Usaldusväärsete ennustuste otsinguil

VARSTI pärast seda, kui Makedoonia kuningas, kes Aleksander Suure nime all tuntuks sai, 336. aastal e.m.a. troonile asus, reisis ta Delfi oraaklipaika Kesk-Kreekas. Tema auahneks tulevikuplaaniks oli vallutada suur osa tolleaegsest maailmast. Kuid ta tahtis saada jumalikku kinnitust, et see hiiglaslik ettevõtmine õnnestub. Legendi järgi polnud sel päeval, kui kuningas Delfisse jõudis, lubatud oraaklilt nõu küsida. Kuna aga Aleksander ei tahtnud ilma vastuseta ära minna, käis ta preestrinnale peale ning sundis teda ennustama. Ärritunult hüüatas naine: ”Oh, laps, sinust on võimatu jagu saada!” Noor kuningas võttis seda kui head ennet — kinnitust, et sõjakäik kujuneb võidukaks.

Aleksander oleks oma sõjakäigu tulemustest palju rohkem teada saanud, kui ta oleks uurinud Piibli ennustusi Taanieli raamatust. Seal kirjeldatakse märkimisväärse täpsusega tema kiireid vallutusi. Pärimuse järgi olevat Aleksander lõpuks näinud, mida Taaniel oli tema kohta kirja pannud. Juudi ajaloolase Josephuse sõnul näidati Makedoonia kuningale Taanieli ennustust (arvatavasti Taanieli raamatu 8. peatükki) siis, kui kuningas Jeruusalemma saabus (Taaniel 8:5—8, 20, 21). Sellepärast olevatki Aleksandri hävitusväed seda linna säästnud.

Inimese sünnipärane vajadus

Olgu tegu kuninga või tavakodaniku, muistse või tänapäeva inimesega — kõiki iseloomustab soov saada tuleviku kohta usaldusväärseid ennustusi. Intelligentsete olenditena me uurime minevikku, teadvustame olevikku ja oleme eriti huvitatud tulevikust. Hiina vanasõna ütleb tabavalt: ”See, kes suudaks sündmusi kolm päeva ette näha, oleks rikas tuhandeiks aastaiks.”

Aegade jooksul on miljonid inimesed püüdnud heita pilku tulevikku, pöördudes nende poole, kelle vahendusel on nad lootnud saada sõnumeid jumalatelt. Võtame näiteks muistsed kreeklased. Neil oli hulganisti pühasid oraaklipaiku — nagu Delfis, Deeloses ja Dodonas —, kuhu mindi pärima oma jumalatelt nõu seoses poliitiliste või sõjaliste küsimustega ning samuti sellistes isiklikes asjus nagu reisimine, abielu ja lapsed. Mitte ainult kuningad ja väepealikud, vaid ka terved suguharud ning linnriigid otsisid selliste ennustuste kaudu vaimumaailmast juhatust.

Nüüdisajal on ühe professori sõnul ”äkitselt hakanud kiiresti siginema organisatsioone, kes on pühendunud tuleviku uurimisele”. Seejuures ignoreerivad paljud neist ainust täpset ennustuste allikat, milleks on Piibel. Nad heidavad otsustavalt kõrvale mistahes võimaluse, et Piibli prohvetiennustused võiksid sisaldada just seda teavet, mida nad otsivad. Mõned õpetlased võrdsustavad Piibli prohvetikuulutusi koguni muistsete oraaklite ennustustega. Ja nüüdisaegsed skeptikud suhtuvad Piibli prohvetiennustustesse üldiselt eelarvamusega.

Kutsume sind ise uurima Piibli ülestähendusi. Mida Piibli ennustuste ja inimeste oraaklite hoolikas võrdlemine näitab? Kas Piibli ennustused on usaldusväärsemad kui muistsed oraaklid? Kas Piibli ennustused võivad olla kindlaks aluseks, millele oma lootused rajada?

[Pilt lk 3]

Piibel kuulutas ette Aleksandri kiireid vallutusi

[Allikaviide]

Cortesía del Museo del Prado, Madrid, Hispaania

[Pilt lk 4]

Aleksander Suur

[Allikaviide]

Musei Capitolini, Rooma

[Pildi allikaviide lk 2]

ESIKAAS: väepealik Titus ja Aleksander Suur: Musei Capitolini, Roma