Kes on Jehoova?
JEHOOVA lausus ühele oma ustavale kummardajale: ”Ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” (2. Moosese 33:20). ”Jumal on Vaim” ja inimesed teda oma füüsiliste silmadega näha ei saa (Johannese 4:24). Just nagu keskpäeval otsesihti päikest vaadata kahjustaks meie silmi, oleks meile lausa hukatuslik näha seda aukartustäratavat energia Allikat, kes lõi nii selle meie kiirgava päikese kui loendamatu hulga teisi päikesi universumis.
Õnneks aga ei pea me Jumalat nägema, et teda tundma õppida. Piibel on see, mis annab teada, kes tegi meile selle suurepärase kingituse maa näol, ning see näitab ka, milline isik ta on. Seega tasub vaeva Piiblist otsida teadmisi Isa kohta, kes andis meile elu ja lisaks kauni kodu, kus sellest elust rõõmu tunda.
Tema nime tähendus
Igal nimel on tähendus, olgugi et paljud inimesed neid tähendusi tänapäeval ehk ei tea. Näiteks tuleneb nimi Taavet heebrea sõnast, mis tähendab ”armastatu”. Ka Looja nimel Jehoova on tähendus. Mis see on? Piibli algkeeles, heebrea keeles, on Jumala nimi kirja pandud nelja tähega, JHWH, ja see esineb Piibli heebreakeelses osas ligi 7000 korda. Jumala nime tähendus on ”tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]”. See viitab sellele, et Jehoova põhjustab oma tarkuses enda saamise kelleks tahes, et viia täide oma eesmärgid. Ta on Looja, Kohtumõistja, Päästja, Elu Alalhoidja ning seetõttu ka võimeline täitma oma lubadusi. Peale selle kannab nime Jehoova heebrea sõnavorm endas mõtet tegevusest, mis on juba sama hästi kui lõpuleviidud. Tõesti, Jehoova põhjustab praegugi iseenda saamise selleks, kes jõuab oma eesmärgile. Ta on elav Jumal!
Jehoova peamised omadused
Piibli kirjelduse järgi on Looja ”halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu” (2. Moosese 34:6, 7). Väljendil ”heldus” on heebrea keeles väga tähendusrikas tõlkevaste. See märgib lahkust, mis liidab kellegi armastuses mingi objekti külge seniks, kuni eesmärk seoses objektiga viiakse täide. Seda võib tõlkida ka ”lojaalne armastus”. Jehoova heldus aga liidab teda armastuses oma loodute külge ning aitab saavutada ta imelise eesmärgi. Kas ei pea sa seda kalliks, et Jumal, kes on sulle andnud elu, sind nõnda armastab?
Jehoova on pikaldane vihale ja varmas andeks andma meie vead. Sellise isiku sõprus on kosutav. Ometi ei tähenda see, et ta väärsammud heaks kiidaks. Ta kuulutas: ”Mina, Jehoova, armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist!” (Jesaja 61:8). Olles õigluse Jumal, ei salli ta mitte igavesti jultunud patustajaid, kes ei lõpeta kurja tegemist. Sellepärast võime olla kindlad, et Jehoova heastab seatud ajal kogu ebaõigluse maailmas. Ta ei hülga vaevatuid.
Pole kerge hoida täielikult tasakaalus armastust ja õiglust. Kui oled lapsevanem, oled sa ehk tundnud, et vahel on õige raske otsustada, millal, kuidas ja mil määral parandada last, kui see on valesti käitunud? Tasakaal õigluse ja armastava kaastunde vahel nõuab suurt tarkust. Seda omadust ilmutab Jehoova otsatult oma tegemistes inimlastega (Roomlastele 11:33—36). Tegelikult võib Looja tarkust näha kõikjal, mille näiteks on loomisimed meie ümber (Laul 104:24; Õpetussõnad 3:19).
Ent ainult tarkusest ei piisa. Et oma tahe teoks teha, peab Loojal olema selleks ka jõud, ning Piibel räägibki, kui tohutult võimas ta on: ”Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu [”dünaamilise energia”, UM] ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:26). Selle ”dünaamilise energia” abil saab Jehoova teha kõik. Kas ei tõmba selline omadus sind tema ligi?
Kõigi rahvaste Jumal
Kuid kas pole Jehoova Jumal Vana Testamendi, vanaaja Iisraeli Jumal, võid sa ehk mõelda. On tõsi, et Jehoova ilmutas end iisraellastele. Kuid selle põhjal, et Jehoova lõi esimese inimpaari, võib tema kohta öelda, et ta on Jumal, ”kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid .. maa peal” (Efeslastele 3:15). Kui sa oled seisukohal, et on igati kohane oma esivanematest lugu pidada, kas poleks siis õige anda au ka talle, kes andis elu esimesele inimesele, meie kõigi esiisale, kellest on saanud alguse kõik praegusedki suguvõsad maa peal?
Inimkonna Looja ei ole kitsarinnaline. Tõepoolest, mõnda aega olid tal erilised suhted Iisraeli rahvaga. Kuid ka siis avas ta oma käe igaühele, kes hüüdis tema nime. Tark Iisraeli kuningas ütles palves Jehoovale: ”Võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu nime pärast, .. kuule sina taevast .. ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime” (1. Kuningate 8:41—43). Veel tänaselgi päeval võivad inimesed kõigist rahvastest õppida tundma Jehoovat ja luua temaga elutähtsad sõprussuhted. Ent kuidas puudutab see sind?
Kasu, mis tuleneb Jehoova tundmisest
Pöördume tagasi näite juurde eelmises artiklis: sa oled saanud kaunis pakendis kingi ning loomulikut soovid sa nüüd ka teada saada, mis otstarve sellel kingitul on. Kuidas tuleb sellega ümber käia ja selle eest hoolitseda? Samamoodi me tahame teada, mis oli Jumalal mõttes, kui ta valmistas meile maa. Piibel räägib, et ta ”ei ole loonud seda tühjaks”, vaid selleks, ”et seal elataks”, see tähendab inimeste tarvis (Jesaja 45:18).
Enamik inimesi pole aga selle Jumala kingi eest pidanud hoolt. Aina hävitavad nad maad, pahandades sellega Jehoovat. Kuid vastavalt oma nime tähendusele on Jehooval kindel nõu viia täide oma esialgne eesmärk inimese ja maaga (Laul 115:16; Ilmutuse 11:18). Ta parandab kahju, mis maa peal korda on saadetud, ja annab selle pärida neil, kes on valmis elama seal talle kuulekate lastena (Matteuse 5:5).
Piibli viimane raamat kirjeldab, mis saab edasi: ”Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad .. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:3, 4). Siis ei vala keegi enam murepisaraid ega leina taga armsat inimest. Keegi pole enam meeleheitel abi otsimas ega surmatoova haiguse valudes. Samuti ’tehakse surmale ots’ (1. Korintlastele 15:26; Jesaja 25:8; 33:24). See maalib pildi sellest, milliseks rõõmuallikaks pidi meile olema elu Jehoova soovi kohaselt esialgu, kui ta meie esimesed esivanemad lõi.
Taolisi paradiisitingimusi võid sa aga näha eelpildina Jehoova kummardajate seas juba praegu. Ta lausub: ”Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17). Jehoova on hea Isa, kes õpetab meile, oma lastele, milline on parim elutee. Tema juhendid inimestele pole üleliia piiravad, vaid hoopis armastav kaitse. Nende järgimine toob tõelise vabaduse ja õnne, just nagu on kirjutatud: ”Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!” (2. Korintlastele 3:17). Need, kes tunnustavad tema valitsusvõimu, pidades sealjuures kinni Piiblis ülestähendatud juhtnööridest, kogevad juba nüüd seda meelerahu, mida ühel päeval kogeb terve inimmaailm (Filiplastele 4:7).
Milline hea Isa on Jehoova! Kas soovid sa paremini tundma õppida teda, kes on kõigi nende loomisimede taga? Kes seda soovivad, saavad sellest juba praegu külluslikult kasu. Tulevikus on aga õnnistusi varuks igavesti.
[Pilt lk 5]
Jumala nime nelja tähena heebrea keeles võib näha paljude vanade kirikute seintel