Kes on Jehoova?

RAIUDES endale teed läbi Kambodža džungli, jõudis 19. sajandi prantsuse maadeuurija Henri Mouhot lõpuks välja laia kanalini, mis kulges ümber templi. See oli Angkor Vat, suurim pühakoda kogu maakeral. Üksainus pilk sellele samblaga kaetud hoonele oli Mouhot’le piisav, mõistmaks, et tegemist on inimese kätetööga. ”See ehitis, mille rajajaks pidi küll olema keegi muistne Michelangelo,” kirjutas ta, ”on suursugusem kui mistahes ehitis, mille kreeklased või roomlased meile on pärandanud.” Ehkki see oli sajandeid olnud unustuses ja hooletuses, polnud tal vähimatki kahtlust, et selle kompleksse ehitise taga on kavandaja.

On huvitav, et üks juba sajandeid tagasi kirjutatud tarkuseraamat kasutab sarnast arutluskäiku, öeldes: ”Sest igal majal on oma valmistaja; aga kes kõik on valmistanud, see on Jumal” (Heebrealastele 3:4). Mõni võib aga öelda, et loodus ja inimese kätetöö on kaks ise asja. Ometi ei ole mitte kõik teadlased selle vastuväitega nõus.

Olles möönnud, et ”biokeemilised süsteemid ei ole elutud”, küsib USA Pennsylvania osariigi Lehigh’ ülikooli biokeemia abiprofessor Michael Behe: ”Kas võib elus biokeemiliste süsteemide puhul olla tegu intelligentse kavandatusega?” Ta jätkab, osutades sellele, et tänapäeva teadlased kavandavad muudatusi elusorganismide põhitasandil selliste meetodite nagu tehnogeneetika teel. Jah, mõlemat, nii elusat kui elutut, on võimalik ”ehitada”! Uurides elusraku mikroskoopilist maailma, märkas Behe hämmastavalt kompleksseid süsteeme, mille koostisosad on oma talitluses vastastikku sõltuvuses. Millisele järeldusele ta jõuab? ”Üha suuremate jõupingutustega raku uurimisel — elu uurimisel molekulaartasandil — on jõutud tulemuseni, et kõik osutab selgelt, valjuhäälselt ja tungivalt kavandatusele!”

Kes on siis see kõigi nende komplekssete süsteemide taga olev Kavandaja?

Kes on see Kavandaja?

Vastuse sellele võib leida sellest juba varem mainitud muistsest tarkuseraamatust — Piiblist. Oma algussõnades vastab Piibel nimetamisväärse lihtsuse ja selgusega küsimusele selle kohta, kes on kõik kavandanud: ”Alguses lõi Jumal taevad ja maa” (1. Moosese 1:1).

Et aga eristada end teistest, keda nimetatakse Jumalaks, annab Looja teada oma ainulaadse nime: ”Nõnda ütleb Jumal Jehoova, kes on loonud taevad .., kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu selle rahvale” (Jesaja 42:5, 8, meie kursiiv). Jehoova on Jumala nimi, kes kavandas universumi ning lõi maa peale mehe ja naise. Kuid kes on Jehoova? Milline Jumal ta on? Ja miks peaksid sina teda kuulda võtma?

Tema nime tähendus

Kõigepealt, mida Looja nimi Jehoova tähendab? Jumala nimi on kirja pandud nelja heebrea tähega (יהוה) ja see esineb Piibli heebreakeelses osas ligi 7000 korda. Arvatakse, et see nimi on heebrea tegusõna ha·wahʹ (”saama [kellekski, millekski”]) kausatiivne vorm ja tähendab seega ”tema põhjustab saamist”. Teisisõnu, Jehoova põhjustab oma tarkuses enda saamise kelleks tahes, et viia täide oma eesmärgid. Ta saab Loojaks, Kohtumõistjaks, Päästjaks, Elu Alalhoidjaks ja nii edasi, et täita oma tõotused. Peale selle, grammatiline vorm, milles see heebrea tegusõna esineb, kannab endas mõtet tegevusest, mis on liikumas täitumise suunas. See viitab sellele, et Jehoova põhjustab praegugi iseenda saamist oma tõotuste täideviijaks. Jah, ta on elav Jumal!

Jehoova peamised omadused

Piibel näitab, et see Looja ja oma tõotuste täideviija on väga ligitõmbav isik. Jehoova ise andis teada, millised on talle eriomased jooned, öeldes: ”Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu” (2. Moosese 34:6, 7). Jehoovat kujutatakse helduse Jumalana. Siin kasutatud heebrea sõna võib tõlkida ka ”lojaalne armastus”. Viies täide oma igavest eesmärki, näitab Jehoova ikka lojaalselt üles armastust oma loodute vastu. Kas ei peaks sa hindama sellist armastust?

Jehoova on ka pikaldane vihale ja varmas andeks andma meie vead. On kosutav olla sellise isiku ligi, kes ei otsi vigu, vaid kes on valmis andestama. See aga ei tähenda, et ta pahateod heaks kiidab. Ta kuulutas: ”Mina, Jehoova, armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist!” (Jesaja 61:8). Olles õigluse Jumal, ei salli ta igavesti jultunud patustajaid, kes kurja tegemist jätkavad. Seega võime olla kindlad, et oma seatud ajal Jehoova teeb lõpu ebaõiglusele meid ümbritsevas maailmas.

Et säilitada tasakaal selliste omaduste vahel nagu armastus ja õiglus, on tarvis tarkust. Jehoova hoiab need kaks omadust suurepäraselt tasakaalus, kui ta tegeleb meiega (Roomlastele 11:33—36). Kahtlemata võib tema tarkust näha kõikjal. Loodusimed annavad sellest tunnistust (Laul 104:24; Õpetussõnad 3:19).

Ent tarkusest üksi ei piisa. Loojal peab olema ka palju jõudu, et teha lõplikult teoks see, mida ta on mõelnud. Piibel näitab, et ta on just selline Jumal: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt .. Tema suure võimu .. tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:26). Tõepoolest, Jehooval on ”suur võim”, mille abil ta saab oma tahte täide viia. Kas ei tõmba sellised omadused sind Jehoova ligi?

Kasu, mis tuleneb Jehoova tundmisest

Jehoova ”ei ole loonud [maad] tühjaks”, vaid ’et seal elaksid’ inimesed, kel on temaga tõelised sõprussuhted (Jesaja 45:18; 1. Moosese 1:28). Ta hoolitseb oma maiste loodute eest. Ta andis inimkonnale täiusliku alguse aiataolises kodus, paradiisis. Inimesed aga hävitavad seda ja valmistavad Jehoovale suurt meelepaha. Kuid vastavalt oma nime tähendusele viib Jehoova täide oma esialgse eesmärgi inimkonna ja maaga (Laul 115:16; Ilmutuse 11:18). Ta taastab maa peal paradiisi nende heaks, kes on valmis kuuletuma talle kui tema lapsed (Õpetussõnad 8:17; Matteuse 5:5).

Piibli viimane raamat kirjeldab, milline on elu paradiisis, millest sa võid osa saada: ”Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4). Just sellist elu soovib sulle Jehoova. Milline hea Isa on Jehoova! Kas soovid sa omandada rohkem teadmisi temast ja sellest, mida sa pead tegema, et elada paradiisis?

Kõik piiblitsitaadid on võetud eestikeelse Piibli 1988. a. väljaandest.