Miks võib usaldada Piibli prohvetiennustusi

PYRRHOS, Loode-Kreekas asuva Epeirose kuningas, oli pikka aega konfliktis Rooma impeeriumiga. Soovides meeleheitlikult teada, millega see tüli lõpeb, läks ta aru pärima Delfi oraaklipaigast. Kuid saadud vastust võis mõista kahel järgmisel viisil: 1) ”Ma ütlen, et sina, Aiakose poeg, võidad roomlased. Sa lähed, sa tuled tagasi, kunagi ei hukku sa sõjas.” 2) ”Ma ütlen, et roomlased võidavad sinu, Aiakose poeg. Sa lähed, sa ei tule kunagi tagasi, sa hukkud sõjas.” Pyrrhos eelistas esimest tõlgendust ja hakkas Roomaga sõda pidama. Ta sai armetult lüüa.

Niisuguste juhtumite tõttu said muistsed oraaklid tuntuks oma ebamäärasuse ja mitmeti mõistetavuse poolest. Kuidas on aga lood Piibli prohvetiennustustega? Mõned kriitikud väidavad, et Piibli ennustused pole oraaklitest sugugi paremad. Nende arvates on Piibli ennustused lihtsalt väga tarkade ja teraste inimeste, põhiliselt preestriklassi liikmete loogiline ettekujutus tulevastest sündmustest. Väidetavalt osanud need mehed mõningate asjade loomulikku käiku ette näha tänu oma elukogemusele või erilisele tutvusringkonnale. Ent kui võrdleme Piibli prohvetiennustustele iseloomulikke jooni oraaklite omadega, võime jõuda tõe jälile.

Vastandlikud jooned

Oraaklid olid reeglina ebaselged. Näiteks Delfis anti vastused edasi mõistetamatute häälitsustena. Preestritel tuli neid tõlgendada ja luua neist värsse, mis võimaldasid vastakaid tõlgendusi. Klassikaline näide sellest on vastus, mis anti Lüüdia kuningale Kroisosele. Kui ta käis abi otsimas ühes oraaklipaigas, öeldi talle: ”Kui ületad Halyse jõe, hukutad suure riigi.” See ”suur riik”, mille ta hukutas, osutus tema enda omaks! Kui Kroisos ületas Halyse jõe ja tungis Kapadookiasse, sai ta lüüa pärslase Kyrose käest.

Teravaks kontrastiks paganlikele oraaklitele on Piibli prohvetiennustused, mis on tuntud oma täpsuse ja selguse poolest. Üheks näiteks on prohvetiennustus Babüloni langemise kohta, mis on kirjas Piiblis Jesaja raamatus. Umbes 200 aastat enne seda sündmust ennustas prohvet Jesaja üksikasjalikult ja täpselt Babüloonia langemist Meedia-Pärsia käe läbi. Selles prohvetiennustuses tehti teatavaks, et võitja kannab nime Kyros (ehk Koores), et ta laseb kuivada kaitsva vallikraavi veed ning et kindlustatud linna minnakse läbi lahtiste väravate. See kõik läks täpselt täide (Jesaja 44:27—45:2). Samuti oli täpselt ennustatud, et Babülon jääb lõpuks täiesti elaniketa (Jesaja 13:17—22).

Pane samuti tähele, kui selgesõnaliselt kõlab prohvet Joona hoiatus: ”Veel nelikümmend päeva ja Niinive hävitatakse!” (Joona 3:4). Seda hoiatust pole võimalik mitut moodi mõista. See sõnum oli nii vapustav ja otsekohene, et Niinive mehed sedamaid ”uskusid temasse, kuulutasid paastu ja riietusid kotiriidesse”. Nende meeleparanduse tõttu jättis Jehoova seekord niinivelastele õnnetuse toomata (Joona 3:5—10).

Oraakleid kasutati poliitiliste mõjutusvahenditena. Valitsejad ja väepealikud viitasid sageli enda jaoks sobivale tõlgendusele, et ”jumaliku katte” varjus isiklikke huve ja ettevõtmisi edendada. Seevastu Jumala prohvetlikud sõnumid anti edasi ilma isiklike eelistusteta.

Näiteks Jehoova prohvet Naatan ei hoidnud end tagasi noomimast kuningas Taavetit, kes oli pattu teinud (2. Saamueli 12:1—12). Kui Jerobeam II valitses kümnest suguharust koosneva Iisraeli kuningriigi üle, kritiseerisid prohvetid Hoosea ja Aamos mässumeelset kuningat ja tema toetajaid karmilt nende ususalgamise ja Jumalat teotava käitumise pärast (Hoosea 5:1—7; Aamos 2:6—8). Eriti teravalt kõlas prohvet Aamose suu läbi kuningale antud hoiatus: ”Ma tõusen mõõgaga Jerobeami soo vastu” (Aamos 7:9). Jerobeami sugu hävitati täielikult (1. Kuningate 15:25—30; 2. Ajaraamat 13:20).

Enamasti sai oraakleid tasu eest. Kes maksis rohkem, võis kuulda ennustust, mis talle meeldis. Need, kes Delfi oraaklipaigast nõu küsisid, maksid väärtusetu informatsiooni eest kallist hinda ning täitsid niiviisi Apolloni templi ja selle kõrvalhooned suure varandusega. Kontrastiks sellele edastati Piibli prohvetiennustusi ja hoiatusi ilma hinnata ja täiesti erapooletult, vaatamata selle isiku positsioonile või jõukusele, kellele need suunatud olid, sest tõelist prohvetit polnud võimalik ära osta. Prohvet ja kohtumõistja Saamuel võis puhta südamega küsida: ”Kelle käest ma olen võtnud meelehead, et sellega petta oma silmi?” (1. Saamueli 12:3).

Kuna oraakleid jagati vaid kindlates paikades, pidi igaüks, kes neid kuulda tahtis, kohale reisimiseks märkimisväärseid pingutusi tegema. Tavainimesele oli enamikku taolistesse paikadesse minek äärmiselt raske nende asukoha tõttu. Näiteks Dodona asus Epeiroses Tomarose mäel ja Delfi mägises Kesk-Kreekas. Harilikult oli vaid rikastel ja mõjuvõimsatel inimestel võimalik sellistes oraaklipaikades jumalatelt nõu küsida. Pealegi ilmutati ”jumalate tahet” vaid mõnel päeval aastas. Terava kontrastina sellele läkitas Jehoova Jumal oma prohvetlikud sõnumitoojad otse inimeste sekka, et anda neile teada prohvetikuulutusi, mida nad pidid kuulma. Näiteks kui juudid olid Babüloonias vangistuses, teenisid Jumala rahva hulgas vähemalt kolm prohvetit: Jeremija Jeruusalemmas, Hesekiel pagendatute keskel ja Taaniel Babüloonia impeeriumi pealinnas (Jeremija 1:1, 2; Hesekiel 1:1; Taaniel 2:48).

Oraakleid jagati harilikult igaühele isiklikult, nii et see, kes neid kuulis, võis kasutada nende tõlgendust enda huvides. Kontrastina sellele edastati Piibli prohvetikuulutusi sageli avalikkuse ees, nii et kõik võisid sõnumit kuulda ja selle tähendust mõista. Prohvet Jeremija rääkis Jeruusalemmas avalikult palju kordi, kuigi ta teadis, et sõnum ei meeldi linna juhtidele ja elanikele (Jeremija 7:1, 2).

Tänapäeval peetakse oraakleid üheks nähtuseks, mis kuulub muinasajaloo juurde. Neil ei ole mingit praktilist väärtust praegusel kriitilisel ajal elavatele inimestele. Ükski oraakel ei käsitle meie päevi ega meie tulevikku. Nad erinevad silmatorkavalt Piibli prohvetiennustustest, mis on osa ’elavast ja vägevast’ Jumala sõnast (Heebrealastele 4:12). Nüüdseks täitunud Piibli prohvetiennustused näitavad selgelt, kuidas Jehoova inimkonnaga tegeleb ning millised on tema eesmärgid ja isiksus. Lisaks sellele võib veel lähitulevikus oodata tähtsate Piibli prohvetiennustuste täitumist. Peetrus kirjutas eelseisvate sündmuste kohta: ”Meie ootame tema [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid [taevast Messia Kuningriiki] ja uut maad [õiglast inimühiskonda], kus õigus elab” (2. Peetruse 3:13).

See lühike Piibli prohvetiennustuste ja valereligiooni oraaklite võrdlus viib sind ehk samale järeldusele, mis tehti raamatus ”Suured ideed” (”The Great Ideas”): ”Mis puutub surelike inimeste etteteadlikkusse, siis paistavad heebrea prohvetid olevat ainulaadsed. Erinevalt paganlikest prohvetitest või ennustajatest .. ei pea nad kasutama kavalust või väljamõeldisi, et mõista Jumala saladusi. [—] Erinevalt oraaklite ennustustest näib suurem osa nende prohvetlikest kõnedest üheselt mõistetavana. Vähemalt tundub, et nende eesmärk on ilmutada, mitte varjata Jumala plaane, sest Jumal tahab, et inimesed näeksid ette, kuidas Ta asjade käiku juhib.”

Kas sa usaldad Piibli prohvetiennustusi?

Piibli prohvetiennustusi võib usaldada. Tegelikult on Jehoova ja tema prohvetlik sõna kindlaks aluseks, millele rajada oma lootused. Piibli prohvetiennustused ei ole iganenud ülestähendused juba täitunud ennustustest. Paljud Pühakirja ennustused täituvad just praegu või lähitulevikus. Mineviku põhjal võime olla täiesti kindlad, et ka need ennustused lähevad täide. Ja kuna need ennustused keskenduvad meie ajale ning on seotud meie endi tulevikuga, tasub meil neisse tõsiselt suhtuda.

Sa võid kindlasti usaldada Piibli prohvetiennustust, mis on kirjas Jesaja 2:2, 3: ”Aga viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp .. Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: ”Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu.”” Tänapäeval võtavad miljonid inimesed tõepoolest omaks Jehoova aussetõstetud kummardamise ning õpivad käima tema radu. Kas ka sina kasutad võimalust õppida paremini tundma Jumala teid ja omandada täpseid teadmisi tema ja ta eesmärkide kohta, et võiksid käia tema radu? (Johannese 17:3.)

Meiepoolset pakilist tegutsemist nõuab ka ühe teise prohvetiennustuse täitumine. Laulukirjutaja märkis meie lähituleviku kohta prohvetlikult: ”Kurjad hävitatakse; aga kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa! Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil!” (Laul 37:9, 10). Mida sinu meelest tuleks teha, et pääseda eelseisvast hävingust, mis tabab kurje ning ka neid, kes suhtuvad põlgusega Piibli ennustustesse? Sama laul vastab: ”Kes Jehoovat ootavad, need pärivad maa!” (Laul 37:9). Jehoovat oodata tähendab usaldada kõhklemata tema lubadusi ja kohandada oma elu tema mõõdupuude järgi (Õpetussõnad 2:21, 22).

Milline on elu siis, kui maa pärivad need, kes ootavad Jehoovat? Jällegi annavad Piibli prohvetiennustused teada, milline suurepärane tulevik ootab ees ustavaid inimesi. Prohvet Jesaja kirjutas: ”Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti! Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal!” (Jesaja 35:5, 6). Apostel Johannes pani kirja kindlustandvad sõnad: ””Tema [Jehoova] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Ja kes aujärjel istus, ütles: [—] ”Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!”” (Ilmutuse 21:4, 5).

Jehoova tunnistajad on kindlad, et Piibli prohvetiennustused on usaldusväärsed. Nad on täielikult nõus Peetruse üleskutsega: ”Meil on veel kindlam prohvetlik sõna, ja te teete hästi, et te seda tähele panete kui küünalt, mis paistab pimedas paigas, kuni päev jõuab kätte ning koidutäht tõuseb teie südameis” (2. Peetruse 1:19). Loodame väga, et ka sind julgustavad need imelised tulevikuväljavaated, mis on Piibli prohvetiennustuste kaudu teatavaks saanud!

[Kast/pildid lk 6]

DELFI ORAAKLIPAIK oli kõige kuulsam muistses Kreekas.

Uimastav aur viis preestrinna ekstaasi

[Pildid]

Preestrinna istus kolmjalal ja lausus oma oraakleid

Häälitsused, mida ta kuuldavale tõi, usuti sisaldavat jumal Apolloni sõnumeid

[Allikaviited]

Kolmjalg: ”Dictionary of Greek and Roman Antiquities”; Apollon: ”The Complete Encyclopedia of Illustration” (J. G. Heck)

[Pilt lk 7]

Ennustused, mida Delfi oraaklipaigas jagati, olid täiesti ebausaldatavad

[Allikaviide]

Delfi, Kreeka

[Pildid lk 8]

Piibli prohvetiennustusi uue maailma kohta võib täielikult usaldada