Jõulud — kas ilmalik või religioosne püha?

HIINAS ja Eestis kutsutakse teda jõuluvanaks. Suurbritannias tuntakse teda kui Father Christmas’t. Venelased kasutavad nime Ded Moroz ja Ameerika Ühendriikides on ta nimetatud Santa Clausiks.

Paljud peavad seda suure vatsa ja lumivalge habemega lustakat vanameest ehtsaks jõulude kehastuseks. Ent üldteada on seegi, et jõuluvana on müüt, legend, mis põhineb neljandal sajandil elanud Müra (praegusaja Türgis) piiskopiga seotud pärimustel.

Kombed ja tavad on pidustuste juures alati olulist osa etendanud ning jõulud pole selles suhtes erand. Jõuluvana-müüt on vaid üks näide selle kohta, kuidas üldrahvalikud pühad rahvapärimusega seotud on. Kuigi mõned inimesed väidavad, et jõulukombed põhinevad Piiblisse kirjapandud sündmustel, on neist suurema osa algupära tegelikult paganlik.

Järgmine näide on jõulupuu. ”The New Encyclopædia Britannica” ütleb: ”Puude kummardamine, mis paganlike eurooplaste seas tavaline oli, elas pärast nende kristlusesse pöördumist Skandinaavias edasi tavana, mille kohaselt aastavahetusel kaunistati maja ja laut kuradi eemalepeletamiseks igihaljaste taimedega ning jõuluajal seati üles puu lindude jaoks.”

Astelpõõsa või teiste igihaljaste taimede okstest vanikute tegemine on veel üks populaarne jõulukomme. Sellegi juured on sügaval paganluses. Muistsetel roomlastel oli kombeks kaunistada astelpõõsa okstega templeid saturnaalide, seitse päeva kestvate talvise pööripäeva pidustuste ajal, mis olid pühendatud viljasaagi jumalale Saturnusele. Need paganlikud pidustused olid eriti tuntud oma ohjeldamatu pillerkaaritamise ja liiderlikkuse poolest.

Komme suudelda jõulude ajal puuvõõriku oksakese all (kujutatud kõrvaloleval pildil) võib küll tunduda romantiline, kuid pärit on see keskajast. Muistse Britannia druiidid uskusid, et puuvõõrik kannab endas maagilisi jõude; seepärast kasutati seda kaitseks deemonite, loitsude ja muu kurja vastu. Aja jooksul hakkas levima ebausk, et puuvõõriku all suudlemine tähendab peatset abiellumist. Mõned inimesed peavad sellest jõuluaja kombest siiamaani kinni.

Need on vaid mõningad nüüdisaja jõulukombed, mida paganlikud õpetused on mõjutanud või mis nendest otse üle on võetud. Ehk imestad sa selle üle, kuidas niisugune asi üldse juhtuda sai. Kuidas võis püha, millega väidetavalt Kristuse sündi tähistatakse, mittekristlike tavadega nii tihedalt läbi põimuda? Mis veelgi tähtsam, kuidas Jumal sellele kõigele vaatab?

[Piltide allikaviited lk 2]

Jõuluvana lk. 3: Thomas Nast/Dover Publications, Inc., 1978; puuvõõrik lk. 3 ja illustratsioon lk. 4: Discovering Christmas Customs and Folklore by Margaret Baker, välja andnud Shire Publications, 1994