Kui toimuvad looduskatastroofid
Accra, Ghana, 4. juuli 1995: Peaaegu 60 viimase aasta tugevaimad vihmad põhjustasid tõsise üleujutuse. Umbes 200000 inimest kaotas kogu omandi, 500000 ei pääsenud koju ning 22 kaotas elu.
San Angelo, Texas, USA, 28. mai 1995: Tornaadod ja rahe, mis laastasid seda 90000 elanikuga linna, tekitasid umbes 120 miljoni (USA) dollari suurusi kahjusid.
Kobe, Jaapan, 17. jaanuar 1995: Kõigest 20 sekundit kestnud maavärina tagajärjel hukkus tuhandeid, sai vigastada kümneid tuhandeid ning jäi peavarjuta sadu tuhandeid inimesi.
MEIE aega võiks nimetada katastroofide ajastuks. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni aruanne teatab, et 30 aasta pikkuse perioodi jooksul, aastatel 1963—1992, on katastroofides hukkunud, vigastada saanud või peavarjuta jäänud inimeste arv iga aasta keskmiselt kuus protsenti kasvanud. Selle masendava olukorra tõttu on ÜRO nimetanud 1990-ndad aastad „rahvusvaheliseks looduskatastroofide vähendamise kümnendiks”.
Muidugi ei põhjusta loodusjõud, nagu torm, vulkaanipurse või maavärin, tingimata katastroofi. Neid esineb aastas sadu, ilma et need inimestele kahju tekitaksid. Kui aga loodusjõud nõuab suurt lõivu elu ja omandi näol, on kindlasti tegu katastroofiga.
Looduskatastroofide sagenemine näib olevat vältimatu. Raamat „Kas looduskatastroofid on Jumala või inimese teod?” („Natural Disasters—Acts of God or Acts of Man?”) märgib: „Inimesed muudavad oma keskkonda mõningatele katastroofidele altimaks ning tegutsevad viisil, mis teeb nad taoliste õnnetuste ees kaitsetumaks.” Raamatus tuuakse hüpoteetiline näide: „Nõrk maavärin hurtsikulinnas, kus järsu kuristiku veeres paiknevad rasketest mudatellistest majad, võib inimkaotuste ja kannatuste poolest osutuda väga vabalt katastroofiks. Kuid kas niisuguse katastroofi põhjuseks on maavapped või pigem tõsiasi, et inimesed elavad nii ohtlikes majades nii ohtlikul pinnasel?”
Piibli uurijatel on veel teinegi põhjus, miks looduskatastroofide sagenemine neid ei üllata. Peaaegu 2000 aastat tagasi ennustas Jeesus Kristus, et „maailmaajastu lõpetust” tähistab muu hulgas see, et „nälga ja maavärisemisi on paiguti” (Matteuse 24:3, 6—8). Piibel ennustas ka seda, et „viimseil päevil” on inimesed enesearmastajad, rahaarmastajad, ilma loomupärase kiindumuseta ning hea põlgajad (2. Timoteosele 3:1—5, NW).a Tihtipeale panevad taolised omadused inimest oma keskkonnale vastu töötama, tehes elanikkonna loodusjõudude ees kaitsetumaks. Inimmõjuste katastroofide juured on samuti armastuseta ühiskonnas, kus suurem osa peab elama.
Kuna maakera rahvastik kasvab, kuna inimtegevus seab elanikkonna järjest suuremasse ohtu ja kuna üha sagedamini kasutatakse loodusvarasid vääralt, siis vaevavad katastroofid inimest aina edasi. Katastroofijärgset olukorda kergendada pole lihtne, nagu näitab järgmine artikkel.
[Allmärkus]
a Lisateavet viimsete päevade tundemärgi kohta leiad lk. 98—107 raamatust „Tundmine, mis viib igavesse ellu”; väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
[Piltide allikaviited lk 3]
Üleval: Infoteenistusosakond Ghanas; paremal: San Angelo Standard-Times
[Pildi allikaviide lk 2]
KAAS: Maxie Roberts/Courtesy of THE STATE