Ela usus Jumala tõotustesse
”Mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud.” (JESAJA 46:9, 10)
1., 2. Millised on mõned erisugused arvamused selle kohta, mil määral Jumal tegeleb maapealsete asjadega?
MIL määral tegeleb Jumal maapealsete asjadega? Selle kohta on mitmesuguseid seisukohti. Üks arvamus on, et ta ei sekku neisse üldse. Pärast seda, kui ta loomise käigus asjad liikuma oli pannud, polevat ta enam tahtnud ega suutnud meie heaks midagi teha. Selle arvamuse kohaselt on Jumal nagu isa, kes tõstab oma poja uuele jalgrattale, seab selle tasakaalu ja lükkab hoo sisse, et poeg teele saata. Pärast seda jalutab isa minema. Poiss on nüüd omapead; ta võib kas kukkuda või mitte. Kummalgi juhul pole isal sellega enam asja.
2 Teine arvamus on see, et Jumal juhib aktiivselt igat tegemist meie elus ja sekkub otseselt kõigesse, mis toimub tema looduga. Ent kui see nii oleks, järeldaksid mõned, et Jumal põhjustab lisaks headele asjadele ka kuritegevust ja tragöödiaid, mis vaevavad inimkonda. Kui teame tõde sellest, kuidas Jumal tegutseb, aitab see meil mõista, mida temalt oodata. See kinnitab ka meie usku sellesse, et tema tõotused lähevad kindlasti täide (Heebrealastele 11:1).
3. a) Kust me teame, et Jehoova on eesmärgikindel Jumal? b) Miks öeldakse Jehoova kohta, et ta ’vormib’ ehk kujundab oma eesmärki?
3 Kesksel kohal seoses küsimusega Jumala sekkumisest inimeste asjadesse on fakt, et Jehoova on eesmärgikindel Jumal. See ilmneb juba tema nimest. ”Jehoova” tähendab ’tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]’. Oma jätkuva tegevusega põhjustab Jehoova enda saamise kõigi oma tõotuste Täideviijaks. Seepärast räägitakse Jehoova kohta, et ta ’vormib’ ehk kujundab oma eesmärki, mis puudutab tulevasi sündmusi ja tegevusi (2. Kuningate 19:25; Jesaja 46:11; UM). Need sõnad tulenevad heebrea sõnast ja·tsarʹ, mis on seotud ”potisseppa” tähistava sõnaga (Jeremija 18:4). Nii nagu oskuslik pottsepp võib savitüki kauniks vaasiks vormida, võib ka Jehoova asjade kulgu vormida ehk suunata, et viia täide oma tahe (Efeslastele 1:11).
4. Kuidas valmistas Jumal maad ette inimasustuseks?
4 Näiteks seadis Jumal eesmärgiks, et maa peab saama tõeliselt kauniks paigaks, kus elavad täiuslikud, sõnakuulelikud inimesed (Jesaja 45:18). Juba kaua enne esimese mehe ja naise loomist tegi Jehoova nende heaks armastavalt ettevalmistusi. Esimese Moosese raamatu alguspeatükid kirjeldavad, kuidas Jehoova tegi päeva ja öö, maa ja mere. Seejärel lõi ta taimestiku ja loomad. Selleks et valmistada maad ette inimasustuseks, kulus palju tuhandeid aastaid. See ettevõtmine jõudis edukalt lõpule. Esimene mees ja naine hakkasid elama Eedenis, kaunis paradiisis, kus oli olemas kõik vajalik, nii et nad võisid elust rõõmu tunda (1. Moosese 1:31). Seega tegeles Jehoova otseselt maapealsete asjadega, kujundades järk-järgult oma tegevust oma üleva eesmärgi saavutamiseks. Kas inimpere kasvamine tõi tema toimimisviisidesse muutuse?
Jehoova piirab oma tegelemist inimestega
5., 6. Miks piirab Jumal oma tegelemist inimestega?
5 Kuigi Jehooval on piisavalt jõudu, ei suuna ega kontrolli ta kõiki inimtegevuse üksikasju. Selleks on ka põhjusi. Üks on see, et inimesed on loodud Jumala näo järgi ja nad on vaba tahtega isikud. Jehoova ei sunni meid tema käsku täitma; ka pole me nukud tema käes (5. Moosese 30:19, 20; Joosua 24:15). Kuigi Jumal peab meid oma tegude eest vastutavaks, andis ta meile märkimisväärse vabaduse otsustada, kuidas me oma elu elame (Roomlastele 14:12; Heebrealastele 4:13).
6 Teine põhjus, miks Jumal ei juhi kõike toimuvat, on seotud vaidlusküsimusega, mille Saatan tõstatas Eedenis. Saatan seadis kahtluse alla Jumala suveräänsuse. Ta pakkus Eevale võimalust, mis paistis tagavat sõltumatuse, ja selle pakkumise võtsid tema ja hiljem ka ta mees Aadam vastu (1. Moosese 3:1—6). Vastukaaluks on Jumal lubanud inimestel teatud aja jooksul iseendi üle valitseda, et nad katsetaksid, kas Saatana väljakutse oli õigustatud või mitte. Sel põhjusel ei saa Jumalat süüdistada neis valedes asjades, mida inimesed tänapäeval teevad. Mooses kirjutas mässumeelse rahva kohta: ”Nad on ise käitunud hukutavalt; nad ei ole tema lapsed, see on nende oma viga” (5. Moosese 32:5, UM).
7. Mis eesmärk on Jehooval maa ja inimkonnaga?
7 Vaatamata sellele, et Jehoova on lubanud inimestel vabalt valida ja sõltumatu valitsemisega eksperimenteerida, pole ta siiski jäänud seoses maapealsete asjadega kõrvalseisjaks, mis jätaks meile vähe lootust, et ta täidab oma tõotused. Kuigi Aadam ja Eeva hakkasid mässama Jumala suveräänsuse vastu, ei muutnud Jehoova oma armastavat eesmärki maa ja inimkonna suhtes. Mitte miski ei suuda teda takistada muutmast maad paradiisiks, kus elavad täiuslikud, sõnakuulelikud ja õnnelikud inimesed (Luuka 23:42, 43). Alates 1. Moosese raamatust kuni Ilmutusraamatuni kirjeldab Piibel seda, kuidas Jehoova on järk-järgult oma eesmärgi teostumiseks tööd teinud.
Jumal tegutseb, et viia täide oma tahe
8. Mis oli seotud iisraellaste toomisega Tõotatud Maale?
8 Iisraeli rahvaga tegeldes tõendas Jumal, et ta teeb oma eesmärgi teoks. Näiteks kinnitas Jehoova Moosesele, et ta päästab iisraellased Egiptusest ja toob nad Tõotatud Maale, mis voolab piima ja mett (2. Moosese 3:8). See oli oluline ja julgustav teadaanne, mis puudutas iisraellaste ja nende kaaslaste — kokku umbes 3 miljoni inimese — vabastamist suure riigi käest, kes seisis järeleandmatult vastu nende lahkumisele (2. Moosese 3:19). Maal, kuhu neid pidi viidama, elasid vägevad rahvad, kes osutasid nende saabumisele tugevat vastupanu (5. Moosese 7:1). Vahepeale jäi kõrb, kus iisraellased vajasid toitu ja vett. See olukord võimaldas Jehooval näidata oma ülimat jõudu ja jumalikkust (3. Moosese 25:38).
9., 10. a) Miks võis Joosua kinnitada, et Jumala tõotused on usaldusväärsed? b) Kui tähtis on meil olla veendunud, et Jumal suudab tasuda neile, kes on talle ustavad?
9 Jumal viis iisraellased Egiptusest välja rea vägevate tegude abil. Kõigepealt saatis ta Egiptuse riigi peale kümme hävitavat nuhtlust. Seejärel lahutas ta Punase mere, nii et iisraellased võisid selle kaudu pääseda, kuid neid jälitavad Egiptuse väed hävisid (Laul 78:12, 13, 43—51). Pärast seda hoolitses ta iisraellaste eest 40 aastat kõrbes, toites neid mannaga, varustades neid veega ja kandes hoolt isegi selle eest, et nende riided ei kulunud ning jalad ei paistetanud (5. Moosese 8:3, 4). Pärast seda, kui iisraellased jõudsid Tõotatud Maale, andis Jehoova neile võidu nende vaenlaste üle. Joosua, kellel oli tugev usk Jehoova tõotustesse, oli nende asjade pealtnägija. Seepärast võis ta tema ajal elanud vanematele meestele veendunult öelda: ”Teie mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud” (Joosua 23:14).
10 Nagu Joosua vanal ajal, nii on kristlased ka tänapäeval täiesti kindlad, et Jumal soovib ja suudab tegutseda nende heaks, kes teda teenivad. See veendumus on meie usu oluline osa. Apostel Paulus kirjutas: ”Ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et .. ta annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).
Jumal näeb tulevikku ette
11. Millised tegurid võimaldavad Jumalal täita oma tõotused?
11 Seni oleme näinud, et kuigi Jumal lubab inimestel kasutada nende vaba tahet ja sõltumatult enda üle valitseda, on tal siiski jõudu ja tahet tegutseda selle nimel, et saavutada oma eesmärk. Kuid on veel üks tegur, tänu millele Jumala tõotused kindlalt täide lähevad. Jehoova võib tulevikku ette näha (Jesaja 42:9). Oma prohveti kaudu ütles Jumal: ”Tuletage meelde endisi asju muistsest ajast, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole, mina olen Jumal ja ükski ei ole minu sarnane, kes algusest alates kuulutab lõppu ja aegsasti ette, mida veel ei ole tehtud, kes ütleb: minu nõu läheb korda ja ma teen kõik, mis ma tahan!” (Jesaja 46:9, 10). Kuigi kogenud talupidaja teab, millal ja kuhu külvata seeme, võib siiski jääda mõningane ebakindlus selles suhtes, mis saab edasi. Ent ”ajastute Kuninga” täpsed teadmised võimaldavad tal selgelt ette näha, millal ja kus ta peaks tegutsema, et eesmärgile jõuda (1. Timoteosele 1:17).
12. Kuidas kasutas Jehoova etteteadmisvõimet Noa päevil?
12 Pane tähele, kuidas Jumal kasutas oma etteteadmisvõimet Noa päevil. Laialt levinud pahelisuse tõttu, mis oli täitnud maa, otsustas Jumal sõnakuulmatule inimkonnale lõpu teha. Ta määras aja, millal ta seda teeb — 120 aasta pärast (1. Moosese 6:3). Seda ajaperioodi määrates võttis Jehoova arvesse rohkemat kui vaid kurjade hävitamist, mida ta oleks võinud igal ajal teha. Lisaks sellele võimaldas Jehoova ajakava õiglastel ellu jääda. (Võrdle 1. Moosese 5:29.) Oma tarkuses teadis Jumal ette, millal anda teha töö, millega saavutatakse see tulemus. Ta andis Noale piisavalt üksikasjalikku teavet. Noal tuli ehitada laev ”oma perekonna päästmiseks” ja kurjad pidi hävitatama ülemaailmse veeuputusega (Heebrealastele 11:7; 1. Moosese 6:13, 14, 18, 19).
Kolossaalne ehitusprojekt
13., 14. Miks oli laeva ehitamine katselepanev ülesanne?
13 Mõtle sellele ülesandele Noa seisukohalt. Kuna Noa oli jumalamees, teadis ta, et Jehoova suudab hävitada jumalatud. Kuid enne seda tuli üks töö ära teha — töö, mis nõudis usku. Laeva ehitamine oli kolossaalne ettevõtmine. Jumal määras kindlaks selle mõõdud. Laev pidi tulema pikem kui mõned nüüdisaegsed spordiväljakud ja viiekordse maja kõrgune (1. Moosese 6:15). Selle ehitajad olid kogenematud ja neid oli vähe. Neil polnud keerulisi tööriistu ega varustust, mida leidub tänapäeval. Ja kuna Noal puudus Jehoova võime näha tulevikku, polnud tal kuidagi võimalik teada, milliseks kujuneb aastate jooksul olukord, mis võib ehitustööle kas kaasa aidata või seda takistada. Arvatavasti mõtiskles Noa paljude küsimuste üle. Kuidas varuda ehitusmaterjali? Kuidas koguda loomi? Millist toitu on vaja ja kui palju? Millal täpselt algab ettekuulutatud veeuputus?
14 Peale selle tuli arvestada ühiskondliku olukorraga. Kurjus lokkas. Hiiglaslikud nefilid, kurjade inglite ja naiste hübriidsed järglased, täitsid maa vägivallaga (1. Moosese 6:1—4, 13). Pealegi polnud laevaehitamine mingi selline ettevõtmine, millega oleks saanud salaja tegelda. Inimesed imestasid, mida Noa küll teeb, ja tema selgitas neile (2. Peetruse 2:5). Kas võis loota, et see meeldib neile? Vaevalt küll! Mõned aastad varem oli ustav Eenok kuulutanud kurjadele hävingut. Tema sõnum oli niivõrd ebapopulaarne, et Jumal ”võttis tema ära” ehk lühendas ta elu ilmselt selleks, et vaenlased ei saaks teda tappa (1. Moosese 5:24; Heebrealastele 11:5; Juuda 14, 15). Lisaks sellele, et Noa pidi samasugust ebapopulaarset sõnumit kuulutama, tuli tal ka laeva ehitada. Kui Noa seda laeva ehitas, oli see võimas meeldetuletus selle kohta, kui ustav ta oli, hoolimata oma kurjadest kaasaegsetest!
15. Miks oli Noa kindel, et ta saab oma ülesandega hakkama?
15 Noa teadis, et seda ettevõtmist toetab ja õnnistab Kõikvõimas Jumal. Kas polnud mitte Jehoova ise seda tööd talle teha andnud? Jehoova oli kinnitanud Noale, et tema ja ta pere pääsevad valmis ehitatud laeva ning neid hoitakse elus ülemaailmse veeuputuse ajal. Jumal oli koguni rõhutanud selle paikapidavust pühaliku kokkuleppega (1. Moosese 6:18, 19). Tõenäoliselt mõistis Noa, et Jehoova nägi ette ja oskas hinnata kogu olukorda, enne kui ta selle ülesande andis. Pealegi teadis Noa, et Jehooval on jõudu vajaduse korral vahele astuda ja teda aidata. Seega ajendas Noa usk teda tegutsema. Nagu tema järeltulija Aabraham, oli ka Noa ”täiesti veendunud, et Jumal on vägev ka täitma seda, mida on tõotanud” (Roomlastele 4:21, EP 97).
16. Kuidas sai Noa usk laevaehituse edenedes kinnitust?
16 Kui aastad möödusid ja laev hakkas ilmet võtma, sai Noa usk sellest kinnitust. Lahendatud said ehituse ja varustusega seotud probleemid. Saadi üle katsumustest. Mitte mingi vastupanu ei suutnud seda tööd peatada. Noa pere koges Jehoova toetust ja kaitset. Kui Noa jätkas pingutamist, ’saatis usu katsumine talle kannatlikkust’ (Jakoobuse 1:2—4). Lõpuks oli laev valmis, saabus veeuputus ja Noa jäi koos oma perega ellu. Ta nägi Jumala tõotuste täitumist nagu hiljem Joosuagi. Noa usk sai tasutud.
Jehoova toetab seda tööd
17. Mis mõttes sarnaneb meie aeg Noa päevadega?
17 Jeesus ennustas, et meie päevad sarnanevad Noa päevadega. Jumal on otsustanud veel kord hävitada kurjad ning seadnud aja, millal see peab aset leidma (Matteuse 24:36—39). Samuti on ta teinud ettevalmistusi õiglaste elus hoidmiseks. Kui Noa pidi laeva ehitama, siis tänapäeval peavad Jumala teenijad kuulutama Jehoova eesmärke, õpetama tema Sõna ja tegema inimesi jüngriteks (Matteuse 28:19).
18., 19. Kust me teame, et Jehoova toetab hea sõnumi kuulutamist?
18 Kui Jehoova poleks Noad toetanud ja kinnitanud, poleks ka seda laeva ehitatud. (Võrdle Laul 127:1.) Samuti pole tõenäoline, et tõeline kristlus püsiks, veel vähem edeneks ilma Jehoova toetuseta. Seda tunnustas 1. sajandil lugupeetud variser ja Seaduse õpetaja Gamaaliel. Kui juudi Süneedrium tahtis apostlid kõrvaldada, hoiatas ta seda kohut: ”Jätke need inimesed rahule ja laske nad minna! Sest kui see nõu ja töö on inimestest, siis läheb see tühja, aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha” (Apostlite teod 5:38, 39).
19 Edu, mis on saatnud kuulutustööd nii 1. sajandil kui ka tänapäeval, tõestab, et see töö pole inimestest, vaid on Jumalast. Järgmises artiklis käsitletakse huvitavaid asjaolusid ja arengusuundi, mis on aidanud muuta selle töö nii edukaks sedavõrd suures ulatuses.
Ära anna mitte kunagi alla!
20. Kes toetavad meid, kui me kuulutame head sõnumit?
20 Kuigi me elame ”rasketel aegadel”, võime kindlad olla, et olukord on täielikult Jehoova kontrolli all. Tema toetab ja hoiab oma rahvast, kes teeb tööd selleks, et viia lõpule hea sõnumi kuulutamine, enne kui jõuab kätte Jumala määratud aeg teha lõpp sellele kurjale maailmale (2. Timoteosele 3:1; Matteuse 24:14). Jehoova kutsub meid üles olema tema kaastöölised (1. Korintlastele 3:9). Meile kinnitatakse ka seda, et koos meiega osaleb selles töös Kristus Jeesus ning me võime toetuda ka inglite abile ja juhtimisele (Matteuse 28:20; Ilmutuse 14:6).
21. Millist veendumust ei tohiks me mitte iial kaotada?
21 Kuna Noa ja tema pere ilmutasid usku Jehoova tõotustesse, päästeti nad läbi uputusevee. Need, kes näitavad tänapäeval üles samasugust usku, päästetakse tulevasest ”suurest viletsusest” (Ilmutuse 7:14). Me elame tõeliselt põnevatel aegadel. Ees seisavad suured sündmused! Peagi hakkab Jumal tegutsema, et rajada hiilgavad uued taevad ja uus maa, kus elab õiglus (2. Peetruse 3:13). Ära mitte iial kaota veendumust, et Jumal suudab teha kõik, mida ta eales ütleb (Roomlastele 4:21).
Meeldetuletuseks
◻ Miks ei hoia Jehoova kõiki inimtegevuse üksikasju oma kontrolli all?
◻ Kuidas ilmutas Jehoova Iisraeliga tegeldes võimet teha teoks oma eesmärk?
◻ Kuidas ilmnes Noa päevil Jehoova võime näha ette tulevikku?
◻ Kui kindlad me võime olla Jumala tõotustes?