Ära lase vihal end eksitada
”HINGA sügavalt sisse!” ”Loe kümneni!” ”Hammusta huulde!” Kas kõlab tuttavalt? Võib-olla korrutad endale nii, kui püüad vaigistada oma sisemist ärritust. Mõned inimesed, kes püüavad ära hoida vihapurset, lähevad jalutama. Need on lihtsad viisid vihast jagu saada ja teistega häid suhteid säilitada.
Viimastel aastatel on aga asjatundjad andnud selles osas vastuolulist nõu, kas viha peaks ohjeldama või alla suruma, nii et paljud on sattunud sellest segadusse. Näiteks on mõned psühholoogid arendanud teooriat, et ”kui see parandab su enesetunnet”, siis anna vihale vaba voli. Teised hoiatavad, et pidevad vihasööstud on ”kindlam enneaegse surma märk kui teised riskitegurid, nagu suitsetamine, kõrge vererõhk ja kõrge kolesteroolitase”. Jumala Sõna teatab selgelt: ”Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!” (Laul 37:8). Miks annab Piibel nõnda konkreetset nõu?
Ohjeldamatud tunded viivad ohjeldamatute tegudeni. See sai ilmsiks juba päris inimkonna ajaloo alguses. Piiblist loeme: ”Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha.” Milleni see viis? Viha haaras ta täielikult ja sai tema üle võimust, nõnda et ta süda paadus ning ta ei võtnud kuulda Jehoova nõuannet pöörduda kurja tegemast. Kaini taltsutamata viha viis ta ränga patuni — ta tappis oma venna (1. Moosese 4:3—8).
Iisraeli esimene kuningas Saul langes samuti viha meelevalda, kui ta kuulis, missuguse ülistuse osaliseks Taavet sai. ”Tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: ”Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!” Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha.” Viha püsis Sauli mõtetes sedavõrd tugevalt, et ta püüdis Taavetit korduvalt mõrvata. Taavet püüdis küll temaga sõprust sobitada, kuid Saul ei soovinud rahu luua ega leppida. Lõpuks kaotas ta täielikult Jehoova soosingu (1. Saamueli 18:6—11; 19:9, 10; 24:2—22; Õpetussõnad 6:34, 35).
On selge, et kui anda järele ohjeldamatule vihale, võib inimene öelda ja teha midagi sellist, mis haavab igat asjaosalist (Õpetussõnad 29:22). Kain ja Saul vihastusid sellepärast, et kumbki neist oli omal moel kiivas ja kade. Viha võib tekkida aga isesugustel põhjustel. Õigustamatu kriitilisus, solvang, arusaamatus või ebaõige kohtlemine võivad olla sädemeks, mis süütavad vihaleegi.
Kaini ja Sauli näited viitavad sellele, et neil oli üldiselt tõsiseid puudusi. Kain ei toonud ohvrit ilmselt mitte usust (Heebrealastele 11:4). Kuna Saul ei kuuletunud Jehoova käskudele ja kuna ta hiljem püüdis ennast õigustada, kaotas ta Jumala soosingu ja vaimu. On selge, et mõlemad mehed rikkusid oma suhted Jehoovaga.
Kõrvuta neid hoiakuid Taaveti omaga, kel oli tõesti põhjust olla vihane selle üle, kuidas Saul teda kohtles. Taavet vaigistas oma vaimu. Miks? Ta ütles: ”Jehoova pärast jäägu minust kaugele, et ma seda teeksin oma isandale, Jehoova võitule.” Taavetil olid selgelt meeles enda suhted Jehoovaga ja see mõjutas seda, kuidas ta kohtles Sauli. Ta jättis olukorra alandlikult Jehoova lahendada (1. Saamueli 24:7, 16).
Tõesti, kui oma viha ei ohjeldata, on tagajärjed rängad. Apostel Paulus hoiatas: ”Vihastuge, aga ärge tehke pattu!” (Efeslastele 4:26). Õiglane meelepaha on küll kohane, ent seda saadab pidev oht, et viha võib saada meile komistuskiviks. Pole siis ime, et viha ohjeldamine on raske ülesanne. Kuidas saaksime seda teha?
Kõige esmane viis on arendada lähedasi suhteid Jehoovaga. Ta julgustab sind avama talle oma süda ja avaldama oma mõtteid. Räägi talle oma muredest ja palu talt südamerahu, et vaigistada viha (Õpetussõnad 14:30). Võid olla kindel, et ”Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole” (1. Peetruse 3:12).
Palve võib sind vormida ja juhatada. Mismoodi? See võib suuresti mõjutada seda, kuidas sa teisi kohtled. Tuleta meelde, kuidas Jehoova sind on kohelnud. Nagu Pühakiri ütleb, Jehoova ”ei tee meile meie pattu mööda” (Laul 103:10). Andestav vaim on oluline selleks, et Saatan sind ”kavalasti ei petaks” (2. Korintlastele 2:10, 11). Lisaks aitab palve sul avada oma südant, et lasta pühal vaimul end juhtida, mis võimaldab välja juurida ka sügavalt sissejuurdunud harjumused. Jehoova annab meeleldi ”rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”, mis võib sind vabastada viha küüsist (Filiplastele 4:7).
Palvega peab aga kaasas käima korrapärane Piibli uurimine, et mõistaksime, ”mis on Issanda tahtmine” (Efeslastele 5:17; Jakoobuse 3:17). Kui sul on raske oma viha ohjeldada, siis püüa mõelda asjadele nii nagu Jehoova. Uuri neid kirjakohti, mis räägivad just viha ohjeldamisest.
Apostel Paulus tuletab meelde järgmise tähtsa mõtte: ”Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Keskendu oma mõtetes ja tegudes sellele, kuidas teistele head teha. Selline kasulik, positiivne tegevus õhutab empaatiat ja usaldust ning leevendab arusaamatusi, mis võivad kergesti viha põhjustada.
Laulukirjutaja ütles: ”Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle! Sinu käsuõpetuse armastajail on suur rahu ja nad ei komista mitte!” (Laul 119:133, 165). Sinugi puhul võib see tõeks osutuda.
[Kast/pilt lk 9]
KUIDAS OHJELDADA VIHA
□ Palveta Jehoova poole (Laul 145:18).
□ Uuri Pühakirja iga päev (Laul 119:133, 165).
□ Ole hõivatud kasulike asjadega (Galaatlastele 6:9, 10).