhjuste hulka kuulub ka meie keskkonna hävitamine. Kas see, et nii paljude asjade pärast hirmu tuntakse, võib midagi erilist tähendada? Ja kas meil on üldse lootust elada kunagi maailmas, kus pole sellist hirmu?
Ülemaailmne hirm on tähendusrikas
Tänapäeval laialtlevinud hirmule annab tähendusrikkuse see, mida on ennustatud Piiblis. Viimsete päevade kohta käivas prohvetiennustuses mainis Jeesus Kristus olukordi, mis tekitavad hirmu. Ta ütles: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu, ja nälga ja maavärisemisi on paiguti.” Samuti rääkis Jeesus sellest, et „ülekohus läheb väga võimsaks”. Alates aastast 1914 on enneolematud sõjad, näljahädad, maavärisemised ja ülekohus põhjustanud suurt hirmu ja hävitanud palju elusid. — Matteuse 24:7—14.
Tänapäeval suurendavad hirmu ka inimeste käitumisjooned. Apostel Pauluse prohvetlikud sõnad on kirjas 2. Timoteosele 3:1—4: „Viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad.” Kuna neil viimseil päevil ümbritsevad meid sellised inimesed, ei ole midagi imestada, et kõikjal valitseb hirm!
Mida see maailm võib oodata
Jeesus võrdles käesolevat viimsete päevade perioodi Noa-aegse maailmaga. Kahtlemata valitses tol ajal suur hirm, sest Piibli ajaloolises jutustuses öeldakse: „Maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.” Seepärast „Jumal ütles Noale: ’Ma olen otsustanud teha lõpu kõigele lihale, sest maa on täis nende vägivalda.’ ” (1. Moosese 6:11, 13) See kuri maailm oli sedavõrd vägivaldne, et Jumal tegi sellele ülemaailmse Veeuputusega lõpu. Kuid armastusest jättis Jehoova Jumal õiglase Noa ja tema pere ellu. — 2. Peetruse 2:5.
Mida siis praegune vägivaldne maailm võib oodata? Jumal põlgab seda, kui teiste headusse jõhkra hoolimatusega suhtutakse. See ilmneb lauliku sõnades: „Jehoova katsub läbi õige, aga õelat ja vägivalla armastajat vihkab ta hing!” (Laul 11:5) Jehoova tegi Noa päevade vägivaldsele maailmale lõpu. Kas ei peaks me siis lootma, et Jumal teeb lõpu ka sellele hirmuäratavast vägivallast vaevatud maailmale?
Jumal inspireeris apostel Peetrust rääkima Kristuse juuresviibimisest ja prohvetlikult ennustama häda praegusele kurjale maailmale. Peetrus kirjutas: „Viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi ning ütlevad: ’Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!’ ” Seejärel kasutas Peetrus sõna „taevad” inimkonna ebatäiusliku valitsussüsteemi kujutamiseks ja sõna „maa” ebaõiglase inimühiskonna kujutamiseks. Ta ütles: „Sest neil, kes seda tahavad, on teadmata, et taevad olid vanasti olemas ja maa koosnes veest ja vee läbi Jumala sõna väe tõttu ja et nende läbi tookordne [Noa päevade] maailm hukkus veeuputuses. Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.” — 2. Peetruse 3:3—7.
Sama mõtet edasi arendades juhtis Paulus tähelepanu sellele, et Kristus oma vägevate inglitega „maksab kätte neile, kes ei tunne Jumalat ja kes ei alistu meie Issanda Jeesuse Kristuse evangeeliumile, kes saavad nuhtluseks igavese hukatuse”. (2. Tessalooniklastele 1:6—9) Piibli viimane raamat räägib rahvaste kogumisest „sõtta kõigeväelise Jumala suureks päevaks” ja kinnitab meile, et Jehoova ’hävitab need, kes hävitavad maad’. — Ilmutuse 11:18; 16:14—16.
Aeg rõõmustada, mitte hirmu tunda
Õiglastel inimestel on põhjust rõõmustada, mitte hirmu tunda selle pärast, mida Piibel sellele maailmale ennustab. Jehoova teeb sellele kurjale maailmale peagi lõpu, kuid see tuleb kasuks neile, kes armastavad õiglust. Mis järgneb siis, kui Jumal on praegusele asjadesüsteemile lõpu teinud? Uus süsteem, kus valitseb Jumala taevane Kuningriik, mille eest Jeesus oma järelkäijaid palvetama õpetas! Ta ütles: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.’ ” (Matteuse 6:9, 10) Milliseid muudatusi võib loota, kui Jumala tahe sünnib maa peal?
Sõdadele ja nendega kaasnevale terrorile tehakse lõpp. Laulus 46:10 öeldakse: „[Jehoova Jumal] lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab [sõja]vankrid ära tulega!” Siis inimesed ’istuvad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid’. — Miika 4:4.
Enam ei ole surmatoovaid haigusi, mis põhjustavad hirmu ja nõuavad inimelusid. Jumala tõotus kõlab: „Ükski elanik ei ütle: ’Ma olen haige!’ ” (Jesaja 33:24, NW) Milline põhjus rõõmustamiseks!
Minevikku jäävad ka kuritegevuse ja vägivallaga kaasnevad hirmud. Laulus 37:10, 11 tõotatakse: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!”
Kuidas tuleb praegusaja hirmude asemele tõeline rahu ja julgeolek? Ühe õiglase valitsuse — Jumala Kuningriigi — kaudu. Taaniel 2:44 teatab meie aja kohta: „Nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti.” Jehoova poolt ametisse määratud Kuningas Jeesus Kristus ’peab valitsema, kuni Jumal on pannud kõik vaenlased tema jalge alla’. (1. Korintlastele 15:25) Jeesuse Tuhandeaastane Valitsus viib täide Jumala algse kava, mille kohaselt õnnelikud inimesed asustavad paradiislikku maad igavesti. — Luuka 23:43; Ilmutuse 20:6; 21:1—5.
Sellel paradiislikul maal valitseb üks kasulik kartus. See on „Jehoova kartus”. (Õpetussõnad 1:7) Õigupoolest peaks meil olema see kartus juba praegu, sest see on sügav lugupidamine ja aukartus, millega kaasneb hirm Jumalat pahandada, sest me peame kalliks tema heldust ja headust. Selline kartus eeldab kõhklematut usaldust Jehoova vastu ja ustavat kuuletumist temale. — Laul 2:11; 115:11.
Hirmuäratavad sündmused näitavad, et me elame viimseil päevil. Aga kui me tõestame oma armastust Jehoova vastu, võime rõõmustada, selle asemel et olla täis hirmu. Piibli prohvetiennustused näitavad, et peagi teeb Jumal sellele maailmale lõpu. Seda asendab Jehoova Jumala tõotatud uus, õiglane maailm. (2. Peetruse 3:13) Tõepoolest, Kuningriigi valitsus toob peagi maailma, kus ei ole kahjulikku hirmu.
[Kast lk 6]
ÜHEAINSA AJAKIRJA VÄGI
POOLA noormees Tomasz sattus seadusega pahuksisse ja ta põgenes maalt. Kuus kuud seikles ta pöidlaküüdiga mööda Euroopat, magades telgis ja tehes juhutöid. Sel ajal keerles tal pidevalt peas üks küsimus: mis on elu eesmärk?
Tomaszi küsimus sai vastuse, kui talle anti poolakeelne Vahitorn. Ta luges ajakirja mitu korda läbi ning mõistis, et selles on tõde, mida ta on otsinud. Tomasz reisis pöidlaküüdiga 200 kilomeetri kaugusel Selters/Taunuses asuvasse Vahitorni Ühingu Saksamaa harubüroosse. Esmaspäeva õhtul kohale jõudes võttis ta välja oma Vahitorni ja ütles: „Sooviksin, et keegi annaks mulle selle ajakirja sisu kohta lisaselgitust. Mida ma pean tegema?”
Selsamal õhtul rääkisid kaks Jehoova tunnistajat Tomasziga elu eesmärgist, kasutades vestluse alusena Piiblit. Tomasz oli täis indu rohkem teada saada ning käis selle nädala igal päeval harubüroos, et uurida Piiblit ja raamatut Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal.
Tomasz otsustas Poolasse tagasi minna, kuigi tal võis seal probleeme tekkida. Niisiis asus Tomasz reedel, täpselt neli päeva pärast Seltersi harubüroosse saabumist, kodumaa poole teele. Poolas hakkas ta otsekohe koos Jehoova tunnistajatega uurima. Tomasz tegi kiireid edusamme ja hakkas sellest, mida ta oli õppinud, innukalt teistele rääkima. Ta ristiti Jehoova tunnistajaks 1993. aasta oktoobris, kõigest neli kuud pärast esimest külaskäiku Seltersisse.
Vaid üksainus Vahitorn aitas sel noormehel leida elu eesmärgi!
[Pilt lk 7]
Kuningriigis, kus valitseb Jeesus Kristus, ei hoia hirm mitte kunagi enam maailma oma haardes