Jehoova on mõistlik!

„Tarkus, mis on ülalt, on . . . mõistlik.” — JAKOOBUSE 3:17, NW.

1. Kuidas on mõned Jumalat mittemõistlikuna kujutanud, ja kuidas sina sellisesse jumalakäsitlusse suhtud?

MILLIST Jumalat sa kummardad? Kas sa usud, et ta on järeleandmatu, rangelt õiglane Jumal, kes on oma iseloomult karm ja jäik? Protestantlikule reformaatorile Johann Calvinile tundus Jumal tõenäoliselt just sellisena. Calvin väitis, et Jumalal on iga inimese jaoks „igavene ja muutumatu plaan” — igaühele on ette määratud kas elu igaveses õnnes või igavene piin põrgutules. Kujuta ette: kui see oleks õige, ei oleks mitte mingit tähtsust sellel, kui visalt sa pingutaksid — miski ei suudaks muuta Jumala pikaajalist, jäika plaani sinu ja su tuleviku kohta. Kas sind tõmbaks miski sellise mittemõistliku Jumala ligi? — Võrdle Jakoobuse 4:8.

2., 3. a) Kuidas võiksime näitlikult selgitada inimeste ettevõtmiste ja organisatsioonide mittemõistlikust? b) Kuidas näitab Hesekieli nägemus Jehoova taevasest sõjavankrist Tema kohanemisvõimet?

² Millist kergendust toob meile see, kui saame teada, et Piibli Jumal on erakordselt mõistlik! Mitte Jumal, vaid oma puuduste tõttu piiratud inimesed on need, kes kalduvad olema jäigad ja järeleandmatud. Inimeste loodud organisatsioonid võivad olla kohmakad nagu kaubarongid. Kui suur kaubarong on veeremas teel oleva takistuse poole, ei tule teelt kõrvale pööramine kõne allagi, ja ega peatuminegi palju kergem ole. Mõningatel rongidel on nii suur inerts, et neil kulub pidurite töölehakkamisest kuni seismajäämiseni rohkem kui kilomeeter! Samamoodi võib supertanklaev pärast mootorite seiskamist veel kuni kaheksa kilomeetrit hooga edasi sõita. Isegi kui mootoritele tagurpidikäik anda, võib sellel seismajäämiseks ikkagi kolm kilomeetrit kuluda! Kuid nüüd mõtle sõidukile, mis on palju aukartustäratavam kui need kaks — sõidukile, mis kujutab Jumala organisatsiooni.

³ Üle 2600 aasta tagasi andis Jehoova oma prohvetile Hesekielile nägemuse, milles kujutatakse Tema taevast vaimolevuste organisatsiooni. See oli aukartustäratavate mõõtmetega sõjavanker, Jehoova „sõiduk”, mis on alati tema kontrolli all. Kõige huvitavam oli selle liikumisviis. Hiiglaslikel ratastel oli neli külge, mis olid silmi täis, nii et need nägid igale poole ja võisid peatumata või pöördumata silmapilkselt suunda muuta. See hiiglaslik sõiduk ei pidanud raskelt edasi veerema nagu supertanklaev või kaubarong. See võis liikuda välgukiirusel ja teha samaaegselt 90-kraadiseid pöördeid! (Hesekiel 1:1, 14—28) Jehoova erineb sellest Jumalast, keda Calvin kuulutas, sama palju kui Tema sõjavanker erineb inimeste tehtud kohmakatest masinatest. Tema on täiuslikult kohanemisvõimeline. Jehoova isiksuse selle tahu mõistmine peaks aitama ka meil kohanemisvõimeliseks jääda ja hoiduda sattumast mittemõistlikkuse lõksu.

Jehoova — kõige kohanemisvõimelisem olend universumis

4. a) Mil viisil näitab isegi Jehoova nimi, et ta on kohanemisvõimeline Jumal? b) Millised on mõned Jehoova Jumalale antud tiitlid, ja miks on need sobivad?

⁴ Isegi Jehoova nimi viitab tema kohanemisvõimele. „Jehoova” tähendab sõnasõnaliselt „Tema põhjustab [kellekski, millekski] saamist”. See tähendab ilmselt seda, et Jehoova põhjustab iseenda saamise kõigi oma tõotuste Täideviijaks. Kui Mooses küsis Jumalalt tema nime, täpsustas Jehoova selle tähendust järgnevalt: „Ma osutun selleks, kelleks ma osutun.” (2. Moosese 3:14, NW) Rotherhami piiblitõlge väljendab seda tabavalt: „Ma saan selleks, kelleks iganes tahan.” Jehoova osutub või otsustab saada selleks, kelleks iganes vaja, et teostada oma õiglasi eesmärke ja täide viia oma tõotusi. Seega on tal muljetavaldav rida selliseid tiitleid nagu Looja, Isa, Suveräänne Issand, Karjane, vägede Jehoova, palve Kuulja, Kohtumõistja, Suur Õpetaja, Lunastaja. Ta on põhjustanud enda saamise igaüheks neist ja ta on saanud veelgi rohkemaks, et teha teoks oma armastusküllased eesmärgid. — Jesaja 8:13; 30:20, NW; 40:28; 41:14; Laul 23:1; 65:3, NW; 73:28, NW; 89:27; Kohtumõistjate 11:27; vaata ka New World Translation, Appendix (Lisa) 1J.

5. Miks me ei peaks järeldama, et Jehoova kohanemisvõime tähendab tema olemuse või normide muutumist?

⁵ Kas see siis tähendab, et Jumala olemus või tema normid muutuvad? Ei tähenda, sest nagu öeldakse Jakoobuse 1:17, tema „juures ei ole muutust ega varjutuste varju”. Kas siin on mingi vastuolu? Üldsegi mitte. Näiteks, milline armastav lapsevanem ei vaheta oma rolle, toomaks lastele kasu? Üheainsa päeva jooksul võib lapsevanem olla nõuandja, kokk, majapidaja, õpetaja, distsiplineerija, sõber, mehhaanik, hooldaja — see loetelu võiks üha jätkuda. Lapsevanem ei muuda oma isiksust, kui ta neid rolle täidab; ta vaid kohandab end vastavalt antud hetke vajadustele. Samamoodi on see ka Jehoova puhul, kuid kaugelt suuremas ulatuses. Et tuua kasu oma loodutele, võib tema põhjustada enda saamist ükskõik kelleks. Tema tarkuse sügavus on tõepoolest hämmastav! — Roomlastele 11:33.

Mõistlikkus on jumaliku tarkuse tundemärk

6. Mida tähendab otseselt see kreekakeelne sõna, mida Jakoobus jumaliku tarkuse kirjeldamiseks kasutas, ja millised on selle sõna lisatähendused?

⁶ Jünger Jakoobus kasutas huvitavat sõna, kirjeldamaks selle ülimalt kohanemisvõimelise Jumala tarkust. Ta kirjutas: „Tarkus, mis on ülalt, on . . . mõistlik.” (Jakoobuse 3:17, NW) Kreekakeelset sõna (e·pi·ei·kesʹ), mida ta siin kasutas, on raske tõlkida. Tõlkijad on kasutanud selliseid sõnu nagu „leebe”, „mahe”, „leplik” ja „arvestav”. New World Translation (Uue maailma tõlge) annab selle edasi sõnaga „mõistlik”, ja allmärkus näitab, et selle sõnasõnaline tähendus on „paindlik”.a Samuti annab see sõna edasi mõtte selle kohta, et see isik ei aja juuksekarva lõhki ega ole liiga range või vali. Õpetlane William Barclay kommenteerib teoses New Testament Words (Uue Testamendi sõnad): „Peamine ja elementaarne asi seoses epieikeia’ga on see, et see saab alguse Jumalast. Kui Jumal nõuaks vaid oma õigusi ega rakendaks meie puhul midagi muud kui üksnes jäikasid seadusnorme, kus me siis oleksime? Jumal on ülim näide olevusest, kes on epieikēs ja kes tegeleb teistega, ilmutades epieikeia’t.”

7. Kuidas ilmutas Jehoova mõistlikkust Eedeni aias?

⁷ Mõtle ajale, mil inimkond hakkas vastu Jehoova suveräänsusele. Kui kerge oleks Jumalal olnud hukata need kolm tänamatut vastuhakkajat: Aadam, Eeva ja Saatan! Kui paljust südamevalust oleks ta ennast niiviisi säästnud! Ja kes oleks saanud väita, et ta ei või nii rangelt õigust nõuda? Vaatamata sellele ei ole Jehoova iialgi lasknud oma taevasel sõjavankrisarnasel organisatsioonil mingi jäiga, kohandamatu õigusnormi taha kinni jääda. Niisiis ei veerenud see sõjavanker armutult üle inimpere ja üle kõigi inimkonna õnnelike tulevikuväljavaadete. Vastupidi, Jehoova Jumal manööverdas oma sõjavankrit välgukiirusel. Vahetult pärast vastuhakku kavandas Jehoova Jumal kaugeleulatuva eesmärgi, andes armu ja lootust kõigile Aadama järglastele. — 1. Moosese 3:15.

8. a) Milline kontrast on Jehoova tõelise mõistlikkuse ja selle vahel, mida ristiusumaailm ekslikult mõistlikuks peab? b) Miks me võime öelda, et Jehoova mõistlikkus ei tähenda, et ta võiks oma põhimõtete suhtes kompromissi teha?

⁸ Jehoova mõistlikkus ei tähenda siiski seda, et ta võiks oma põhimõtete suhtes kompromissi teha. Tänapäeva ristiusumaailma kirikud võivad mõelda, et nad on mõistlikud, kui pigistavad silmad kinni ebamoraalsuse suhtes, püüdes meeldida vaid oma hälbinud karjadele. (Võrdle 2. Timoteosele 4:3.) Jehoova ei murra kunagi oma seadusi ega tee oma põhimõtete suhtes kompromissi. Kuid ta on valmis olema paindlik, et kohanduda olukorraga, nii et neid põhimõtteid saaks rakendada õiglaselt ja ka halastavalt. Ta ei unusta iialgi tasakaalustada oma õiglust ja jõudu oma armastuse ja mõistliku tarkusega. Vaadelgem kolme viisi, kuidas Jehoova mõistlikkust ilmutab.

„Valmis andestama”

9., 10. a) Mida ühist on ’valmisolekul andestada’ ja mõistlikkusel? b) Kuidas sai Taavet kasu Jehoova valmisolekust andestada, ja miks?

⁹ Taavet kirjutas: „Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja [„valmis andestama”, NW], ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad!” (Laul 86:5) Kui Heebrea Kirjad tõlgiti kreeka keelde, kasutati väljendi „valmis andestama” tõlkimiseks sõna e·pi·ei·kesʹ ehk „mõistlik”. Tõepoolest, valmisolek andestada ning osutada halastust on ehk tähtsaim mõistlikkuse ilmutamise viis.

¹⁰ Taavet teadis hästi, kui mõistlik Jehoova selles suhtes on. Kui Taavet rikkus Batsebaga abielu ja korraldas tema abikaasa tapmise, väärisid nii tema kui ka Batseba surmanuhtlust. (5. Moosese 22:22; 2. Saamueli 11:2—27) Kui seda juhtumit oleksid käsitlenud jäigad inimkohtunikud, oleksid mõlemad kergesti oma elu kaotada võinud. Kuid Jehoova ilmutas mõistlikkust (e·pi·ei·kesʹ), mille kohta Vine’s Expository Dictionary of Biblical Words ütleb, et see „väljendab ’juhtumiga seotud faktide inimlikku ja mõistlikku’ arvestamist”. Jehoovat mõjutasid halastavat otsust langetama muu hulgas tõenäoliselt taolised faktid nagu patustajate siiras kahetsus ja ka halastus, mida Taavet ise teistele varem oli osutanud. (1. Saamueli 24:5—7; 25:32—35; 26:7—11; Matteuse 5:7; Jakoobuse 2:13) Kuid kooskõlas sellega, kuidas Jehoova kirjeldab ennast 2. Moosese 34:4—7, on mõistlik, et Jehoova Taavetit ka karistas. Ta saatis prohvet Naatani Taaveti juurde jõulise sõnumiga, rõhutades Taavetile tõsiasja, et see oli põlanud Jehoova sõna. Taavet kahetses ja seega ei pidanud ta oma patu pärast surema. — 2. Saamueli 12:1—14.

11. Kuidas ilmutas Jehoova valmisolekut andestada Manasse puhul?

¹¹ Juuda kuninga Manasse näide on selles suhtes veelgi märkimisväärsem, kuna Manasse oli, erinevalt Taavetist, pikka aega läbinisti kuri. Manasse edendas maal jälestusväärseid religioosseid kombeid, mille juurde kuulus ka inimohvrite toomine. Tema käsul tõenäoliselt ’saeti lõhki’ ka ustav prohvet Jesaja. (Heebrealastele 11:37) Et Manasset karistada, lasi Jehoova ta Babüloni vangi viia. Kuid Manasse kahetses vangis olles ja palus armu. Vastuseks sellele siirale kahetsusele oli Jehoova „andeksandja” — ja seda isegi nii äärmusliku juhtumi puhul. — 2. Ajaraamat 33:9—13.

Ta muudab suunda vastavalt kujunenud olukorrale

12., 13. a) Milline olukorra muutus Ninives ajendas Jehoovat suunda muutma? b) Kuidas ilmnes, et Jehoova Jumal oli mõistlikum kui Joona?

¹² Jehoova mõistlikkus avaldub ka tema valmisolekus muuta kavatsetud tegevussuunda vastavalt kujunenud olukorrale. Näiteks, kui prohvet Joona marssis mööda muistse Ninive tänavaid, oli tema inspireeritud sõnum üsna lihtne: võimas linn hävitatakse 40 päeva pärast. Kuid olukord muutus väga järsult! Ninive elanikud kahetsesid. — Joona 3. peatükk.

¹³ On õpetlik kõrvutada seda, kuidas Jehoova ja Joona sellele sündmustekäigu pöördele reageerisid. Jehoova muutis oma taevase sõjavankri suunda. Sel juhtumil ta kohandas ennast, põhjustades enda saamise pattude andestajaks, selle asemel et saada „sõjameheks”. (2. Moosese 15:3) Joona, vastupidi, oli kaugelt järeleandmatum. Selle asemel et pidada sammu Jehoova sõjavankriga, käitus tema pigem varemmainitud kaubarongi või supertanklaeva sarnaselt. Tema oli kuulutanud hävingut, järelikult peab häving ka tulema! Võib-olla ta arvas, et suuna muutmine kahandab Ninive elanike silmis tema prestiiži. Kuid Jehoova andis kannatlikult oma põikpäisele prohvetile meeldejääva õppetunni mõistlikkuse ja halastuse kohta. — Joona 4. peatükk.

14. Miks muutis Jehoova oma tegevussuunda oma prohveti Hesekieliga tegeldes?

¹⁴ Jehoova on muutnud suunda muudelgi puhkudel — ja koguni suhteliselt tähtsusetutes asjades. Näiteks kord, kui Jehoova tegi prohvet Hesekielile ülesandeks esitada üks prohvetlik draama, oli selle kohta antud juhtnööride hulgas käsk, et Hesekiel peab valmistama oma söögi tulel, mille põletusmaterjaliks on inimese väljaheited. See oli prohvetile juba liig ning ta hüüdis „Oh Issand Jehoova!” ja palus, et teda ei sunnitaks tegema midagi nii vastikut. Jehoova ei jätnud prohveti tundeid arvestamata, nagu oleksid need mõistusevastased olnud; selle asemel lubas Ta Hesekielil kasutada veisesõnnikut, mis on paljudes maades kuni tänapäevani tavaline põletusmaterjal. — Hesekiel 4:12—15.

15. a) Millistest näidetest on näha, et Jehoova on olnud valmis inimolendeid kuulama ja neile ka vastanud? b) Millise õppetunni võime meie sellest saada?

¹⁵ Kas ei ole südantsoojendav mõelda, kui alandlik on meie Jumal Jehoova? (Laul 18:36) Tema on meist tohutult kõrgem, kuid ta kuulab kannatlikult ebatäiuslikke inimesi ja muudab koguni aeg-ajalt oma suunda vastavalt vajadusele. Ta lubas end pikalt paluda Aabrahamil, kes soovis ära hoida Soodoma ja Gomorra hävitamist. (1. Moosese 18:23—33) Ja ta lubas Moosesel esitada vastuväiteid oma ettepanekule hävitada mässulised iisraellased ning teha nende asemel Moosesest vägev rahvas. (2. Moosese 32:7—14; 5. Moosese 9:14, 19; võrdle Aamos 7:1—6.) Sellega andis ta täiusliku eeskuju oma inimestest sulastele, kes peaksid ilmutama samasugust valmidust kuulata teisi inimesi, kui see on mõistlik ja kui seda on võimalik teha. — Võrdle Jakoobuse 1:19.

Mõistlikkus võimu tarvitamisel

16. Kuidas erineb Jehoova paljudest inimestest selles suhtes, kuidas tema oma võimu tarvitab?

¹⁶ Kas sa oled kunagi märganud, et kui inimesed saavad rohkem võimu, näivad paljud neist kaotavat teatud määral mõistlikkust? Jehooval, vastupidi, on kõrgeim võimupositsioon kogu universumis, aga siiski annab ta mõistlikkuses ülima eeskuju. Ta tarvitab oma võimu täiesti mõistlikult. Erinevalt paljudest inimestest ei ole Jehoova oma võimu suhtes ebakindel, seega ei ole ta sunnitud seda kiivalt kaitsma — justkui võiks see kuidagi tema võimu ohustada, kui ta osa sellest teistele annab. Tegelikult ajal, mil universumis oli peale Jehoova vaid üks olevus, andis ta sellele ulatusliku võimu. Ta tegi Logose oma „meister-töötegijaks” (NW), tuues sellest ajast alates kõik muu olemasollu selle armsa Poja kaudu. (Õpetussõnad 8:22, 29—31; Johannese 1:1—3, 14; Koloslastele 1:15—17) Hiljem andis ta temale „kõik meelevalla taevas ja maa peal”. — Matteuse 28:18; Johannese 5:22.

17., 18. a) Miks saatis Jehoova inglid Soodomasse ja Gomorrasse? b) Miks palus Jehoova inglitel teha ettepanekuid selle kohta, kuidas ahvatleda Ahabit?

¹⁷ Samamoodi usaldab Jehoova paljudele oma loodutele ülesandeid, millega ta ise palju paremini toime tuleks. Näiteks, kui ta ütles Aabrahamile, et „ma lähen alla [Soodomasse ja Gomorrasse] ja vaatan, kas nad minuni jõudnud hädakisa kohaselt on teinud kõike seda või mitte”, ei kavatsenud ta sinna isiklikult kohale minna. Selle asemel otsustas Jehoova anda oma inglitele autoriteedi, saates nad enda jaoks vajalikku informatsiooni koguma. Ta volitas neid täitma seda asjaolude väljaselgitamiseks mõeldud ülesannet, ja nad pidid tulemustest temale aru andma. — 1. Moosese 18:1—3, 20—22.

¹⁸ Teisel juhtumil, kui Jehoova otsustas viia täide surmaotsuse kurja kuninga Ahabi üle, kutsus Ta taevas inglid kokku, et need teeksid ettepanekuid, kuidas seda ärataganenud kuningat „ahvatleda” minema lahingusse, kus ta oma elu kaotaks. Jehoova, kogu tarkuse Allikas, ei vajanud kindlasti abi, et pakkuda välja parim tegevussuund! Kuid ta lasi inglitel tunda end väärikana, andes neile eesõiguse pakkuda välja võimalusi olukorra lahendamiseks ja ka volitades neid tegutsema valitud tegevussuuna kohaselt. — 1. Kuningate 22:19—22.

19. a) Miks piirab Jehoova seaduste hulka, mida ta välja annab?b) Kuidas näitab Jehoova, et ta on mõistlik selles suhtes, mida ta meilt ootab?

¹⁹ Jehoova ei kasuta oma võimu selleks, et teisi olendeid liigse kontrolli all hoida. Ka selles ilmutab ta võrreldamatut mõistlikkust. Ta piirab hoolikalt seaduste hulka, mida ta välja annab, ja keelab oma sulaseid minemast „üle selle, mis on kirjutatud”, et need ei lisaks Jehoova seadustele omatehtud koormavaid seadusi. (1. Korintlastele 4:6; Apostlite teod 15:28; vastanda tekstile Matteuse 23:4.) Tema ei nõua oma loodutelt iialgi pimedat kuuletumist, vaid tavaliselt annab ta piisavalt informatsiooni, millest nad võivad juhinduda, ning laseb neil endil valiku teha, andes neile teada, mis kasu on sõnakuulelikkusest ja millised tagajärjed on sõnakuulmatusel. (5. Moosese 30:19, 20) Selle asemel et hoida inimesi vaos süütunde, häbistamise või hirmu abil, püüab ta jõuda nende südameni; ta soovib, et nad teeniksid teda ehtsast armastusest, mitte sunniviisil. (2. Korintlastele 9:7) Selline kogu südamest osutatav teenistus teeb Jumala südame rõõmsaks; ta ei ole mittemõistlik, kellele on „raske meelepärane olla”. — 1. Peetruse 2:18, NW; Õpetussõnad 27:11; võrdle Miika 6:8.

20. Kuidas Jehoova mõistlikkus sind mõjutab?

²⁰ Kas ei ole tähelepanuväärne, et Jehoova Jumal, kellel on rohkem jõudu kui ühelgi loodud olendil, ei kasuta seda jõudu iialgi mittemõistlikult ega selleks, et teisi türanniseerida? Kuid inimesed, kes on temaga võrreldes nii armetud, on kogu ajaloo jooksul üksteise üle võimutsenud. (Koguja 8:9) On selge, et mõistlikkus on hinnaline omadus, mis ajendab meid Jehoovat üha rohkem armastama. See võib omakorda ajendada ka meid endid seda omadust arendama. Kuidas me võime seda arendada? Järgmine artikkel käsitleb seda teemat.

[Allmärkus]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kuidas tõstab Jehoova nimi ja nägemus tema taevasest sõjavankrist esile tema kohanemisvõimet?

◻ Mis on mõistlikkus, ja miks see on jumaliku tarkuse tunnusmärk?

◻ Mil viisil on Jehoova näidanud, et ta on „valmis andestama”?

◻ Miks on Jehoova teatud juhtudel otsustanud kavatsetud tegevussuunda muuta?

◻ Kuidas osutab Jehoova mõistlikkust selles, mil viisil ta võimu tarvitab?

[Pilt lk 10]

Miks andestas Jehoova kurjale kuningale Manassele?