Miks tekitab apokalüpsis hirmu?
”AASTAKÜMNEID on kristlikud fundamentalistid ennustanud, et peatselt tabab kogu ühiskonda [mingit] laadi vapustus,” teatab ajakirjas ”Time” religiooniuurija Damian Thompson. ”Nende hämmastuseks ei võeta nüüd neid stsenaariume mitte üksnes tõsiselt, vaid need on käibel ka selliste inimeste seas, kes varem nende üle nalja heitsid, nagu arvutiprogrammeerijad, ärijuhid ja poliitikud.” Ta nendib, et hirm ülemaailmse arvutirikke ees aastal 2000 ”on muutnud täiesti ilmalikud inimesed ootamatult millenarianistideks”, kes kardavad, et tulemas on sellised hädad nagu ”laialdane paanika, valitsuse tegevuse halvatus, toiduvarude vähesusest tingitud mürgel, lennukite kokkupõrked pilvelõhkujatega”.
Lisaks üldisele ärevusele tekitavad rahutust ka mitmesugused väikesed usurühmitused, mida tihti nimetatakse apokalüptilisteks. Prantsuse päevaleht ”Le Figaro” ütles 1999. aasta jaanuarikuu artiklis pealkirjaga ”Jeruusalemm ja apokalüpsise sireenid”: ”[Iisraeli] julgeolekuteenistuse hinnanguil ootab üle saja ”millenarianisti” Õlimäel või selle läheduses parousia’t ehk apokalüpsist.”
Väljaandes ”1998 Britannica Book of the Year” on tehtud eraldi ülevaade ”viimsepäevasektidest”. Seal mainitakse teiste hulgas selliseid enesetapule õhutavaid sekte nagu Taevavärav, Rahvaste Tempel, Päikesetempli Ordu ning Aum Shinrikyo (Ülim Tõde), mis organiseeris 1995. aastal surmava gaasirünnaku Tokyo metroos, kus hukkus 12 inimest ja tuhanded said kannatada. Chicago ülikooli usuteaduste professor Martin E. Marty võttis selle ülevaate kokku sõnadega: ”Kalendri lehekülje pöördumine aastasse 2000 on inspireeriv — üsna kindlalt inspireerib see igasuguseid prohvetikuulutusi ja liikumisi. Mõned neist võivad ka ohtlikuks muutuda. Sellele ajale ei tohiks sugugi muretult vastu minna.”
Apokalüpsisehirmu ajaloost
Nime Apokalüpsis ehk Ilmutus kannab Piibli viimane raamat, mis kirjutati meie ajaarvamise esimese sajandi lõpus. Selle raamatu prohvetliku laadi ja äärmiselt sümboolse keele järgi hakati omadussõnaga ”apokalüptiline” iseloomustama kirjutisi, mis olid valminud juba kaua enne Piibli Ilmutusraamatut. Säärase kirjanduse mütoloogiline sümbolism ulatub muistsesse Pärsiasse ja veelgi varasemasse aega. ”The Jewish Encyclopedia” räägib, et ”enamikus selle [juudi apokalüptilise] kirjanduse mütoloogilistes elementides avaldusid selgelt babüloonlikud jooned”.
Juudi apokalüptilise kirjanduse õitseaeg oli teise sajandi algusest e.m.a. kuni teise sajandi lõpuni m.a.j. Rääkides nende kirjutiste loomispõhjustest, ütles üks piibliõpetlane: ”Juudid jaotasid kogu aja kaheks ajastuks. Oli praegune ajastu, mis oli täielikult halb. [—] Seepärast ootasid juudid selle elukorralduse lõppu. Nad ootasid tulevast ajastut, mis pidi olema täielikult hea, Jumala kuldset ajastut, kus valitseb rahu, küllus ja õiglus .. Kuidas pidi sellest praegusest ajastust saama tulevane ajastu? Juudid uskusid, et inimesed ei suuda eales sellist muutust esile tuua, ning seepärast ootasid nad Jumala otsest sekkumist. [—] Jumala tulekupäeva kutsuti Issanda päevaks ning see pidi olema kohutav õuduste, hävingu ja kohtumõistmise aeg, mis on uue ajastu sünnivaludeks. Neid sündmusi käsitlesid kõik apokalüptilised kirjutised.”
Kas apokalüpsisehirmul on alust?
Piibli Ilmutusraamat räägib ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõjast’ ehk Harmagedoonist, kus hävitatakse kurjad ning millele järgneb tuhandeaastane periood (mida vahel kutsutakse millenniumiks), mil Saatan on sügavusse heidetud ja Kristus valitseb inimkonda (Ilmutuse 16:14, 16; 20:1—4). Keskajal mõistsid mõned neid prohvetikuulutusi valesti, kuna katoliku kiriku pühak Augustinus (354—430) oli teatanud, et tuhandeaastane rahuriik algas Kristuse sünniga ja kestab viimse kohtupäevani. Augustinus ilmselt ei pööranud selle aja ulatusele erilist tähelepanu, ent aasta 1000 liginedes kartus kasvas. Ajaloolastel on erimeelsusi selles osas, kui suur hirm apokalüpsise ees keskajal valitses. Ent ükskõik kui laialdane see ka oli, polnud selleks siiski mingit alust.
Samamoodi kardetakse ka tänapäeval, nii usulistel kui ilmalikel põhjustel, et aasta 2000 või 2001 toob kaasa õudustäratava apokalüpsise. Kas neil kartustel on aga alust? Kas Piibli Ilmutusraamatus ehk Apokalüpsises sisalduvat sõnumit tuleks karta või pakub see hoopis lootust? Sellest räägib järgmine artikkel.
[Pilt lk 4]
Keskaja apokalüpsisehirmul polnud alust
[Allikaviide]
© Cliché Bibliothèque Nationale de France, Paris
[Pildi allikaviide lk 3]
Maya/Sipa Press