Kes on kõige selle taga?

RAIUDES endale teed läbi Kambodža džungli, jõudis 19. sajandi prantsuse maadeuurija Henri Mouhot lõpuks välja laia kanalini, mis kulges ümber templi. Ligi kilomeetri kaugusel temast kõrgusid taeva poole, rohkem kui 60 meetri kõrgusele, viis selle templi torni. See oli Angkor Vat, suurim pühakoda kogu maakeral. Seitse sajandit oli see pidanud võitlust loodusjõududega, siis avastas selle Mouhot.

Üksainus pilk neile samblaga kaetud hoonetele oli Mouhot’le piisav, mõistmaks, et tegemist on inimese kätetööga. ”Need ehitised, mille rajajaks pidi küll olema keegi muistne Michelangelo, on ülevamad kui mistahes Kreeka või Rooma pärandatu,” kirjutas ta. Ehkki sajandeid olid need olnud unustuses, ei kahelnud ta hetkegi selles, et nendel suurejoonelistel ehitistel oli kavandaja.

On huvitav, et üks juba sajandeid tagasi kirjutatud tarkuseraamat selgitas sarnase arutluskäigu põhjal, miks peab maailmal meie ümber olema Kavandaja. See peab olema loodud. Apostel Paulus kirjutas: ”Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal” (Heebrealastele 3:4). Mõned võivad aga taolise analoogia küsimärgi alla seada, väites, et looduse teed on midagi muud kui inimese omad. Ometi pole mitte kõik teadlased selle vastuväitega päri. Olles möönnud, et ”biokeemilised süsteemid ei ole elutud”, küsib Lehigh’ ülikooli biokeemia abiprofessor Michael Behe: ”Kas võib elus biokeemiliste süsteemide puhul olla tegu intelligentse kavandatusega?” Ta jätkab, osutades sellele, et tänapäeva teadlased kavandavad suuremaid muudatusi elusorganismides mitmete meetodite, näiteks tehnogeneetika teel. Kahtlemata on mõlemat, nii elutut kui elusat, võimalik kavandada ja vormida! Tungides siis elusraku mikroskoopilise maailma sügavustesse, vaeb Behe hämmastavalt komplekssete süsteemide üle, mille koostisosad on oma talitluses vastastikku sõltuvuses. Millisele järeldusele ta jõuab? ”Üha suuremate jõupingutustega raku uurimisel — elu uurimisel molekulaartasandil — on jõutud tulemuseni, et kõik osutab selgelt, valjuhäälselt ja tungivalt kavandatusele!”

Ka kosmoloogid ja füüsikud on uuriva pilguga maailma ja universumit mõõtes tulnud välja mõningate hämmastavate faktidega. Näiteks teavad nad nüüd, et kui mingis universaalkonstandis oleks toimunud kaduvväikegi muutus, poleks elu universumis võimalik.a Kosmoloog Brandon Carter nimetas taolisi fakte hämmastavateks kokkulangevusteks. Ent kui neid salapäraseid, omavahelises seoses kokkulangevusi tuleb ridamisi, kas ei hakka sa lõpuks juba kahtlema ja küsima, ehk on nende taga keegi?

Tõepoolest, kõigi nende keerukate süsteemide ja hästirihitud ”kokkulangevuste” taga on Kavandaja. Kes? ”Kavandajat teaduslike meetoditega välja selgitada oleks äärmiselt raske,” tunnistab professor Behe, ning seetõttu jätab ta selle küsimuse ”filosoofia ja teoloogia” vastata. Sulle võib tunduda, et sind isiklikult see küsimus niivõrd ei puuduta. Kuid mõtle: kui sa saad kaunilt pakitud kingituse, milles on just see, mida sa vajad, kas ei tahaks sa siis teada saada, kes selle sulle saatis?

Piltlikult öeldes me oleme saanud taolise kingi — kingi täis suurepäraseid ande, mis teevad meie elu võimalikuks ja nauditavaks. See kingitus on maa ühes kõigi oma märkimisväärsete elu alalhoiu süsteemidega. Kas ei peaks meil olema soovi teada saada, kellelt need annid on?

Õnneks on kingi Saatja kaasa pannud kirja. See ”kiri” on juba varem mainitud muistne tarkuseraamat — Piibel. Oma algussõnades vastab Piibel nimetamisväärse lihtsuse ja selgusega, kes selle kingi meile andis: ”Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1).

Oma ”kirjas” annab Looja teada enda nime: ”Nõnda ütleb Jumal Jehoova, kes on loonud taevad .., kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu selle rahvale” (Jesaja 42:5, meie kursiiv). Jah, Jehoova on Jumala nimi, kes kavandas universumi ning lõi maa peale mehe ja naise. Kuid kes on Jehoova? Milline Jumal ta on? Ja mispärast peaksid kõik maa asukad teda kuulda võtma?

[Allmärkus]

[Pilt lk 3]

Angkor Vat on inimese kätetöö

[Pilt lk 4]

Kui sa saad kingi, kas ei taha sa teada saada, kellelt see on?