Armastus võidab kohatu kiivuse
„Armastus .. ei ole kiivas.” — 1. KORINTLASTELE 13:4, UT.
1., 2. a) Mida Jeesus oma jüngritele armastuse kohta ütles? b) Kas on võimalik olla ühtaegu armastav ja ka kiivas, ning miks sa nõnda vastad?
ARMASTUS on tõelise kristluse tundemärk. „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” ütles Jeesus Kristus. (Johannese 13:35) Apostel Paulus selgitas inspiratsiooni all olles, millist mõju armastus kristlastevahelistele suhetele peaks avaldama. Muu hulgas kirjutas ta järgmist: „Armastus .. ei ole kiivas.” — 1. Korintlastele 13:4, UT.
2 Neid sõnu kirjutades viitas Paulus kohatule kiivusele. Ta ei oleks ju muidu saanud sellelesamale kogudusele öelda: „Ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega.” (2. Korintlastele 11:2, UT) Temas äratasid „jumalikku kiivust” mehed, kes avaldasid kogudusele laostavat mõju. See sundis Paulust kirjutama Korintose kristlastele teise inspireeritud kirja, milles on palju armastavaid nõuandeid. — 2. Korintlastele 11:3—5.
Kiivus kristlaste vahel
3. Millise probleemi tekitas kiivus Korintose kristlaste vahel?
3 Oma esimeses kirjas korintlastele pidi Paulus puudutama üht probleemi, mis takistas neil uutel kristlastel üksteisega läbi saamast. Nad ülistasid teatud mehi ning ’uhkustasid üksteise vastu’. See tekitas koguduses niisuguseid lõhesid, et ühed ütlesid: „Mina olen Pauluse poolt!”, teised: „Mina olen Apollose poolt!”, kolmandad: „Mina olen Keefase poolt!” (1. Korintlastele 1:12; 4:6) Püha vaimu juhatusel võis apostel Paulus näidata ära probleemi algpõhjuse. Korintlased käitusid lihalike, mitte „vaimsete” inimestena. Seega kirjutas Paulus: „Olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu — eks te siis ole ju lihalikud ja eks te kõnni inimlikku teerada pidi?” — 1. Korintlastele 3:1—3, UT.
4. Millise näite abil selgitas Paulus oma vendadele, kuidas on õige üksteisesse suhtuda, ja mida võime meie sellest õppida?
4 Paulus aitas korintlastel mõista, kuidas on õige suhtuda koguduseliikmete annetesse ja võimetesse. Ta küsis: „Kes eesõigustab sind? Ja mis on sinul, mida sina ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui ei oleks sa seda mitte saanud?” (1. Korintlastele 4:7) Esimese korintlastele saadetud kirja 12. peatükis selgitas Paulus, et kogudusse kuulujad on otsekui inimese keha eri liikmed, nagu käsi, silm või kõrv. Ta juhtis tähelepanu sellele, et Jumal lõi kehaliikmed nõnda, et need kannavad hoolt üksteise eest. Lisaks kirjutas Paulus: „Kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga.” (1. Korintlastele 12:26) Kõik Jumala sulased peaksid seda põhimõtet tänapäevalgi omavahelistes suhetes rakendama. Selle asemel et olla kiivas teisele inimesele tema ülesande või saavutuste tõttu Jumala teenistuses, peaksime rõõmutsema ühes temaga.
5. Millise tõsiasja paljastavad Jakoobuse 4:5 sõnad, ja kuidas toob Pühakiri välja nende sõnade õigsuse?
5 Tuleb tunnistada, et seda on kergem öelda kui teha. Piiblikirjutaja Jakoobus tuletab meile meelde, et igas patuses inimeses on „kalduvus kadestada”. (Jakoobuse 4:5, NW) Leidis ju esimene mõrvgi aset seepärast, et Kain andis järele oma kohatule kiivusele. Vilistid vaenasid Iisakit, sest nad kadestasid teda tema kasvava jõukuse pärast. Raahel oli kiivas oma õele, kuna see oli viljakas ja tõi palju lapsi ilmale. Jaakobi pojad olid kiivad oma nooremale vennale Joosepile, sest temale osutati enam poolehoidu. Mirjam oli ilmselt kiivas oma mitteiisraellannast vennanaisele. Korah, Daatan ja Abiram sepitsesid kadedusest vandenõu Moosese ja Aaroni vastu. Kuningas Saul muutus kiivaks Taavetile tema sõjalise edukuse pärast. Kahtlemata oli just kiivus üks tegureid, mis pani Jeesuse jüngrid korduvalt vaidlema selle üle, kes neist on suurim. Fakt on see, et ükski ebatäiuslik inimene pole täiesti vaba patusest „kalduvusest kadestada”. — 1. Moosese 4:4—8; 26:14; 30:1; 37:11; 4. Moosese 12:1, 2; 16:1—3; Laul 106:16; 1. Saamueli 18:7—9; Matteuse 20:21, 24; Markuse 9:33, 34; Luuka 22:24.
Koguduses
6. Kuidas võivad kogudusevanemad valitseda kalduvust kadestada?
6 Kõik kristlased peavad vältima kadedust ja kohatut kiivust. See käib ka vanematekogude kohta, kes on määratud Jumala rahva koguduste eest hoolt kandma. Kui kogudusevanem on alandliku meelega, ei püüa ta auahnelt teistest üle olla. Teisest küljest, kui mõni vanem on organiseerija või kõnepidajana silmapaistvalt võimekas, rõõmustavad teised selle üle, pidades seda õnnistuseks kogudusele. (Roomlastele 12:15, 16) Mõni vend võib teha häid edusamme ja tema elu võib anda tunnistust sellest, et ta ilmutab Jumala vaimu vilja. Kaaludes, kas ta on kõlblik teenima teenistusabilisena või vanemana, peaksid kogudusevanemad hoolega hoiduma paisutamast ülemäära suureks mõnda tema väikest puudust, et ametisse mittesoovitamist seeläbi õigustada. See reedaks armastuse ja mõistlikkuse puudumist.
7. Milline probleem võib tekkida, kui kristlasele antakse mingi teokraatlik ülesanne?
7 Kui kellelegi antakse teokraatlik ülesanne või saab ta vaimse õnnistuse osaliseks, peavad teised koguduseliikmed hoiduma kadedaks muutumast. Näiteks võidakse mõnel võimekal õel paluda kristlikel koosolekutel demonstratsioone esitada sagedamini kui teistel. See võib mõnes ões kiivust äratada. Samalaadne probleem võis ehk valitseda ka Euodia ja Süntühhe vahel Filipi koguduses. Tänapäeval tuleb kogudusevanematel nendesarnaseid naisi ehk lahkelt õhutada olema alandlikud ja „ühemõttelised Issandas”. — Filiplastele 2:2, 3; 4:2, 3.
8. Milliste patuste tegudeni võib kiivus viia?
8 Kristlane võib olla teadlik veast, mille on minevikus teinud keegi, keda on nüüd koguduses eesõigustega õnnistatud. (Jakoobuse 3:2) Kiivusest võib tekkida kiusatus rääkida sellest teistele ja vaidlustada tema amet koguduses. See oleks vastuolus armastusega, mis „katab pattude hulga”. (1. Peetruse 4:8) Kiivusest ajendatud jutud võivad rikkuda koguduse rahu. „Kui teil .. on südames kibedat kadedust [„kiivust”, UT] ja riiakat meelt,” manitses jünger Jakoobus, „siis ärge kiidelge ja ärge valetage tõe vastu. See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit.” — Jakoobuse 3:14, 15.
Perekonnas
9. Kuidas võivad abikaasad kiivuse üle valitseda?
9 Kohatu kiivuse tõttu lähevad nurja nii mõnedki abielud. Usaldamatus abielupartneri vastu on armastusetu. (1. Korintlastele 13:7) Teisest küljest võib juhtuda, et üks abikaasa ei tee väljagi teise kiivusest. Näiteks võib naine olla kiivas oma mehele, kuna see osutab tähelepanu kellelegi teisele vastassugupoolde kuulujale. Mehes aga võib tekitada kiivust see, et naine kulutab palju aega mõne abivajava sugulase eest hoolitsemiseks. Tundes taoliste tunnete pärast piinlikkust, võivad abikaasad selle maha vaikida ja ilmutada oma frustratsiooni viisil, mis probleemi vaid keerukamaks muudab. Selle asemel peaks kiivas abielupool ausalt oma tunnetest rääkima. Teine abielupool omakorda peaks olema mõistev ja kinnitama oma armastust. (Efeslastele 5:28, 29) Et kiivusele mitte maad anda, peavad mõlemad neist ehk vältima olukordi, mis seda põhjustavad. Vahel peab kristlik ülevaataja ehk aitama oma naisel mõista, et täitmaks oma kohustust Jumala karja karjasena, peab ta vastassugupoolde kuulujatele piiratud määral ja kohast tähelepanu osutama. (Jesaja 32:2) Muidugi peab kogudusevanem olema hoolas, et ta ei annaks kiivuseks kunagi mingit tõelist põhjust. See nõuab tasakaalukust ning seda, et ta võtaks kindlasti aega omaenda abielusideme tugevdamiseks. — 1. Timoteosele 3:5; 5:1, 2.
10. Kuidas võivad vanemad aidata oma lastel kiivusest üle saada?
10 Ka peavad lapsevanemad aitama oma lastel mõista, millal on kiivus kohatu. Tihtilugu tuleb laste vahel ette riidusid, mis kasvavad kaklusteks. Sageli saavad need alguse just kiivusest. Et igal lapsel on ainuomased vajadused, ei saa kõiki lapsi täpselt ühtmoodi kohelda. Lisaks peavad lapsed mõistma, et igaühel neist on oma head ja vead. Kui üht last innustatakse alati olema nii tubli kui teinegi, võib see kasvatada ühes kadedust ja teises uhkust. Seepärast peaksid vanemad õpetama lapsi mõõtma oma edusamme Jumala Sõna eeskujusid aluseks võttes, mitte üksteisega võisteldes. Piiblis öeldakse: „Ärgem olgem ahned tühjale aule, üksteist ärritades [„üksteises võistlusvaimu õhutades”, NW], üksteist kadestades.” Selle asemel peaks ’igaüks katsuma läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„mitte võrreldes teise inimesega”, NW]’. (Galaatlastele 5:26; 6:4) Kõige tähtsam on aga see, et kristlikud lapsevanemad aitaksid oma lapsi korrapärase piibliuurimise kaudu ning tooksid välja Jumala Sõnas sisalduvad head ja halvad näited. — 2. Timoteosele 3:15.
Näited inimestest, kes valitsesid kiivuse üle
11. Millise hea eeskuju andis Mooses kiivusega kokku puutudes?
11 Vastupidiselt selle maailma võimuahnetele juhtidele oli „Mooses .. väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal”. (4. Moosese 12:3) Kui iisraellaste juhtimine muutus Moosesele üksinda ülemäära koormavaks, pani Jehoova oma vaimu veel 70 iisraellase peale ning andis neile väe Moosest aidata. Kui neist kaks meest prohvetitena tegutsema hakkasid, tundis Joosua, et see õõnestas liigselt Moosese juhipositsiooni. Joosua tahtis neid mehi tagasi hoida, kuid Mooses selgitas alandlikult: „Kas sa ägestud minu eest [„tunned minu pärast kiivust”, NW]? Kes küll annaks, et kogu Jehoova rahvas saaks prohveteiks, et Jehoova paneks oma vaimu nende peale!” (4. Moosese 11:29) Jah, Mooses oli rõõmus, kui teistele teenistuseesõigusi anti. Ta ei otsinud kiivalt iseendale austust.
12. Mis aitas Joonatanil kiivust vältida?
12 Hea näide sellest, kuidas armastus on üle võimalikust kohatust kiivusest, oli Joonatan, Iisraeli kuninga Sauli poeg. Joonatan oli oma isa trooni otsene pärija, kuid Jehoova oli valinud järgmiseks kuningaks Jesse poja Taaveti. Joonatani olukorras oleksid paljudki Taavetile kiivad olnud ja vaadanud temale kui rivaalile. Ent kuna Joonatan armastas Taavetit, ei lasknud ta seesugusel tundel kunagi enda üle valitseda. Kuuldes Joonatani surmast, võis Taavet öelda: „Mul on sinu pärast kitsas käes, mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis! Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu!” — 2. Saamueli 1:26.
Silmapaistvaimad eeskujud
13. Kes on parim eeskuju kiivuse üle valitsemises ja miks?
13 Jehoova Jumal on silmapaistvaimaks eeskujuks isegi kohase kiivuse üle valitsemises. Ta valitseb taolisi tundeid täiuslikult. Iga jumaliku kiivuse võimas ilming on alati kooskõlas Jumala armastuse, õigluse ja tarkusega. — Jesaja 42:13, 14.
14. Millist eeskuju andis Jeesus vastandina Saatanale?
14 Teine silmapaistev eeskuju kiivuse üle valitsemises on Jumala armas Poeg Jeesus Kristus. „Olles kujult Jumal, ei arvanud [Jeesus] saagiks olla Jumalaga võrdne.” (Filiplastele 2:6, UT) Milline terav kontrast on see küll sellele, kuidas käitus auahne ingel, kellest sai Kurat-Saatan! Nagu „Paabeli kuningas”, ihaldas ka Saatan kiivalt saada „Kõigekõrgema sarnaseks”, kui ta astus Jehoova vastu kui temaga võistlev jumal. (Jesaja 14:4, 14; 2. Korintlastele 4:4) Saatan püüdis panna isegi Jeesust ’maha langema ja teda kummardama’. (Matteuse 4:9) Kuid miski ei pannud Jeesust ütlema lahti alandlikult Jehoova suveräänsusele allumisest. Vastupidiselt Saatanale „loobus [Jeesus] iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani”. Jeesus toetas oma Isa valitsemisõigust ning hülgas täielikult Kuradi uhke ja kiiva tegutsemisviisi. Tasuks Jeesuse ustavuse eest ’ülendas Jumal tema kõrgele ja andis temale nime üle kõigi nimede, et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved, niihästi taevaliste kui maapealsete kui ka maa-aluste omad, ja iga keel tunnistaks, et Jeesus Kristus on Issand, Jumala Isa auks’. — Filiplastele 2:7—11.
Valitse oma kiivuse üle
15. Miks me peame kiivust hoolega ohjes hoidma?
15 Vastupidiselt Jumalale ja Kristusele on kristlased ebatäiuslikud. Olles patused, võib nende tõukejõuks mõnikord olla patust tulenev kiivus. Seepärast on tähtis, et me ei laseks kiivusel panna end kritiseerima kaasusklikku mõne väikse puuduse või kujuteldava väärteo pärast, vaid mõtiskleksime järgmiste inspireeritud sõnade üle: „Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?” — Koguja 7:16.
16. Millist head nõu anti kiivuse kohta ühes selle ajakirja varasemas numbris?
16 Kiivuse kohta anti 15. märtsi 1911. aasta ingliskeelses Vahitornis järgmine hoiatus: „Kuigi me peaksime seisma Issanda eesmärgi eest väga innukalt ja väga kiivalt, peame siiski tegema kindlaks, et see ei muutuks meie eraasjaks, ja peaksime mõtlema, kas me ehk ei ole ’teiste ellu sekkujad’. Lisaks peaksime mõtlema, kas kogudusevanematel on sobiv mingit teatud asja käsitleda ja kas me peaksime sellega kogudusevanemate jutule minema või mitte. Me kõik peaksime Issanda eesmärgi ja Issanda töö eest väga kiivalt seisma, ent meil tuleb olla äärmiselt valvas, et see ei oleks kibestunud kiivus .., teiste sõnadega, me peaksime tegema kindlaks, et me ei ole kiivad teisele, vaid seisame kiivalt teise eest, tema huvide ja parima heakäekäigu eest.” — 1. Peetruse 4:15, UT.
17. Kuidas me võime vältida kiivusest tulenevaid patuseid tegusid?
17 Kuidas võime meie kui kristlased vältida uhkust, kiivust ja kadedust? Lahendus seisneb selles, et laseme Jumala pühal vaimul takistamatult oma elu mõjutada. Näiteks peame paluma Jumalalt tema vaimu ja ka abi, et selle head vilja esile tuua. (Luuka 11:13) Meil tuleb käia kristlikel koosolekutel, mida alustatakse palvega ja millel lasub Jumala vaim ja õnnistus. Lisaks peame uurima Piiblit, mille Jumal on inspireerinud. (2. Timoteosele 3:16) Ning me peame osalema Kuningriigi kuulutustöös, mida tehakse Jehoova püha vaimu väega. (Apostlite teod 1:8) Veel üks võimalus lasta Jumala vaimu head mõju oma ellu on aidata kaaskristlasi, keda mõni ebameeldiv kogemus on armutult rõhunud. (Jesaja 57:15; 1. Johannese 3:15—17) Kui täidame innukalt kõiki neid kristlikke kohustusi, aitab see meil vältida kiivusest tulenevaid patuseid tegusid, sest Jumala Sõna ütleb: „Käige Vaimus, siis te ei täida mitte liha himusid.” — Galaatlastele 5:16.
18. Miks ei tule meil kohatu kiivuse vastu igavesti võidelda?
18 Armastus on loetletud Jumala püha vaimu viljadest esimesena. (Galaatlastele 5:22, 23) Armastuse ilmutamine aitab meil praegu oma patuste kalduvuste üle valitseda. Aga kuidas on lugu tulevikuga? Miljonitel Jehoova sulastel on lootus elada tulevases maises paradiisis, kus nad võivad saada inimliku täiuslikkuse. Selles uues maailmas valitseb armastus ning mitte keegi ei ole enam kohatu kiivuse haardes, sest „kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse”. — Roomlastele 8:21.
Punkte mõtisklemiseks
◻ Millise näite tõi Paulus, aitamaks seista kiivuse vastu?
◻ Kuidas võib kiivus koguduse rahu rikkuda?
◻ Kuidas võivad vanemad õpetada oma lapsi kiivusest üle saama?
◻ Kuidas me võime vältida kiivusest tulenevaid patuseid tegusid?
[Pilt lk 16]
Ära lase kiivusel koguduse rahu rikkuda
[Pilt lk 17]
Vanemad võivad õpetada oma lapsi kiivusest üle saama